Júma, 22 Qarasha 2024
Alasapyran 13724 13 pikir 24 Mamyr, 2018 saghat 14:20

Asan Núrbolat: Shekaralyq polisiya ókilderi «Qytay súratyp jatyr» dep jengemdi alyp ketti

Býgin redaksiyamyzgha Asan Núrbolat atty azamat habarlasyp, jengesin shekaralyq polisiya qyzmetkerleri alyp ketkenin habarlady. Asan býgin redaksiyamyzgha izdep keldi. Biz Asannyng sózine qúlaq týrdik. Bolghan jaydy ózi bayandap berdi, bizge.

Asan Núrbolat, QR Azamaty:

-Men Asan Núrbolat, Qazaqstan Respublikasynyng azamatymyn. Almaty oblysy, Talghar audany, Kendala auyly, Dachnaya kóshesi, 63-ýide túramyn.

Sizderge habarlasqan sebebim, әkemning aghasynyng balasy, mening aghamnyng kelinshegi, yaghny jengemdi shekarashylar ýiden alyp ketti.

Aghamnyng aty - Uәly Slәm. Enbekshiqazaq audany, Bәidibek by auyly, Vinogradnyy kóshesinde túrady. Ózi Qazaqstan Respublikasynyng azamaty. Azamattyq alghanyna 2 jyl bolghan. Bir qyz, bir úly bar. Olar da Qazaqstan azamaty. Qyzy 6-synypta oqidy, úly 1-synypta oqidy.

22-mamyr kýni belgisiz eki adam Bәidibek by auylyndaghy aghamnyng ýiine kelip, kuәligin kórsetip, agha-jengemmen sóilesipti.

Olardyng әskery polisiya degen kuәligi bar eken. Bireuining әskery sheni - mayor kórinedi. Onda da bireui ghana kórsetken. Bireuining aty Bauyrjan eken. Men sol mezette ol jerde bolghan joqpyn. Aghamnyng aituy boyynsha ghana bilemin.

Sol ekeui jengem Sayragýldi Qorghasqa alyp ketken. Sodan biz keshe tuysqandar jinalyp, artynan bardyq. Sóitsek, bizden de súrady, jaghdaydyng barlyghyn. «Búl kisi zansyz kepti. Sony bilesinder me» dep súrady. Biz bilmeytinimizdi aittyq. Sodan, Qytay jaghy arnayy súrau salypty, deydi. «Ol kisi Qytayda úiymnyng adamy eken» deydi.

Ne úiym ekenin naqtylap aitqan joq. Áyteuir, Qytay jaghy súratyp jatyr eken.

Ol kisi Qytayda mektepte múghalim, sosyn diyrektor bolghan. Mine, Qazaqstangha kelgenine 1 aidan az ghana asty. Jengem Qytaydyng azamaty. Otasqandaryna 15 jylday boldy-au.  Agham bala-shaghasymen beri ótkende, jengem Qytayda qalyp qalghan. Pasportyn alyp alghan.

Jengem bastauysh mektepte diyrektor bolghan. Sosyn anau Qytaydyng sayasy oqytu lagerlerining ýstinen qaraytyn adam bolghan ba, ol jaghy maghan jiti týsinikti emes. Áyteuir, Qytayda qyzmette bolghan. Kompartiyanyng mýshesi.

Jengemdi әli Qytaygha shygharghan joq. Ol qazir Qorghasta jatyr. Biraq, Qytay tarapynan súrau saluyna baylanysty, shygharyp jiberetin týri bar.  Bizge keshe aituyna qaraghanda, advokat tabyndar dep jatyr. Biz endi ne istesek bolady?

PS. Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almasugha әrbir oqyrman qúqyly. Songhy kezderi Qytaydaghy ishki sayasy sýrginning salqyny Qazaqstan azamattyghyn alghan otbasylargha da tiyip jatqanyn jazyp jýrmiz. Ásirese, bir otbasy mýshelerining ekige aiyryluy praktikamyzda jii kezdesip jýr. Onyng basty sebebi - otbasynyng key mýsheleri Qazaqstan azamattyghyn almaghan nemese alyp ýlgermegen. Býgin redaksiyamyzgha izdep kelgen Asannyng aghasynyng da basyna týsken jaghday osy auanda.

Asannyng jalghyz súraytyny - jengesin Qytaygha jibermey, elde alyp qalu. «Jengemdi qylmysker deu aqylgha syiymsyz. Maqúl, zansyz ótti delik, sonda shekaradan óterde shekarashylar ne qarap otyrghan? Jengem, Qytayda kompartiyanyng mýshesi bolghandyqtan, Qytay súrau salypty. Sonda bizding shekaralyq polisiya Qytay súraghan qazaqtyng barlyghyn ústap bere bere me?», - deydi Asan Núrbolat.

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1442
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3203
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5194