Beysenbi, 24 Mausym 2021
Kýbirtke 2927 0 pikir 24 Mamyr, 2018 saghat 14:07

Qazaqtyng songhy kýnderdegi fobiyasy. Kene men meningit

Songhy kýnderi әleumettik jelilerde kenening kóbengi men meningit dertining taraluy jayly týrli daqpyrtty әngimeler qyzu talqylanyp jatyr. Adam shoshytarlyq aqparattar tarap, el degbirsizdene bastady. Ádetteginshe, resmy oryndar halyqqa tolyqqandy, shynayy aqparat úsyna alghan joq. 

Uatsap sekildi әleumettik jeliden tarap jatqan jazbalardy qayta jariyalap eldi dýrliktiru oiymyzda joq.

«Santitarlyq-epiydemiologiyalyq saraptama jәne monitoring GhPO» mәlimetinshe, býginde Qazaqstanda 4831adamdy kene shaqqan. Búl resmy derek. Beyresmy derekting múnan kóp bolatyny taghy ras. Mamandar barlyq keneler infeksiya taratushy bolyp eseptelmeytinin, sol sebepti olar shabuyl jasaghanda birden ýreyge boy aldyrmau qajettiligin aitady. Eng dúrysy – tabylghan keneni zerthanagha tapsyryp, onda kene ensefaliytin qozdyrushynyng bar-joghyn anyqtau qajet kórinedi.

Al, endi meningitke keler bolsaq, songhy aida birneshe adamnyng meningokokk infeksiyasy saldarynan kóz júmghany anyqtaldy.

Meningokokk – degen bakteriya. Meningokokk bakteriyasynyng 12 týri bar. Olardyng altauy (A, B, C, W135, Y, X) adam ómirine qauipti. Búl bakteriyalar múryn men jútqynshaqtyng shyryshty qabyghynda bolady jәne bir adamnan ekinshisine jeke tyghyz baylanys kezinde, bir mekemede birge úzaq otyru kezinde júghady.

Meningokokk infeksiyasy nauqasqa shúghyl medisinalyq kómek kórsetilgenine qaramastan jәne aurudyng asqynuynan ólimge aparu mýmkindigi joghary. Odan aman qalghan әrbir besinshi adamdy ómirining sonyna deyin sinirding tartyluy, ayaq-qoldyng qozghalmauy, býirek aurulary, kerendik jәne aqyl-esting kemistigi tәrizdi shekteuler mazalaydy.

Resmy aqparattar Almatyda meningokokk infeksiyasy әzirge ýsh eresek adamnan tabylghanyn jariyalady. Eger dene qyzuy kóterilip, múryn bitelse nemese tamaq auyrsa - júqpaly aurular auruhanasyna barynyz. Halyq kóp jinalghan, balalar jýrgen jerge barmaugha tyrysynyz», - delingen resmy habarlamada.

 

Ázirge syrqattan ýsh adamnyng kóz júmghany belgili, onyng ekeui eresek bolsa, bireui - bala. Odan basqa eki ónirde - Almaty (2) jәne Ontýstik Qazaqstan (2) oblystarynda meniggokokk infeksiyasymen auyrghandar tirkelgen.

Vedomstvonyng habarlauynsha, meningokokk infeksiyasy ýsh jylda bir ret beleng alady. Eng kóp nauqastar tizimi 2013 (49 nauqas) jәne 2015 (66 nauqas) tirkelgen.

«Qazirgi uaqytta jaghdaydy Densaulyq saqtau ministrligi baqylap otyr. Epiydemiyagha qarsy jәne aldyn alu júmystary keshendi týrde jýrgizilude. Mindetti zerthanalyq tekseru taghayyndalghan adamdardyng aralasu ortasy anyqtalyp jatyr», - delingen vedomstvo habarynda.

Sonday-aq, dәrigerler dene qyzuy kóterilip, tamaghy auyrghandargha Almatydaghy halyq kóp jinalatyn mәdeniy-sporttyq sharalargha, basseynder men oiyn-sauyq ortalyqtaryna barmaugha, atalghan belgilerdi bayqaghan jaghdaygha dәrigerge jýginuge kenes berdi.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

 

0 pikir