Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2439 0 pikir 9 Aqpan, 2011 saghat 23:41

Amanghazy Kәripjanúly. Senim sergeldeni

Dinge de, ilimge de úqsaytyn aghymdardyng kóshbasshylary Konfusiy, Lao Szylarmen baghyttas bolmasa da, dengeyles bolghan Túran jerining tarihy túlghalaryn da keyingi dinderding yqpaly joyghangha úqsaydy. Europa pәlsapanyng týp-tamyryn Ýndiqytaydan aldy desek te, jýieli kózqaras bolmaghandyqtan, ilimning basyn grekiyalyq Pifagordan bastaydy. Úly Jibek jolynyng boyynda jatqan Túran jeri de әr dәuirdegi órkeniyetti patshalyqtardyng otany bolghandyqtan, nebir ilimnen qaghaberis qalmaghan shyghar.

Dinge de, ilimge de úqsaytyn aghymdardyng kóshbasshylary Konfusiy, Lao Szylarmen baghyttas bolmasa da, dengeyles bolghan Túran jerining tarihy túlghalaryn da keyingi dinderding yqpaly joyghangha úqsaydy. Europa pәlsapanyng týp-tamyryn Ýndiqytaydan aldy desek te, jýieli kózqaras bolmaghandyqtan, ilimning basyn grekiyalyq Pifagordan bastaydy. Úly Jibek jolynyng boyynda jatqan Túran jeri de әr dәuirdegi órkeniyetti patshalyqtardyng otany bolghandyqtan, nebir ilimnen qaghaberis qalmaghan shyghar.

Qazirgi Qazaqstan aumaghyn­da da berisi jýzdegen dinning ómir sýrgendigine kýmәn joq. Ár dinning ruhaniyatymyzgha qonys­tanuy ózine deyingi dinderdi joy arqyly jýzege asady. Basy uaghyzdan bastalyp, ayaghy qanqúily soghysqa úlasady. Bizding jyl sanauymyzgha deyingi dәuir­lerde qanday dinderding ýstemdik qúrghandyghynan tolyq maghlúmat beretin derekter de jetkiliksiz. Hristian, Bud­da,Tәnirshilik, Zoroastrizm dinde­rining bizding jerimiz­degi azdy-kóp yqpaly әr dәuir­degi sayasy jaghdaylargha baylanys­ty. Al tarihymyzgha tereng tamyr jayyp, tolyqqandy etno­symyzgha ainalghany - shaman jәne islam dinderi. «Shyn­ghys ­han» filimin­degi naymandar men kereyler tabynghan hristian dinining nestorian tarmaghyn da biylik tóniregindegiler ghana qabyl­daghan siyaqty. Múny 11-14 ghasyrlardaghy tastaghy nestorian tanbalary ghana anyq­taytyn kórinedi. Qazaq­stangha at izin salghan dinderding barlyghy da sol dinderdi qabyl­daugha deyingi halqymyzdyng ruhaniyatyna ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn syrt elderden kelgen. Al әr dәuirde búl ólkening óz topyraghynda týlep qalyptasqan belgili bir dәstýrli senimdi qanattandy­ryp, din dengeyine deyin kó­teruge jaugershilik kezender mýmkindik bermegen. Keng ólkede shashyrap jatqan az kóshpeli halyqqa ózine tәn din qalyp­tastyratynday úzaq uaqytty qamtityn túraqty da quatty qoghamdyq jýie de bolmaghan. Óz sanasynda úzaq jasaghan senimi bar qay halyq bolsa da shetten kelgen dinge zorlyqsyz boy-súnbaydy. Az halyq ghasyrlar boyy qasiret kórip, qarsy túrugha dәrmeni bolmaghandyqtan ghana sheteldik dinderding qú­zyryna kiruge mәjbýr bolady. Múndayda jerimizde ghasyrlar boyy úrpaqtyng sanasyn jau­laghan ruhany imperiya ýstemdik etedi.Uaghyzgha senbegen dana, danysh­pandardyng kózin joyyp, din tóniregine әuelde azdy-kóp jaghday jasau arqyly múqtaj­dardy, miskinderdi, sonday aq, aqyly azdau qara kýshting iyelerin jinap, eldi bólshekteu arqyly da din kelgen. Býgin de búrynghy sahabalardyng búl tarihy tәjiriybesin taghy bir «saha­basy­maqtar» jalghas­tyryp, Krishna, Luterandyq, IYegova, Saentologiya, Blagodat, Edinstvo, Ahmadiya qozghalysy, Aq jol, Ata joly jәne basqa da dәstýrli emes aghym­dar jerlester sana­syn­daghy órisin keneytpek.

