Altynbek Sәrsenbayúly shyqqan shyndyq biyigi
Býgin - Alash júrty sayasatker, alghyr da, alymdy, súnghyla da, syrbaz, qazaqtyng qamyn qara basynan biyik qoyghan ayauly Altynbek Sәrsenbayúlynan qapiyada kóz jazyp qalghan kýn. Qazaq ýshin qaraly kýn!
Osydan tura bes jyl búryn qara týndi jamylghan qara niyetti qylmyskerler Altynbek Sәrsenbayúly men onyng kómekshisi Bauyrjan Baybosyn jәne jýrgizushisi Valeriy Juravlevti Almatynyng syrtynda qastandyqpen oqqa baylaghan edi.
Uaqyt algha ozdy. Alashtyng jadyndaghy Altynbek Sәrsenbayúlynyng esimi men enbegi jyl ótken sayyn janghyryp, jalghasyp keledi. Elding jýregindegi er ólmeydi degen osy!
Jyl sayynghy Altynbek Sәrsenbayúlyn eske alugha arnalghan jiyn osy kýni ótetini belgili. Ol biyl da jalghasyn tauyp otyr. Altynbek Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng dayyndauymen qazaq aqyndarynyng Altynbek Sәrsenbayúlyna arnaghan ólender toptamasy «Altynbek Sәrsenbayúly shyqqan shyndyq biyigi» degen atpen kitap bolyp jaryq kórdi. Sol jinaqtan ýsh ólendi úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
Múhtar Shahanov
Altyndar jarqyly
nemese Altynbek Sәrsenbayúly shyqqan shyndyq biyigi
Qazir ne kóp, dýkenderde kóz arbaghan altyn kóp,
Maghan nege altyn osy seziledi salqyn bop?
Jyltyraydy ol úrylardyng әielining qolynda,
Pәre bolyp búghyp jatyr jemqorlardyng jolynda...
Býgin - Alash júrty sayasatker, alghyr da, alymdy, súnghyla da, syrbaz, qazaqtyng qamyn qara basynan biyik qoyghan ayauly Altynbek Sәrsenbayúlynan qapiyada kóz jazyp qalghan kýn. Qazaq ýshin qaraly kýn!
Osydan tura bes jyl búryn qara týndi jamylghan qara niyetti qylmyskerler Altynbek Sәrsenbayúly men onyng kómekshisi Bauyrjan Baybosyn jәne jýrgizushisi Valeriy Juravlevti Almatynyng syrtynda qastandyqpen oqqa baylaghan edi.
Uaqyt algha ozdy. Alashtyng jadyndaghy Altynbek Sәrsenbayúlynyng esimi men enbegi jyl ótken sayyn janghyryp, jalghasyp keledi. Elding jýregindegi er ólmeydi degen osy!
Jyl sayynghy Altynbek Sәrsenbayúlyn eske alugha arnalghan jiyn osy kýni ótetini belgili. Ol biyl da jalghasyn tauyp otyr. Altynbek Sәrsenbayúly atyndaghy qordyng dayyndauymen qazaq aqyndarynyng Altynbek Sәrsenbayúlyna arnaghan ólender toptamasy «Altynbek Sәrsenbayúly shyqqan shyndyq biyigi» degen atpen kitap bolyp jaryq kórdi. Sol jinaqtan ýsh ólendi úsynyp otyrmyz.
«Abay-aqparat»
Múhtar Shahanov
Altyndar jarqyly
nemese Altynbek Sәrsenbayúly shyqqan shyndyq biyigi
Qazir ne kóp, dýkenderde kóz arbaghan altyn kóp,
Maghan nege altyn osy seziledi salqyn bop?
Jyltyraydy ol úrylardyng әielining qolynda,
Pәre bolyp búghyp jatyr jemqorlardyng jolynda...
Shyndyq joqta adamdyq joq, hәm tilektes halyq joq,
Altyn danqyn esiminmen asqaqtattyn, Altynbek.
Bizding biylik bastan-ayaq ortashadan qúralghan,
Oghan ruhy sana qosu qogham ýshin úly arman.
Taghdyryndy endi qayta jasaqtaugha kýsh bar ma,
Qauip boldyng biyliktegi qalayygha, mystargha.
Basshylardyng bәri derlik últsyzdyqqa baylanghan,
Demokratpyz degenimen "jemokratqa" ainalghan.
Biylik syrtqa únau ýshin qysa týsip shiderdi,
Tughan últyn, tughan tilin qosa satyp jiberdi.
Qajetsinbey últqa, ruhqa layyqtalghan óristi,
On shaqty adam memleketting bar baylyghyn bólisti.
On shaqty adam biylik, baylyq aidynynan týspedi,
Olar jәne oiyna ne kelse sony istedi.
Sen solargha qarsy kýres, dara kýres bastadyn
Sondyqtan da tez tarylyp ketti ghúmyr aspanyn.
Týri ghana adamgha úqsap, izgiligi aryghan,
Jan shyndyghyn saqtap qala almaghannyng bәri mal!
Qogham әli bóle almay jýr ez ben erding arasyn,
Al sen ózing shyqqan shyndyq biyiginde qalasyn!
Janarbek ÁShIMJAN
Auylgha hat
Qalay bauyr, auylda shal aman ba,
Aghashty at qyp mingen bala aman ba?
