Qúrmanghazy babamyzdyng tughanyna 200 jyl

(hikayat)

 «Dombyra shirkin!

Atadan qalghan sening de, mening jihazym,

Mәngiliksin-au, múratym, sol bir-

biyazy, qonyr, bipaz ýn!

…Babannyng jasy ýlken ghoy, janym,

ózgege mýlde tabynba,

Dombyranyng ghana ayaghyna jyghyl,

ayaghyna jyghyl, kýipazym!»

        Mendekesh Satybaldiyev

Atyrau qoynauynyng tynyshyn ketirgen aqpannyng aqyrghan aq borany dala etegin jelpildetip saq-saq kýldi. Aspan da ashulanshaq adamday qabaghy shytynap túryp aldy. Búrang qaghyp boraghan qar qoradaghy mal, ýidegi jannyng ókshesin bastyrmay túr. At qúlaghy kórinbeytin aq boranda qos salt atty batar kýnmen jaghalasyp , jýrip keledi. Kýreng at qúlaghyn qayshylap, bayau algha jyljidy. Boran da bir sәt ishin tartqanday sayabyrsyghan sәtte Qashaghan janyndaghy serigine bar dauysymen aiqay salyp, sóilep ketti.

– Qúrman agha, myna boran ekeumizdi qiyametting týbine tartyp keter me eken dep qorqyp kele jatyr em. Áyteuir, kýn ashyldy-au.

– Áy, Qashaghan-ay! Qaraghym-ay! Sen ekeumiz dauyldan da, jauynnan da boy tasalap kórip pe edik?! Bizge qashan meyirim, shuaghyn tógip edi myna ómir? – dep Qúrmanghazy mandayyn basqan qara senseng bórkin bir kóterip qoydy.

– Sózinizge qúldyq, Qúreke, – degen Qashaghannyng janary jasaurap baryp, boyyn tiktep aldy. Jasymyzdan búl dalanyng aptabyn da, boranyn da jatsynbadyq, jastanyp óstik.Keshken ómir de – soyqan, kýn de – әbiger. Bet baqtyrmay mandaydan soqqan mynau yzghar – qyrdan da, tasadan da tabylatynday myna bizge. Sony oilap, qamyghyp, qaljyrap kele jatqanym ghoy, Qúreke! Ózinizge ergen osy on kýnde jol sýreninen qajyghan sәtimde, Sizge qarasam serpilip qalamyn. Qalghymaytyn, sharshamaytyn, talmaytyn qanday biyiktik dep tamsanam. «Qaytpaghan qalyng jaudan Qúrmanghazy,Taghdyrdyng bógelmeydi dyrauyna» degeniniz de qanday manghazdyq!

– Áy, oraq tildi aqynym-ay! «Qylysh ketilmey me, jigit jetilmey me?» deytindey jasta emessin. Sening sóz jýiriktigine shek keltiruge bola ma eken?! Atany ata dep syilamay, astamshylyq jasaghan bir beypilauyz aqyngha ashulanghanda aitqan sózing esimnen ketpeydi. «Pilding tiri bәsi de myng dildә, teri bәsi de myng dildә» degening jýregime qonady.

– Qúreke! Sizding ónerinizding janynda bizding aqyndyghymyz jәy әsheyin nәrse ghoy.Siz dombyrany qolgha alghanda, qas qaghymda nópir tolqyn shiyrshyq atyp, kýtpegen jerden kýn kýrkirep, shól dalanyng kezergen erni jibigendey erip jýre bermey me?

– Qashaghan-au, taghy da ne dep kettin? «Tóbeden tau, titteyden dәu jasama» degendi úmytpa. Qas qarayyp keledi. Alystaghy anau jarqyraghan otty kórip kelesing be? Auyl bolsa kerek-ti. Attyng basyn búralyq, jan joldasym solay qaray, – dedi jaly kóterilip.