Shiyrek ghasyrda qyryq payyzgha deyin ósken qazaq­standyq dindarlar auqy­mynyng jetpis ýsh payyzy islam­gha, jiyrma eki payyzy pravoslavie dinine senedi. Jergilikti halyq­tyng bógde dindi qabylda­ghandargha qarsy nara­zy­lyghyn sol dinning iyeleri qúdaydyng aq jolyndaghylargha qysym kórse­tude dep qabyl­dap, óz mem­le­keti tarapynan soghys jariyalap otyrghan. So­nyng bir dәleli - Ortaghasyrdaghy arab halifa­tynyng joryqtary.

Sosialistik jýie ekonomikamyzdy tolyqtay otarlap, tilimizdi tejeu arqyly ruhaniya­tymyzdy qúldyratty. Al dinning ruhaniyatymyzdy mýlde ózge­riske úshyratyp qana qoymay, memleketimizdi talan-tarajgha salatyn óte qauipti qúbylys ekenin týsinetin de kez jetti. Óitkeni din әuelde qantógispen kelip, babalardyng qasiretine jolyqsa, keyin ata dinin úmytyp, janany boygha sinire týlegen úrpaqtyng optimistik qanatyna ainaldy. Al qazirgi Qazaqstan sol islamnyng әbden qúldyrap, aghymdargha bólshek­tenip, sendiruden qalyp bara jatqan kezeninde ómir sýrip otyr. Búl bólshektenu eldi qosa bólshektep, tәuelsizdigimizding nyghaya týsuine keri әserin tiygizeri sózsiz.

Mening pikirimdi ateizmmen shatastyrugha bolmaydy. Óitkeni adam men tabighat ózin-ózi jaratpa­ghan­dyqtan, jara­tylystyng syrtynda nemese jaratylyspen tútasyp jatqan bir qúdiretti kýshtin, yaky jara­tushynyng baryn joqqa shyghara almaymyz. Sol siyaqty men Jeltoqsan shyrghalanynan son, uniyversiytetke qayta qabyl­danghan 1988-92 jyldardyng óliara kezeni bizge ghylymy ateizmdi de, dindi de oqytqan joq.

Jerimizge Qytay yqpalyn kýsheyte týsken eki mynjyldyqtyng aldyndaghy Han patshalyghyn esepke almaghanda tili, dilinen, memlekettiginen aiyrylyp, imperiyagha birikken taypalardyng «qazaq» degen ortaq atauyn da saq, qaysaq, t.b. tirkestermen dәleldep kelemiz.

Al «qazaq» atauy islam dini kenirek etek jayghanda qalyptasty. Key mamandar «ghazy» degen sózdi islam dinin taratushy jauynger degen pikir aitady. «Ghazy aq», «Qazy aq» tirkesteri «qazaq» sózining payda boluyna әldeqayda jaqynyraq keledi. Jerimizde yqpaly әlsi­rey bastaghan Shynghys úrpaq­tarynyng da edәuir bóligi bara-bara islamgha boysúnghan siyaqty. Kezinde Kerey, Jәnibek handardyng qazaq memleketin qúrugha atsalysqandyghy da - osynyng bir dәleli.

Aumaghymyzdaghy islam dinin qabyldaghandardyng bar­lyghy «qazaq» atauyna ie bolsa, dindi qabyldamaghan úlystar men taypalardyng jalpy atauy әuelde «qalmaq» dep atalsa kerek. Árqily sayasy jaghdaylargha baylanysty tektik sipatymyzda parsynyng da, qytaydyng da mongholdyng da, arabtyng da, orystyng da qoltanbasy qal­ghandyghyn tarih joqqa shyghar­maydy.

