Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 6031 0 pikir 8 Aqpan, 2011 saghat 21:54

Ásel Nazaraly. Jambyldyng jolbarysy «jersine me»?

Jolbarys ataulynyng ishindegi әigilisi, eng irisi - Túran jolbarysy. Onyng túqymy bengaldyq jәne amurlyq túqymynan da asyp týsedi. Túran jolbarysynyng massasy -250 kg. Tәuligine 100 km jerdi sholyp óte alatyn jolbarystyng jolbarys ataluy da tegin emes. Óz jemin joldan tabatyn jyrtqyshtyng shyn mәninde jolynda kezdeskenning bәrin jayynday jalmaytynyn júrttyng bәri bilse kerek-ti...

Meken etu oryndary - trosttyq (qamysty) ózen jaghalauy. Ol Ortalyq Aziyada toghay dep atalady. Jolbarystyng negizgi jemtigi: qaraqúiryq, kiyik, qúlan, elik jәne qaban.

Búryndary Túran jolbarysy negizinen  Shyghys Qazaqstan men Altay ónirinde jii kezdesken. Al soltýstiktegi mәngilik taralu mekeni - Qazaqstandaghy Balqash kólining qamysy bolypty. Ókinishke oray, ghalymdardyng aituynsha eng songhy jolbarys Balqash kólining nu qamysynda  1928 jyly oqqa baylanghan desedi.

Anyzdarda  qyzyl jolbarys Sýiinbaydy qorghaghan,  Sýiinbaydan son  Jambylgha auysqan. Jyr alyby  Jambyl babamyz kóz júmarynyng aldynda ózining bir tuysyna Alatau jaqty núsqap túryp, jolbarysynyng qyrghyzdargha qaray tau asyp ketkenin aitypty. Al, sheshesi qazaqtyng shapyrashty ruynan shyqqan Shynghys Aytmatov  Sýiinbay men Jambyldyng jolbarysy ózine pir bolghanyn anghartyp: «Jambyldyng jolbarysy mening janymda, qazaqtan qashan kemenger, danyshpan shyghady sol kezde óz júrtyna qaytar»,- deydi eken.

Jolbarys ataulynyng ishindegi әigilisi, eng irisi - Túran jolbarysy. Onyng túqymy bengaldyq jәne amurlyq túqymynan da asyp týsedi. Túran jolbarysynyng massasy -250 kg. Tәuligine 100 km jerdi sholyp óte alatyn jolbarystyng jolbarys ataluy da tegin emes. Óz jemin joldan tabatyn jyrtqyshtyng shyn mәninde jolynda kezdeskenning bәrin jayynday jalmaytynyn júrttyng bәri bilse kerek-ti...

Meken etu oryndary - trosttyq (qamysty) ózen jaghalauy. Ol Ortalyq Aziyada toghay dep atalady. Jolbarystyng negizgi jemtigi: qaraqúiryq, kiyik, qúlan, elik jәne qaban.

Búryndary Túran jolbarysy negizinen  Shyghys Qazaqstan men Altay ónirinde jii kezdesken. Al soltýstiktegi mәngilik taralu mekeni - Qazaqstandaghy Balqash kólining qamysy bolypty. Ókinishke oray, ghalymdardyng aituynsha eng songhy jolbarys Balqash kólining nu qamysynda  1928 jyly oqqa baylanghan desedi.

Anyzdarda  qyzyl jolbarys Sýiinbaydy qorghaghan,  Sýiinbaydan son  Jambylgha auysqan. Jyr alyby  Jambyl babamyz kóz júmarynyng aldynda ózining bir tuysyna Alatau jaqty núsqap túryp, jolbarysynyng qyrghyzdargha qaray tau asyp ketkenin aitypty. Al, sheshesi qazaqtyng shapyrashty ruynan shyqqan Shynghys Aytmatov  Sýiinbay men Jambyldyng jolbarysy ózine pir bolghanyn anghartyp: «Jambyldyng jolbarysy mening janymda, qazaqtan qashan kemenger, danyshpan shyghady sol kezde óz júrtyna qaytar»,- deydi eken.