Eki jolaushy suyqtan әbden qaljyrap, tonyp, әli qúryp kele jatsa da, taghdyrdyng mazaghyna kónbeske beldi bekem bughan jandar-dy. Aq boranmen alysqan ekeuding bir sәt jan-jýregi múngha shalyna qalsa, mynau tәkappar tabighattyng tútqynynda jútylyp keter me edi?! Sory men beyneti bir arylmaghan qasqa mandaydy tasqa tiygizgendey toytarar ma edi, kim bilsin?! Úitqy kóterilip, jolbarystay ynyrsyghan boranmen alysqan Qúrmanghazy men Qashaghannyng ishki tabighaty da boranday shamshyl, ózinshe bir shiryghyp, ishtey qaynap jatqan bir dýley-di…

Búlar múrjasynan týtin budaqtaghan qarasha ýige kelgende, jýdeu óndi, júqaltang kelgen jas jigit jeroshaqtyng basynda qazan astyn úzyn kóseumen qayta-qayta qoparystyryp, birese qazandaghy sorpanyng túzyn aghash qasyqpen tatyp qarap otyr. Ekinshisi, sharshaghannan kózderi isinip, qantalap ketken múrtty, eludi ensergen malshy enjarlau qalyppen qaptan tezek alyp, otqa salady. Qalghan eki malshy jigit otqa jylynghanday bop, qalghyp-mýlgip otyr eken. Qarasha ýiding esigi sart etip ashylyp, ýige bir qúshaq suyqty kóterip kirip kelgen ekeudi kórgende, ýidegi tórteu de oryndarynan atyp-atyp túrghan edi. Kelgenderding maldyng qojayyny emes, bóten bir jolaushylar ekenin kórgen song auyzdaryn jybyrlatty da, sәlemdesuge jaramay oryndaryna otyra ketip, alansyz óz tirshilikterine kirisken. Bireui Qúrmanghazynyng qanjyghasyndaghy dombyrany bayqady da, janyna keldi:

– Qonatyn jay, ishetin as sizge bizden tabylmas. Tóbe astynda – Esqaly súpynyng auyly qonghan. Esqaly súpy elge aty shyqqan imandy kisi. Dombyrandy bayqap túrmyn, býgingi týn Esqaly súpynyng syily meymany bolarsyzdar dep ekeuge jol kórsetip shygharyp saldy.

Ol kelgende ýide qalghan ýsheui: «Búl ne qylghanyn?! Esqaly súpynyng súmdyghyn býrkemelegening ne? Jarly-jaqybaydyng dini – shala, oiy – pasyq Esqaly súpydan kórgen azaby az ba edi?! Myna beysharalardyng boranda kórgen azaby azday, endi súpynyng tóbetteri talasyn deysing be?» dep jan-jaqtan dýrse qoya berdi. Álgi adam ózinshe shiray týskendey bolyp, betining bar qyzyly duyldap shygha keldi. Sәlden song әldeneden esesin qaytaratyn adamday qyzyna sóilep: – Barsyn, Esqaly súpynykine. Bayqasandar, búlar tegin adamdar emes. Esqaly súpynyng súsyn qashyrmasa, maghan sәlem bermey-aq qoyyndar dep ózinshe kesip pishti.

    Qúrmanghazy men Qashaghannyn: – Qúdayy qonaqpyz! – dep dauystary sanq etkende, súpy týlki ishigin jamyla týsip, qabaghy jauar búlttay týnerip ketti. Esik aldyndaghy ekeudi eleng qylmay, jalshy jigitke: Áy, jalshy-qúl, shәy isherde esikti ashpa demedim be men saghan. Boran azynap, qara suyghy tepti-au basyma. Irgemdi ainaldyryp qymta da, qaptan otqa tezek tasta. Sosyn qarap otyrma , su alyp kel, dәret alarmyn, jylytyp qoy, – dep shaypau tilimen shaghyp ótti de, «Áy, mening tigip qoyghan aq otauym joq qanghyrghan elge. Bosaghamnan attamasyn dombyrasyn arqalaghan qayyrshylar. Bar, mal qoragha baryndar» – dep jýzin kýishi men aqyngha búrdy. Súpynyng súrqiyalyghy Qúrmanghazy men Qashaghannyng jýregin tilgilep ótti. Qashaghan júlyp alghanday:

Ólenim on tórt jastan joldas edin,

Qyzyl tilim sóilegende almas edin.