Biraq kóne anyz-jyrlardyng bәrinde de qazaq-qalmaq soghysy ghana bayandalady. Osydan-aq ekeuining de din arqyly bólingen etnosy bir, jerles-aghayyndy halyqtar ekendigin dәleldeuge bolady. Múnday jaghdaydy dini bólek bolghanmen, etnografiyalyq belgileri úqsas evrey men arabtyn, qytay men dýngennin, tipti qytaygha barghan bir saparymda músylman qyrghyz, qalmaq qyrghyz dep atalghan bir últtyng arasynan da anghardyq. Múndayda evrey men arabtyng Ibrahim payghambardyng eki әielinen tughan aghayyndy Ysqaq pen Ysmayyldyng úrpaqtary ekenin eskertken jón.

Atalghan eki últ ta balasyn sýndetke otyrghyzady. Ekeui de shoshqa­nyng etin jemeydi. Tipti kiyim kiyisi, basqa da salt dәstýr­lerinde úqsastyq jetkilikti.

 

Din dilden góri,tildi oisyratady

Qazirgi qúrama týrki tili kezinde arab tilimen shúbarlansa da dilimiz ben etnografiyamyzdyng belgileri saqtalyp qala berdi. Orys tili men batystyq kirme sózderden arajigimizdi ajyratyp ala almay jatyp, keybir ziyalylarymyz әl-Anaui, әl-Mynauy dep aty-jónderin de ózgerte bastady. Múnyng ózi zamannyng yqpa­ly qay kezde qalay bolsa soghan ilese ketetin dengeyimizding shegin kórsetedi.

Keng taraghan dinderding ózi belgili bir dәuirde pisip-jetilip, tamyrynan shiry bastaydy da ydyrau satysyna jetedi. Oi-sanagha yqpaly azayyp, úrpaqty sendire almaytyn kýy keshedi. Múnyng alghashqy belgilerin ertengini qalayda ózine sendiru ýshin payda bolghan jekelegen aghymdar men sektalardyng sandyraghy dәleldeydi. Biri latyn, biri grek tilinde «jalpygha ortaq» degen maghynany bildiretin katolik pen pravo­slaviyening arasyndaghy shiye­lenis dәl qazirgi óz ishinen bóline bastaghan islamda odan beter kýsheye týsude. Pravoslavie batys, shyghys t.b. dep bólinse, katolikke qarsy pro­testanttardyng shyghuy, sosyn luteran, kalivinizm, anglikan, odan әri «Jetinshi kýn adventisteri», «baptister», «pyatiydesyatnikter», «presviyte­rian­dyqtar» dep, jalpy hriys­tiannyng tar­maqtaluy jalghasa berdi. Islamnyng aituly jetpis ýsh tarmaghynyng bәri de qazaq jerinen tabylatyn shyghar. Onyng ýstine, aumaqtyq erek­shelikterimizge baylanys­ty islam sharttarymen qoyyrt­paqtalghan qúrama aghymdar da barshylyq. Adam sanasynda beynelenip, ýnemi ózgeriste, ýnemi qozghalysta bolatyn zattar men qúbylys­tardyng bәri de damu men qúldyraulardyng jiyn­tyghynan túratyndyghy siyaqty, bir jaratushy adamgha arnap jiber­gendikten, diny dogma da mәngilik ómir sýrmeydi. Bizding dәle­limizshe, әr dinning pәrmendiligi orta eseppen ýsh myng jyldy shamalaytyn shy­ghar. Al ydyraudyng alghysharty sektalar men ózgeriske úshyra­ghan aghymdardyng jana­shyl baghyt­­tarynan bayqalady.

Dinning últty bólshekteui jekelegen әuletterdi bólshek­teu­den bastalady. Onyng bir kóri­nisi - mening óz tanys, tuysqanda­rymnyng arasynda tórt-bes týrli sektanyng payda boluy. Nemere, shóbere aghay­ynda­rymnyng bir toby múrty joq, úzyn saqal­dy­lar­dyng qataryna tútastay enip ketse, bir jiyen­derim Ismatulla qary bastaghan zikirshiler qatarynda jýr.