IYә, jolbarys turaly aita bersek anyzdar tausylmaydy. Qanshalyqty jyrtqysh desek te onyng da ózine tәn aibaty men kiyesi bar. Alyptargha qorghan bolyp jýrgen, jelep-jebep, tipti demep jýrgen de jolbarys sekildi kiyeli an-qús bizde kóp bolghany dúrys. Beket atanyng qorghanyshy -arqar bolghan desedi. Sol sekildi qazaqta negizinen, sonday ghúlamalardy qorghap jýretin talisman-kiyelilik degen úghymnyng bary ras.

Aytqanday, shapyrashty demekshi jogharyda aitylghan Sýiinbay da Jambyl da sol shapyrashty ruynan shyqqan. Sh. Aytmatovtyng naghashysy da shapyrashty, bizding Elbasymyz da sol rudan.  Biletinderding aituynsha, Núrsúltan Nazarbaevtyng jebeushisi - qar barysy eken. Ol tek biyik taularda, qary qalyng jerlerde jýredi. Aq ala tenbilderi bar qar barysynyng 7-shi qysqy  Aziya oiyndarynyng simvoly boluy tegin emes shyghar. Bәlkim, arnayy bireuler bilip jasaghan, nemese kezdeysoq sәikestik bolar...

Barystyng beynesi eltanbalarda, alyptardyng beldiginde taghy basqa bedeldi zattarda úshyrasady. Al maghan, qar barysy - Alataudyng baurayynda ornalasqan Almatynyn, qamysty Balqash kólining jeke boytúmar simvoly ispettes bolyp kórinedi.

Alayda,  Ortalyq Aziya júrty adam ómirine jolbarys qauip tóndiredi dep eseptegen. Alayda ejelgi uaqytta olar adamdarmen dostasyp, birge ómir sýrip, qorghanyshy bolghan desedi. 1883 jylghy 27 aqpanda Ortalyq Aziyada Týrkistan okrugi әskery shtabynyng bastyghy Tashkent pen Chinaz arasynda payda bolghan osy jyrtqyshty jergilikti túrghyndargha joydy tapsyrghan. Osy maqsatta arnayy әskery bólim iske kirisken eken.

Degenmen, jyrtqyshtyng aty - jyrtqysh. Islam dininde tiri januardyng beynesin zattyng betine beyneleuge tyiym salynghan. Alayda sufizmdik úghym boyynsha jolbarys beynesin beyneleu ózindik erekshe úghym bolghan. Sonday-aq keninen taralghan. Ásirese, Ortalyq Aziyada jolbarys beynesi kilemder men barqyt sekildi qymbat matalarda toqylyp, baghasy da arttyrylghan. Qazirgi uaqytta da Irandyq kilemder men matalarda kóp kezdesedi. Ásirese, meshitterge әdemi kórinis beretin. Ózbekstannyng Samarqand qalasyndaghy medreseden, naqty aitqanda Registon alanyndaghy ataqty medrese ghimaratynyng syrtynda onglap salynghan jolbarys beynesi әli de saqtauly.

1906 jyly Týrkistannyng aumaghynda jortyp jýrgen songhy jolbarysty knyazi Golsin atqan. HH-ghasyrdyng 60-jyldar ortasynda osy songhy jolbarystyng sýlderi Tashkenttegi tabighat múrajayynyng qúndylyghy bolyp múrajay órtke shalynghangha deyin saqtalghan. Túran jolbarysyn  1958 jyly Amudariya atyrauynda kórgender bar eken.

Birde 2006 jylghy mamyr aiynda almatylyq Sergey Mihailchenko Balqash kólining manayyna ang aulaugha shyqqan. Iz kesu barysynda kýtpegen jerden jolbarystyng shónjikterin kezdestirip qalady. Syrtynan baqylap, tiyispey ósuin kýtedi. Sodan әlgi jolbarysty izdep mausym aiynda taghy da barady. Alayda, qamys arasynda onyng izderi ghana qalypty. Manaydaghy jergilikti siyr men qoy jayatyn malshylar da tek izderin kezdestirgenin aitady. Sol boyymen tereng nu qamystyng arasyna sýngip, balapandaryn adamdardan alysqa әketip, joghalyp ketken. Ýshinshi mәrte barghan Sergey búl joly da eshnәrse tappapty.