Bay-súpy, han-kәkimnen yghar bolsan,

Sen – ólen, men – Qashaghan bolmas edim.

Qarasayshy abaylap jón-jobagha,

Dombyrany asynghan dorbagha da.

Alty qanat aq boz ýiing túrghan kezde,

Nege bizdi quasyng mal qoragha.

Kisiliging netken kishi súpy agha?

Týsiniging – mesqaryn qúty ghana.

Sorlylyghyndy sorghalatyp betine aitsam,

Basqa shapshyp, býlinip, shytynama – dep saldy.

Súpy asyp-sasyp, qisayyp ketken sәldesin týzey sala «bir Allagha berilgen adal janmyn»degendey, jaynamazyn tósedi. Qolyn jayyp, Qúdayyna qúlshylyq etti, dauysyn sarnatyp. Ózi ishinen saqyldap kýlgendey me, enkildep jylaghanday ma, bir sharasyz kýide túr. Namazy da biter emes. Syrtta – aq boran. Aq borandy eleng qyla qoymaghandardyng da qylyghy qyzyq. «Ishte ne qyzyq bop jatyr, biz de qúr qalmayyq» dep elendesip esik aldynda tyng tyndaghandardyng sany kóbeymese, azayar emes…

    Qúrmanghazy qalyng oidyng qúshaghyna engen. Múndayda  «qobylanshylyq» tanytyp, erlik shaqyru da qiyn-au. Qashaghannyng jýzi kýrenitip, qabaghy tars týiilip ketkenin kórip, Qúrmanghazy syrt kiyimin sheship tórge qaray oza berdi. Sol kezde alty qanat aq boz ýiding týndigi jelpildep, dir-dir etkendey boldy. Sasyp qalghan súpy betin sipay sala, qos qonaqqa býkil denesimen búryldy. Ne degen qúdyret desenizshi! Jýzderinde – qorqu men qymsynudyng esh belgisi joq. Dala qazaghyna tәn erkindikting jeli esip túr. Eki keshting ortasynda kelgen attyly ekeu súpynyng súsyn qashyryp, mysyn basyp barady. Mynau sús netken sús edi?! Súpynyng túla boyy qalshyldap, bir ysyp, bir suyndy. Ýy ishindegi ýnsizdikti súpynyng kishkentay balasy búzdy. Jýgirip kelip dombyrany qyzyqtady. Kishkentay sausaqtarymen ishegin dyn-dyng etkizip shertip qaldy da, shyqqan dauysqa tang bolyp, kýlip jiberdi. Sol sәtte súpynyng jan dauysy shyqty.

  – Ói, baqa bolghyr, әri ket! Qúday men Qúrannyng shanyraghy ghoy, búl. Lastamaq bolyp, jyn-shaytandar kirip, shalqayyp tórge jayghasyp otyryp alghanyn kórmeymisin?! Shaytannyng qu aghashyn tamashalap túrmysyn, sen itting kýshigi», – dep balany jaghynan tartyp-tartyp jiberdi. Ýidi basyna kótere baqyrghan bala jýgirip baryp, qara tastay bop bir ornynda qatyp qalghan bәibishening keng qoynyna kirip ketti.

  – Toqtat, súpy, sandyraghyndy, – dep Qúrmanghazy ashuly janaryn jarq etkizgende, Qashaghan dombyrany qolyna alyp, shertip-shertip jiberdi de, kókke shanshylghan ashy dauysymen jyryna basty:

Qolymdaghy qu aghash,

Sóilep túrghan búl aghash.