Endi bir qúdashamyz Hizbut Tahrir tobyn maqtap, olardan sabaq alyp jýrgendigin aitsa, taghy bireuleri «Aq jol», «Ata joly» siyaqty toptargha ilesip, «bes ata» nemese «jeti atanyn» basyna baryp, «aruaqpen tildesu­de». Olar zirattardyng basynda baqsylarsha sekirip jýrip, úiqassyz ólenmen sening ótkenindi bayandap, bolashaghyn­dy «boljaydy».

Qabirde jatqan úly túlgha­lardyng atynan sóilegesin, solardyng dengeyin bayqatsa jarar edi. Kerisinshe, auyzdaryna ne kelse, sony aityp, shyn әruaqtyng abyroyyn qorlaydy. Ózderin aq úl, aqqular, súnqarlar, t.b. ataularmen tanystyrady. Al Hizbut Tahrirdy maqtaghan boyjetken oghan qosa búl top mýshelerining jazalanyp jatqandyghyn, jazalanghan sayyn sauap jinap, quana týsetin­digin eskertti. Ismatulla qaridyng Mamyr yqshamauda­nyna jaqyn ordasyna jolym týsip, qaridyng ózin de kórdim. Narynbay taqsyrdyng qolynan shay iship, jiyenderimning arqa­synda jyly yqylasqa bólendim.

Jeke bastary jyly jýzdi, qonaqjay bolghanymen, olardyng ústanghan baghytta­rynyng qansha­lyqty dúrysty­ghyn Qúday ghana biledi.Qoja Ahmet Yassauy ólenderin әnge salyp, zikir dәstýrin aspandatyp jýrgenderding ishinen ózim jeti jylday enbek etken «Qazaq­stan» arnasynyng bir top jurna­listerin de kezdestirdim. Júmysta jýrgende olardyng ishindegi bir jigitterding menimen din turaly pikirlesui jiyilep ketip edi, pikirim jaraspaghan­dyqtan, mening júmystan sebepsiz shyghyp ketuime de osy jaghday sebepker bolghan shyghar. Búryn da qoldy bolghan avtor­lyq baghdarlamalarym siyaqty, búl joly da Qazaqstannyng barlyq jer-su attaryna arnalghan avtorlyq baghdarla­mamnyng aty ózgerse de, formasy men zaty ózgermey, kók attynyng qanjyghasynda kete bardy.

Bәrin ait ta, birin ait, ónerdegi bir әriptesim islamdy әshkereley kele, Isa paygham­bargha siynatyndyghyn aitsa, sayasattaghy bir әriptesim de islamnyng ýlken qauip-qater әkele jatqandyghyn aita kele, ózining Tәnirshilik dinine tabyna­tyndyghyn eskertti. Tәnirshilik kóne qytaysha úlylyq, biyiktikti megzese, sol «biyiktey» bol­maghanymen, úqsap baghushylar kýn sanap kóbeyip keledi.

Mening oiymsha, pikiri jaras­paghan adamnyn, bir anadan tusa da, shyn tuystay boluy neghaybyl. Búlardyng kópshiligi búrynghy suday túnyq minezi men jyly qarym-qatynasynan júrday bolghan. Kezdese qalyp, әngimemiz jaraspay bara jatsa, aramyzda janjaldyng da úshqyny shashyray bastaydy.

Nәubet kezinde eshbir aghymgha bólinbey, әuelde tatu ómir sýrip jatqan aghayyndylar birin-biri ústap bergende, sonday zobalang taghy tua qalsa, aghym­daghylardyng bir-birine ne istep, ne qoyatyndyghyn elestetu de qorqynyshty.

Qazirding ózinde-aq keybir sektadaghylardyng istegen isi men qylyghynan atyshuly eks­tre­mizmnin, tipti terrorizmning de salqyny esedi.

Diny iritkining basy aghay­yn­dylardy bólshekteuden bas­talsa, ayaghy últty bólshek­tep, jana últtar qalyptas­tyrumen ayaqta­lady. Qazirgi jastar arasynda etek alghan panislamizm Ahmet Baytúrsyn­úlynyng tagh­dy­ryn sheshken panislamizmnen әlde­qayda qauipti.

(Jalghasy bar)

Amanghazy

KÁRIPJANÚLY,

Aqyn

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 05 (88) 09 aqpan 2011jyl .

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502