Biyl - Alash ardaqtysy, qazaqtyng jana zamana memlekettiligining tór basynda túrghan airyqsha, eren túlghasy, alghyr sayasatker, «Alashorda» últtyq territoriyalyq ýkimetining tóraghasy, «Alash» qozghalysynyng tu ústaghan bastaushysy, eki dýniyedegi Alashtyng ayauly úly Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng 145 jyldyghy. Búghan deyingi mereytoylary atausyz qalyp kelgen alyp túlgha, tau úldyng 145 jyldyghy Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghymen túspa-tús kelip otyr. Tәuelsizdik degenimizding bir basy - Álihan myrzanyng artynan ergen Alash azamattarynyng basyn ólimge baylaghan erligi men enbegi ekenin Allagha da, adamgha da ayan! Endeshe, Tәuelsizdikting toyy - Álihannyng toyy. Álihannyng toyy  - Tәuelsizdikting toyy. Ekeui -  Alashtyng toyy!

Búdan keyingi uaqytta Álihan Bókeyhannyng maqalalaryn ýzbey berip otyrmaqpyz.

"Abay-aqparat"

Álihan Bókeyhan. Qazaqtyng tarihy

I. Sóz basy

Tarih deytin: búrynghy ótken zamannyng jayynan sóilep túratúghyn, búrynghy ótken kisilerding isinen habar beretúghyn bir ilim. Qazaqtyng kóbi ony «shejire» dep aitady. Bú zamannyng ghalymdary tarihty eng ondy múghalim dep týsinedi.

Tarih - týzu jóndi ýiretushi dep aitady. Tarih halyqty týzu jónge silteushi bolsa, oghan dýnie de týzushilikting kitaby. Tirshilikting jolbasshysy deuge de bolady. Keleshek kýnning qanday bolashaghyn biluge tarih anyq qúral bolady.

Biyl - Alash ardaqtysy, qazaqtyng jana zamana memlekettiligining tór basynda túrghan airyqsha, eren túlghasy, alghyr sayasatker, «Alashorda» últtyq territoriyalyq ýkimetining tóraghasy, «Alash» qozghalysynyng tu ústaghan bastaushysy, eki dýniyedegi Alashtyng ayauly úly Álihan Núrmúhamedúly Bókeyhannyng 145 jyldyghy. Búghan deyingi mereytoylary atausyz qalyp kelgen alyp túlgha, tau úldyng 145 jyldyghy Tәuelsizdikting jiyrma jyldyghymen túspa-tús kelip otyr. Tәuelsizdik degenimizding bir basy - Álihan myrzanyng artynan ergen Alash azamattarynyng basyn ólimge baylaghan erligi men enbegi ekenin Allagha da, adamgha da ayan! Endeshe, Tәuelsizdikting toyy - Álihannyng toyy. Álihannyng toyy  - Tәuelsizdikting toyy. Ekeui -  Alashtyng toyy!

Búdan keyingi uaqytta Álihan Bókeyhannyng maqalalaryn ýzbey berip otyrmaqpyz.

"Abay-aqparat"

Álihan Bókeyhan. Qazaqtyng tarihy

I. Sóz basy

Tarih deytin: búrynghy ótken zamannyng jayynan sóilep túratúghyn, búrynghy ótken kisilerding isinen habar beretúghyn bir ilim. Qazaqtyng kóbi ony «shejire» dep aitady. Bú zamannyng ghalymdary tarihty eng ondy múghalim dep týsinedi.

Tarih - týzu jóndi ýiretushi dep aitady. Tarih halyqty týzu jónge silteushi bolsa, oghan dýnie de týzushilikting kitaby. Tirshilikting jolbasshysy deuge de bolady. Keleshek kýnning qanday bolashaghyn biluge tarih anyq qúral bolady.

Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ózining tarihyn úmytqan el - qayda jýrip, qayda túrghandyghyn, ne istep ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tuashyghyna kózi jetpeydi.

Bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady. Dýnie de ónge júrttar qatarynda kim qor bolmayyn, túqymym qúryp qalmasyn degen halyq ózining shejiresin imany dәrejesinde úghyp biluge tiyis bolady.

