Múhtar Shahanov. Mýsirepov jәne basqalar
«Jalyn» jurnalynyng 2004-nshi jylghy nómiri besinshi sanyna jariyalanghan Múhtar Shahanovtyng «Jeltoqsan anatomiyasy» derekti romanynyng kezekti bir tarauyndaghy «Mýsirepov jәne basqalar» degen bóliginde qazaq әdebiyetining tau túlghalarynyng biri, әigili jazushy Ghabit Mýsirepovting 1931-1933-nshi jyldardaghy jappay asharshylyq kezindegi qasiretti qazaqtyng halin jogharygha jetkizgen tarihtaghy «Beseuding haty» atalghan hatty jazghandardyng biri bolghanyn jәne qazaq әngimesining atasy atanghan Beyimbet Maylin «halyq jauy» degen jalamen ústalghan shaqta shyryldap arasha týskeni bayandala kelip, Ghabenning osy eki isi basyn ólimge tikken erlik dep baghalanghan. Bizde oqyrman retinde avtorgha tolyq qosylamyz!
Repressiya jyldarynda qazaqtyng bas kóterer sanaly azamattaryn qynaday qyryp jatqan tústa Ghabendi qaralaghan, sol arqyly qazaq sanasynyng jas buynyna deyin oryp jibermek bolghan qanqúily sovet ókimetining súrqiya sayasatynyng bir betin dәleldeytin tarihy qújatty Múhtar Shahanov óz derekti romanynda keltiripti. Býgingi qazaq ziyalysyna Ghabenderding kózsiz erlikteri men azamattyq ústanymy ýlgi bolsyn jәne sovet ókimetining qazaqqa jasaghan orasan zor qiyanaty jas balalar jadynda tarih bolyp jattalsyn degen niyetpen derekti romandaghy qújatty úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
«Jalyn» jurnalynyng 2004-nshi jylghy nómiri besinshi sanyna jariyalanghan Múhtar Shahanovtyng «Jeltoqsan anatomiyasy» derekti romanynyng kezekti bir tarauyndaghy «Mýsirepov jәne basqalar» degen bóliginde qazaq әdebiyetining tau túlghalarynyng biri, әigili jazushy Ghabit Mýsirepovting 1931-1933-nshi jyldardaghy jappay asharshylyq kezindegi qasiretti qazaqtyng halin jogharygha jetkizgen tarihtaghy «Beseuding haty» atalghan hatty jazghandardyng biri bolghanyn jәne qazaq әngimesining atasy atanghan Beyimbet Maylin «halyq jauy» degen jalamen ústalghan shaqta shyryldap arasha týskeni bayandala kelip, Ghabenning osy eki isi basyn ólimge tikken erlik dep baghalanghan. Bizde oqyrman retinde avtorgha tolyq qosylamyz!
Repressiya jyldarynda qazaqtyng bas kóterer sanaly azamattaryn qynaday qyryp jatqan tústa Ghabendi qaralaghan, sol arqyly qazaq sanasynyng jas buynyna deyin oryp jibermek bolghan qanqúily sovet ókimetining súrqiya sayasatynyng bir betin dәleldeytin tarihy qújatty Múhtar Shahanov óz derekti romanynda keltiripti. Býgingi qazaq ziyalysyna Ghabenderding kózsiz erlikteri men azamattyq ústanymy ýlgi bolsyn jәne sovet ókimetining qazaqqa jasaghan orasan zor qiyanaty jas balalar jadynda tarih bolyp jattalsyn degen niyetpen derekti romandaghy qújatty úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
«Naq sol Ghabeng qaytar qystyng kókteminde, qadir tútatyn qalamdas agham Safuan Shaymerdenov Mýsirepov turaly sonau ilmighayyp zamanda jariyalanghan, әr sóileminen ólim yzghyryghy sezilgen, býginde saqaldy tariyhqa ainalghan maqalanyng kóshirmesin bergen-di:
«V PARTIYNOY ORGANIZASIY SOYZA PISATELEY
Dva-try mesyasa nazad v respublikanskoy pechaty poyavilisi statii, razoblachaishie nasional-fashistskui agenturu, orudovavshui v Soize sovetskih pisateley Kazahstana. Pisateli kommunist Gabit Musrepov, byvshiy v to vremya zaveduyshim kulitprosvetotdelom SK KP (b)K, bil sebya grudi, zaveryaya togda partiynuy gruppu pravleniya Soiza sovetskih pisateley Kazahstana v tom, chto on neset polnuy otvetstvennosti y ruchaetsya za politicheskui blagonadejnosti svoego soavtora Beymbeta Maylina.
B. Maylin razoblachen kak podlyy predateli Rodiny, kak odin iz souchastnikov nasional-fashistskoy bandy.
Etot fakt, a takje vsya gnilaya politicheskaya pozisiya Musrepova, pokryvavshego v techenie dolgogo vremeny zaklyatyh vragov naroda, orudovavshih v Soize pisateley, yavilisi predmetom obsujdeniya na poslednem sobraniy pervichnoy partorganizasiy Soyza pisateley.
Sobranie postanovilo vyraziti politicheskoe nedoverie Musrepovu. No tak kak on eshe sostoit na uchete v pervichnoy partorganizasiy SK KP (b)K, sobranie postanovilo prositi partorganizasii obsuditi vopros o partiynosty Musrepova».
«Kazahstanskaya pravda» 11.09. 1937 g.»
Gazet habarynyng kóshirmesin Ghabenning ózine kórsetip edim: «Parasaty men pendeligi egiz bizding ortanyng sol kezgi bir kórinisi ghoy», - dep jymidy da qoydy».
«Jalyn» jurnaly, №5, 2004 jyl