Al, 2007 jyly әlgi jolbarysty izdeudi belgili qazaq geology, mýsinshi әri jazushy Baqytjan Ádilov jalghastyrghan. 10 jyl búryn onyng qatysuymen «Túran jolbarysynyng synsuy» atty derekti filimi týsirilgen edi. Sol kezde Balqash manyndaghy jolbarystardyng túqymy turaly mәsele kóterilgen-di.

Mәlimetterge sýiensek, songhy jolbarys búl jerde ótken ghasyrdyng 30-jyldary bolghan desedi. Alayda, ghalymdar men Balqashtaghy jergilikti aqsaqaldar  qamys arasynan jolbarystyng dausy estilgenin aitady.

Qazirgi uaqytta Qazaqstanda arystannyng joghy ras, biraq jolbarystyng songhy dausyn estigennen basqa onyng bar - joghy belgisiz qúpiya kýiinde qalyp otyr.

 

Býgingi kýni Auyl sharuashylyghy ministrligi bilim jәne ghylym, qorshaghan ortany qorghau jәne qarjy ministrlikterimen birlesip, Balqash ónirinde jolbarysty jersindiru mýmkindigi turaly úsynys engizuge dayyndyq ýstinde.

Auyl sharuashylyghy ministrligi Balqash ónirinde jolbarysty jersindiru mýmkindigi turaly mәselege mýddeli ýkimettik organdarmen birlese qarady.  Jolbarystyng «tansyq asy» qaban men kermaraldyng eti.     19-ghasyrdyng ayaghyna deyin úly dalada josyghan  qúlandar men qaraqúiryqtar,   qabandar men  jәne kermaraldardy  jolbarystar jusatyp salghan kórinedi. Sonday-aq Ile ózenining jayylymynda jolbarystyng qorektenu rasionynda elikter de eleuli oryn alypty.

Eger bir jolbarysqa qúlandar, qaraqúiryqtar, elikter jәne qabandar shamamen 300-500-den kelse, búl kórsetkish atalghan jyrtqyshtyng qalypty   ómir sýruine jaghday bar degen sóz.

Al osy saraptamany sholyp ótken Bilim jәne ghylym ministrligining aqparaty boyynsha, jolbarys túqymyn qalpyna keltiru ýshin «azyq resurstary», jәne olar mekendeytin jerler manyzdy kórsetkishter bolyp tabylady. Balqash ónirindegi azyqtyq bazanyng shynayy kórsetkishi qazirgi kezde aitarlyqtay tómen. Búl túyaqty januarlardyng qonystanu tyghyzdyghyn úlghaytu jóninde arnayy sharalardy jýzege asyru qajettigin talap etedi. Ministrlik  osy sharalardy oidaghyday jýzege asyrghan jaghdayda 3-4 jyldan keyin jolbarysty jersindiru ýshin qajet qorshaulardy ornalastyratyn oryndy anyqtau jóninde qadamdar jasaugha, beyimdeu ortalyghyn jobalay bastaugha jәne basqa da is-sharalardy oryndaugha bolady eken.

Demek, Bilim jәne ghylym ministrligine barlyq kózdelgen is-sharalardyng merzimderi men qarjylandyryluy boyynsha tiyisti esep-qisaptarmen Balqash ónirine jolbarysty jersindiru jóninde úzaq merzimdi arnayy baghdarlama әzirleudi tapsyru qajet.

Ázirge Qorshaghan ortany qorghau jәne qarjy ministrlikterinen úsynystar týsken joq.

Biraq, eki ortada jolbarystardy qazaq jerine әkelerin әkelip alyp, artynan bir sheneunikting qaqpanyna týse me degen qauip te joq emes. Ekinshi bir problema, ol jyrtqyshtyng 1 jylghy jemtigi - 300-400 qaraqúiryq nemese kiyik. Jolbarysty  jersindiremiz dep, barymyzdan airylyp qalmaymyz ba, sol jaghy da qiyndau bolyp túr. Ol ýshin jolbarystyng jemtigin 2-3 jyl dayyndauymyz kerek. Jolbarys ýshin qaraqúiryq pen kiyik ósirip, ósimin molaytudy qolgha alamyz deydi Auyl sharuashylyghy ministrligi. Biraq búl әzirge tek úsynys qana.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1479
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5470