Qazaq ishinde hәr ýiding otaghasy, hәr auyldyng aqsaqaly túrghan bir shejire, búrynghy ótken-ketkennen estigen bilgeni bolsa, keyingi jastargha sonyng bәrin aityp otyrady. Biraq el ishinde jýrgen shala mollalar, tarihtyng ne ekenin bilmegen nadan qojalar tarih dese eki qúlaghy tik túrady. «Tәiiri, tarih nege kerek?! Ol ne aitady deysin; әnsheyin ertegi, ótirik qoy! Qúdaydyng búiryghy emes, Múhammedting sózi emes, ony oqu-bilu ne kerek!» dep andau elge aramzalyghyn qylyp, tarihtan júrttyng kónilin suytady.

Tarih ne aitady? -deseniz, onyng aitatyny mynau: bizding búrynghy babalarymyzdyng kim ekendigi; olardyng dýniyede ne istep, ne bitirgendigi; qanday quaty barlyghy, ol quatty ne oryngha júmsaghandyghy; istep jýrgen isining qaysynan payda, qaysysynan zarar kórgendigi; búrynghy babalarymyzdyng dosty-dúspany kim ekendigi; ne sebeppen baghy tayghandyghy jәne soghan úqsas isterding barlyghyn tarih sóilep týsindirip túrady.

Búrynghy babalarymyzdyng basynan keshken jaqsy-jaman qanday uaqigha bar bolsa, onyng bәri de ótkendegi bir isting nәtiyjesinen tughan bolady. So sekildi, keleshekte bizding basymyzgha týseshek bir uaqigha, osy kýnde qylyp jýrgen isimizding nәtiyjesi bolmaqshy. Tarih oqysaq, onyng sózin oqysaq qanday isten qanday nәtiyje tuatynyn anyq biletin bolamyz: jaqsy isten jaqsylyq, jaman isten - jamandyq tumaqshy.

Búrynghynyng «ne ekseng - sony orarsyn» degen sózining tereng maghynasy osy. «Qúday ne jazsa - sony kórermiz» deu soqyrlyqtyng belgisi, taghdyr da jazghany bolar deu - aqymaqtyqtyng belgisi. Shónki (!) adam neni tilese, Qúday sony taghdyr qylmaqshy.

Tiken ekken jerge biday shyqpaqshy emes, aghashtyng tamyryna baltanyng jýzi tiyse - qúrymaqshy.

Búrynghynyng kóbi kýsh-quatty tiyisti ornyna júmsamay, birining kózin biri shúqudan uaqyty artylmady, istegenining bәri jәbir, zalym boldy; qalghanynyng bәri zorlyq-zombylyq edi. Qaneki! Dýnie ahiyrette sonysynan ne payda kórmekshi?! Qiamet kýnine deyin sauaby baryp túratyn isi qaysy? Bәri de qabirde shirip jatyr. Janynyng kórgen kýni qanday ekeni Qúdaygha ghana mәlim!

Eger tarih oqysaq, paydasy bar isting qanday ekenin bilip, sony istemekshimiz! Zaraly isten qashpaqshymyz! Búrynghynyng ondy isinen ýlgi almaqshymyz!

Osy kýnde istep jýrgen isimiz, qylghan júmysymyz, minez-qúlqymyz, sózding bәri keyingilerge tarih bolyp qalady. Búrynghynyng tarihy jazylmay qalushy edi, endigi tarih kýni-kýnimenen jazylyp túrylady. Keyingiler ghibrat alarlyq ýlgi tastap ketip alghys alarmyz ba? Joq, dalagha laghyp, jónsiz ketip qarghys-laghynet alamyz ba? Keudesinde kózi bar adam kóp oilanarlyq júmys.

Tarih - týzu, jóndi ýiretushi; tarih týzushilikting kitaby; tarih tirshilikte jolbasshy deytinimiz osy.

Biz әzirgi sózdi osynyng menen qysqarta túramyz. Múnan song «Qazaq» gazetinde qazaqtyng anyq shejiresin jazyp túrmaqshymyz.

Týrik balasy.

«Qazaq» gazeti, № 2, 1913 jyl.