Qolymdaghy aghashym,

Alyp jýrgen dombyra.

Dombyra kýnә degen sóz,

Tek bir aitqan dabyra.

Tanda mashqar bolghanda,

Kimning jaqsy-jamanyn,

Alla biler sonyra.

Ózindi taqsyr molda deydi,

Boqtaghanyng qay aghash?

Hazireti Músagha

Asa bolghan búl aghash.

Jәnetterge túzaqtan

Tasa bolghan búl aghash.

Zauyqty kýnә demeniz,

O da ait pen toydyki.

Sazdy kýnә demeniz,

Atamyz adam payghambar.

Jeti sazben jerge kep,

Kýy shertipti degen bar.

Ol kýndegi o da saz,

Búl kýndegi bú da saz.

Sazdy kýnә dep jýrgen

Moldeke, sening aqylyng az», – dep dýmshe súpyny jerden alyp, jerge saldy. Ýy ishindegi basyn tómen búqqan adamdardyng jýzderi jadyrap sala berdi. Syrttaghy tyng tyndaghandar «myna aqynnyng tili shardan shyqqan qylyshtay eken-au. Súpyny myqtap bir soqty» desip mәz bolysty.

Jar basynda jalghyz qonghan duadaqtay súpynyng basy salbyrap ketti. Bir uys bop, bir shókim bop qúnysty bir búryshta. Elding nazaryn ózine audarta qyzylshyrayly kelinshek syrghasy synghyrlay búrala basyp, dastarqan jaydy. Bauyrsaq tókti dastarqangha. Qyzyl shoqqa sarqyldap qaynaghan samauyryn keldi ortagha. Qazandaghy as búrq-sarq qaynap, jylqynyng jas etining iysi ýiding ishin alyp ketti. Qúrmanghazy qaymaq qatqan kýreng shәiin syzylta qúiyp, kesesin úsynghan qyzylshyrayly kelinshekting janarynan bir ottyng úshqynyn bayqap qaldy. Ol ot – ónerge degen inkәrlik edi. Súnghyla kýishi jalt etken úshqyndy ózine qadalghan sansyz kózderding ishinen de kórdi. Kórdi de aruaq kótergendey arqasy qozyp, shattyqtan boyyndaghy qan tasydy. Ile-shala asau jelmen jarysa shapqan arghymaqtarsha alpys eki tamyry shymyrlap, túla-boyy qara terge malshyndy. Búl – onyng ózi keshken ishki sezim kýii edi. Búl – tuar kýiding qúdyretimen ony tu-u biyikke kótergen bir dýley kýshting әseri edi. Sol-aq eken, qos ishekti «dyn» etkizgen Qúrmanghazynyng salaly sausaghyna sheshenning tili bitkendey kýmbirlep qoya berdi.

Dombyra tilinde – dýley dauys, kórkem saz. Keyde kәri Kaspiyding tau tolqyndarynday aqyryp ketedi, keyde mazdap janghan ottyng jaryghynday jarqyldap ketedi, keyde kók jýzine qanatyn qaqkan qyranday sharyqtap ketedi, keyde auyzdyghymen alysqan túlparday kýmbir-kýmbir kisineydi, búl kýi!.. Alty qanat aq boz ýiding tórindegi tirshilik – Qúrmanghazynyng qara dombyrasynyng qonyr ýninen quat, shuaq alyp jatqanday kónildi. Qamkónildi emes, kileng nar kónildi jandar jinalghanday búl jerge. Búryshta bir uys bop býktelgen súpy súrghylt ónin qansha býrkese de, dombyra ýnine qúlaq týredi amalsyz…

Kýy – qúdyret! Qúrmanghazy da qúdyret qoy, shirkin!..

Marjan Ershu

Abai.kz