Tómende nemis júrtynyng әlemge әigili «R.M.» jurnalynda jariyalanyp, batystyqtardy oilandyrghan «Orazanyng paydasy» atty zertteu maqalany oqisyzdar. Nemis zertteushileri osy enbekten keyin orazany eki-aq sózben «Pyshaqsyz operasiya» dep ataghan eken.

Zertteushi Jozef Chepach oraza turaly maqala jazu ýshin 1 aidan astam uaqyt oraza ústap kórgen.

Onyng pikirinshe, oraza Islam memleketterinen tysqary elderde de óte tez tarauda. Búl taqyrypty kóptegen ghalymdar zertteu ýstinde, әri aurulardyng aldyn alu ýshin nauqastargha oraza ústau kerektigin aitatyn dәrigerlerding sany da kýn ótken sayyn kóbeye týsude.

Jozef Chepach mynanday derekter keldiredi: Qazir Germaniyanyng 29-klinikasynda nauqastargha oraza arqyly em jasalady eken. Oraza kóptegen aurulardyng aldyn alumen qatar artyq salmaqtyng da bolmauyna kómektesedi. Orazany zertteushi retinde tanylghan doktor Gelimut Lasnerding aituynsha, oraza – denedegi kóp jyldar boyy saqtalyp qalghan uly, artyq las nәrselerden aryltudyng eng tabighy joly eken.

Jozef Chepach búl maqalany jazbay túryp alghashynda 10 kýn, keyinnen 25 kýn boyy oraza ústaghan. Zertteu nәtiyjesinde mynalargha anyq kóz jetkizgen:

1) Oraza ústaghan kisi ózin ash sezinbeydi.

2) Oraza dene men oidyng sezimtaldyghyn arttyra týsedi.

3) Oraza adamnyng dene bitimin bir qalypta saqtaydy.

4) Oraza ústau barysynda artyq salmaqtan aryludy ghana kózdemey, onyng ruhani, ishki әserin de bilgim keldi. Óitkeni, tamaqtanudyng adamnyng dene men ruhyna da qatar әser etetinin bilgendikten, odan qorghanghan kezde oy men ruhtyng tazaratyndyghyna sene týstim.

Oraza tek qana adamgha emes, býkil jan-januarlargha da tәn. Aptalar boyy, nemese ailar boyy ash jýru - әrbir anda bolyp túratyn qúbylys.

Dәl qazirgi tanda kóptegen damyghan memleketter asa toqshylyqta ómir sýrude. Osy toqshylyqqa әbden ýirenip alghandyqtan, az ghana kýn ashyghugha asa qinalady. Búl memleketterde shamadan tys kóp tamaqtanudyng saldarynan auru týrleri kýn ótken sayyn molayda.

«Diny merekelerding ruhany dәmin sezinu ýshin oraza ústap dayyndalu kerek» degen psiholog Jurgen Vom Sheyd taghy bir sózinde:

«Oraza ústamaghan adam orazadaghy jasyryn, syrly qasiyetterdi bile almaydy. Yaghny adam dýniyege salynghan sayyn, ruhaniyattyng dәmin de sezbeydi» deydi.

Orazanyng taghy bir týri – andardyng ústaytyn orazalary. Syrqattanghan ne qatty jaralanghan andar iship-jeudi sap tyyady. Denege qauip tóngende, ol as qorytumen ainalysqysy kelmeydi. Óitkeni, denening jinaghan energiyasynyng ýshten biri tamaqqa júmsalady. Sondyqtan da energiyany óz boyynan alyp, bar kýshin aurugha qarsy baghyttaydy.

Orazanyng úmytylghan erekshelikterin batystyqtargha qayta eskertude aitarlyqtay ýlken ýlesi bar doktor Otto Bachinger (Otto Buchinger 1882-1970) «Shipaly oraza» atty kitabynda qatty bir aurugha shaldyqqanda ózining oraza ústaghandyghyn jazghan.

Buyn revmantizmine úrynghan Bachinger auruy artqan sayyn búlshyq etterining sualghanyn, bauyry isip, ótining qayta-qayta asqynghanyn kórgende oraza ústay bastaghan.

Bachinger eng ozyq nemis mamany Gustav Riyedldyng baqylauymen oraza ústap, auruynan qúlan-taza aiyqqan.

Doktor Bachinger on myndaghan aurugha jýrgizgen zertteuin bylay qorytyndylaydy:

«Temperaturany týsiruden bastap oraza myng da bir aurugha em. Oraza – pyshaqty qajet etpeytin operasiya».

Psiholog Jurgen Vom Sheyd búl jayly bylay deydi:

«Ózin әr nәrsege әbden tәueldi qylyp tastaghandar ýshin oraza asa manyzdy. Oraza kezinde olar ózderin erkin sezinedi. Sonymen qatar, oraza arqyly nebir aurulardy, nashaqorlar men araqqa salynghandardy da psihoterapevt jolymen emdeuge bolady».

Sonymen, Jozef Chepach oraza barysynda oy men ruhta mynalargha kóz jetkizgen:

1) Oraza barysynda bar zeyinimdi tolyqtay bir nýktege jinaqtay aldym.

2) Denemmen men qosa oilau, sezinu qabiletim arta týsti.

3) Kýndelikti boykýiezdikten aryldym. Tyrysqaqtyghymnyng azayghanyna kuә boldym.

4) Velosiypedke minu, jayau jýru sekildi jenil sport týrlerinde denemde jenildik sezindim.

Oraza zertteushisi doktor Lasner búrynghy 10 myng metrge jýgirushilerden 54 jastaghy bir sportsmenning eng jogharghy dәrejege 49-ynshy oraza kýninde qol jetkizgendigin aitqan.

Orazany zertteushilerden Heliga Bahler hanym «ashtyq jariyalau» men «orazanyn» arasyndaghy aiyrmashylyqty bylay atap kórsetken:

«Ekeuining arasyndaghy bir ghana erekshelik – ol adamnyng niyetinde. Oraza – óz qalauynmen bolatyn is. Al, ashtyq jariyalau bolsa, bir nәrsege kónil tolmaushylyqtan, qatty ashulanudan baryp tuyndaydy. Ashulanu men ereges saldarynan asqazan oksid bóledi, al, búl oksid bolsa qaryndy qatty ashtyrady. Oraza ústaghan kisi ashtyqtyqty sezinbeydi de, ashtyq jariyalaghannyng qarny tez ashady».

Doktor Gelimut Lasner «Orazanyng arqasynda jana tughandaymyn» degen kitabynda:

«Oraza ústaushynyng ashyghu kezderi – onyng emdelu seanstaryna úqsaydy, deydi. Búl kezder – ziyandy nәrselerding birte-birte deneden ajyratyla bastaghan sәtteri. Oraza kezinde keybireulerde kezdesetin auyz ben ter iyisteri osy ziyandy nәrselerding deneden syrtqa shyghuy».

Doktor Gelimut Lasner sózin bylaysha jalghastyrady:

Mynanday paydalaryn bilgennen keyin oraza ústaudyng qasiyetin úghyna týseriniz anyq:

- Ruhaniyattyng ósui.

- Jan men denege degen baylanysynyzdyng arta týsui.

- Eske týsiru qabiletinizding jogharylauy.

- Ózinizge degen senimning kýshengi...

Abai.kz