Batyrhan Dәrimbet. «Ol súmyray aramyzdan shyqty ghoy!»
VII bólim. SÝRGINNEN KEYINGI SERGELDEN
2 tarau
«Ol súmyray aramyzdan shyqty ghoy!»
B.Dәrimbetting Maghjan Júmabaev jayly ayaqtalmaghan kitabynan ýzindi
10 jylgha sottalghan Maghjan 1936 jyly merziminen búryn Maksim Gorikiyding jәrdemimen elge oraldy. Búl kezde el tanymastay ózgergen bolatyn. 1930-1932 jyldardaghy ashtyq elding jartysyna juyghyn jalmap ketse, oqyghan azamattar týgelimen aidauda edi. Sondyqtan Maghjan Almatygha kelmey, әueli Qyzyljargha túraqtaghysy keledi. Ondaghy oiy, eldegi jaghdaymen tanysu, mýmkindigi bolsa qarajat jinap әldenip alghan song ghana ortalyqqa baru. Búl oiyn 1937 jyldyng basynda Sәbitke jazghan hatynda Maghjan bylay bildiredi: «Men Qazaqstangha jana jolgha týskenimdi ózimning qalam kýshimmen kórsetsem degen jalghyz tilekpen oraldym. Qalay bolghanda da ortalyqqa jetuim kerek dep sheshtim. Eger jolgha qarajat tapsam ortalyqqa barudy oilap otyrmyn (T.Kәkishúly, «Maghjan-Sәken, A. «Qazaq uniyversiyteti», 1999, 406 b.).
VII bólim. SÝRGINNEN KEYINGI SERGELDEN
2 tarau
«Ol súmyray aramyzdan shyqty ghoy!»
B.Dәrimbetting Maghjan Júmabaev jayly ayaqtalmaghan kitabynan ýzindi
10 jylgha sottalghan Maghjan 1936 jyly merziminen búryn Maksim Gorikiyding jәrdemimen elge oraldy. Búl kezde el tanymastay ózgergen bolatyn. 1930-1932 jyldardaghy ashtyq elding jartysyna juyghyn jalmap ketse, oqyghan azamattar týgelimen aidauda edi. Sondyqtan Maghjan Almatygha kelmey, әueli Qyzyljargha túraqtaghysy keledi. Ondaghy oiy, eldegi jaghdaymen tanysu, mýmkindigi bolsa qarajat jinap әldenip alghan song ghana ortalyqqa baru. Búl oiyn 1937 jyldyng basynda Sәbitke jazghan hatynda Maghjan bylay bildiredi: «Men Qazaqstangha jana jolgha týskenimdi ózimning qalam kýshimmen kórsetsem degen jalghyz tilekpen oraldym. Qalay bolghanda da ortalyqqa jetuim kerek dep sheshtim. Eger jolgha qarajat tapsam ortalyqqa barudy oilap otyrmyn (T.Kәkishúly, «Maghjan-Sәken, A. «Qazaq uniyversiyteti», 1999, 406 b.).
Búl eki arada Maghjan eldegi tuysqandaryn aralap mauqyn basugha tyrysty. 1936 jyldyng shilde aiynda ol atasy Júmabaydyng naghashylary Jauyr Atyghaylardyng eline barady. Búlar qazirgi Omby oblysy Moskalenko audanyndaghy 4 auyldy mekendeydi eken: Túma, Sagha, Qyzylaghash, Qaraghash degen. 1989 jyly osy auyldargha izdep baryp Maghjandy kórgen eki adammen sóileskenim bar. Solardyng biri - Sahuzada degen Atyghay aulynyng túrghyny bylay degen bolatyn: «Shamamen 1936 jyldyng shildesi bolsa kerek. Bir kýni ataqty aqyn Maghjan osynda keletin bolypty degen habar dýnk ete týsti. Biz Qarauyldyng ishindegi Jauyr degen el bolamyz...
Jauyr - Maghjannyng atasy Júmabaydyng naghashysynyng eli. Maghjannyng әkesi Bekenning aghasy Núrmúhammedting balasy Ahmetjan konfiskasiya kezinde Aqtóbe jaqqa jer audarylyp, onan qaytqan song tughan jerinde belsendiler maza bermey osy jaqqa kelip túraqtaghan eken. Aydaudan aryp kelgen Maghjandy boy jazsyn, el-júrttyng arasynda bolsyn dep osynda shaqyryp әkelgen osy Ahmetjan.
- Biz ol kezde jaspyz. Maghjan aghamyz kóbinese osyndaghy birneshe auyldyng ýlkeni bolyp jýrgen Zeynish Tamaúly degen kisimen birge boldy. Maghjannyng Eslamgha shygharghan óleninde aitylatyn Zekeng degen kisi osy Zeynish aghay. Ol kezde Jauyrlar Túma, Sagha, Qyzylaghash, Qaraghash degen tórt auyl bolyp túratyn. Maqang osy tórt auylda da boldy.
- Maghjandy ýiine kimder shaqyrdy?
- Osy auylda bas kótererlerding bәri shaqyrdy ghoy.
- Ýiine shaqyrghandardyng bәrin keyin NKVD ústap ketti degen ne sóz?
- Ol sóz ras. On shaqty adamdy alyp ketti. Sodan qaytyp kelgen Ghabdylghalym. On jyl otyryp keldi.
- Kimderdi Ústap ketti? Attaryn atamas pa ekensiz?
- Esime týskenin aitayyn...
Qariya biraz oilanyp qaldy. Elu ýsh jyl búryn bolghan oqighalardy eske týsiru onay sharua emes.
- Baymúqan, Jekemúrat, onyng inisi janaghy Ghabdylghalym.... Saghadan Aushahman Bәiimbetúlyn ústady... Qyzylaghashtan Múhametjandy.. Túmadan Qalidy, Túrsynnyng Qabdollasyn ústady.. Qyzylaghashtan Álimjan Isaúly da ústaldy.. Osylar qalypty esimde...
- Agha, búlardy organgha kim aitty eken? Bilmeysiz be? Maghjandy kimning qonaq qylghanyn NKVD qaydan biledi.
- Ol súmyray aramyzdan shyqty ghoy!
- Kim ekenin aityp jibermes pe ekensiz? - dep súradyq.
Sahuzada balasy Esenәlige, kelini Zayragha qarady. Olar bolsa әkesinen kózderin taydyryp әketti.
- Bilemin, - dedi aqsaqal, - biraq aita qoi qiyn. Ózi ol dýniyege ketip qalghan adam. Balalary, nemereleri bar. Solargha qara tanba ghoy. Ayta almaymyn-au dep qorqam.. Nemere-shóberelerining ne kýnәsi bar. Atalarynyng opasyzdyghy ýshin olar úyatqa batady ghoy. Elding betine ne dep qaraydy... Aqsaqal nazaryn tómen salyp otyryp qaldy. Biz de ony qystamadyq. Ózi belsenip aitpaghan song ne dep bolar...