Torayghyrdyng tósinen qar ketti me,
Sal Qapez әnge qosqan dala aman ba?
Seni oilasam bólinip sanam myngha,
Otyramyn kýbirlep ar aldynda.
Topyraghyn ózgening jersinbeytin
Qoldy bolghan toryndy taba aldyng ba?
Taghy qanday sharualar enserildi?
Ala aldyng ba dayarlap jem-shóbindi?
...Senderde ghoy adaldyq, bekzadalyq,
Jigitteri-ay el jaqtyng eng senimdi!
Auyl jaqtan әn jetse qúlaghyma,
Bayyz tappay ketemin túraghymda.
Baqúl bolsyn... biraz shal ketip qapty,
Áldiylegen bizderdi túmaghyna.
Jalang jibek jamylghan qyzdarymdy,
Qylysh minez saghyndym úldarymdy.
Shaldarymdy saghyndym, baularymdy,
Solar edi kiyesi týzgi auyldyn.
Auylda ghoy gýl kóktem, jaydary kýz,
Qúraq úshar atty da, jaydaghynyz.
Ker bestini saghyndym, keng dalany,
Kettik dostym, auylgha, saylanynyz!
Narynqol, Jalanashym - dala meken,
Jaraly eken, osy ónir jaraly eken.
Zamanaqyr zaualy tayaghanda,
Búl el de jer týbinde qala me eken?..
Agha, siz aitynyzshy pәtuәni,
Tughan úl jersinbep pe jat úyany!
Qúlaghyna jete me baqy әni?
Biz topyraq izdeymiz.
Kim izdeydi?
Jolbarys úl úl joghalsa qapiyada.
Opyrylyp otyram osyny oilap,
Qonbady ghoy tәniri, basyna-ay baq.
Tas-talqan qyp ketedi aspanymdy,
Kenetten kýn qúbylyp, jasyn oinap.
Jalang jibek jamylghan qyzdarymdy,
Qylysh minez saghyndym úldarymdy.
Shaldarymdy saghyndym, baularymdy,
Solar edi kiyesi týzgi auyldyn.
Bolmady ghoy tipti de ómir - búiym,
Ýiirip taghy әketti jemir-qúiyn.
Almatynyng aspany aghyl-tegil -
Alty Alatshyng múp-múzday kónil-kýii...
Talghat Eshenúly
QISYQ AGhASh
(A.Sәrsenbayúlynyng ruhyna)
Núr saulaghan gauhar tastay qarashyqtan núr emes,
mólt-mólt etip jas tamsa;
eljiregen et jýreging qan jylap,
qan ketkesin qatqan qara tas bolsa;
bodandyq pen kemdiktin,
bostandyq pen tendiktin,
aqiqatynda, maghynasy bos bolsa;
qu tirlikti sýrgening -
toghyz auyz tobasyz sózben,
toghyz týiege jýk bolar baylyqpen,
toghyz gramm qorghasynmen ghana rastalsa -
sonda shyndyqty qaydan tabamyz ?!
Ózimizde bar nәrseni ózimizge qimasaq;
uaqyt pen kenistikti noqtalaghan kónilder
mezgilden de janylyp, shekti qoyyp
qara jer men kók aspannyng ayasyna syimasa;
bireuding nadandyghy men toqshylyghy da,
bireuding jamandyghy men joqshylyghy da,
aynalyp kelgende, qara halyqty ghana qinasa;
azuy bary - azulymyn eken dep aiylyn jimasa;
qúryghy úzyny - qúryqtymyn eken dep qúlqynyn timasa -
sonda tәubeni qaydan tabamyz ?!
Din, dil deymiz, til deymiz...
Dindaryng kim ?
Din qayda ?
Dilmaryng kim ?
Dil qayda ?
Tilemsek kim ?
Til qayda ?
Shaghystyryp otty - sugha, jerdi - kókke, kýndi - aigha;
bar ilimdi oi-botqa ghyp,
joq ilimdi oilap tauyp, әiteuir, qoyyrtpaqtap keltiremiz ynghaygha.
Kóz de, sóz de, kókirek te allagha emes, adamgha qúl múndayda -
sonda imandy qaydan tabamyz ?!
Birlik qayda ?
Bar ma, birlik, oy baqsaq ?
Batys, shyghys, ontýstik bop, jeke-jeke aimaq sap;
jaqsy menen jaysanyndy bir-birine aidap sap;
ruynmen dep u ishkizip, ózing zәmzәm su iship;
shatyrdaghy oryn ýshin shaytanmen de tuysyp,
sosyn kelip kisimsinu - qay maqsat ?!
Tirlik qayda ?
Shyndyq - jalghan;
tәube - qalghan;
birlik - arman;
iman - joq.
Japa shekken aghayynnyng aitqanyna úiyghan bop,
reti kelse solarmen
qyshqyldatyp sharap jútyp, ystyq-ystyq shay iship;
sayasat dep, mәdeniyet dep qabyrghamyz qayysyp,
óp-ótirik otyramyz mayysyp.
Al jay kýni qynyr sóz ben qúr úiqydan bas almay;
jangha payda әkelmeytin shýkirlikten asa almay;
bireu qyzmet jasarday;
bireu qúman tosarday,
kergiymiz kep, sorda ósken qisyq aghash sekildi.
Sen be, jalghyz kekildi ?
Men be, jalghyz kekildi ?
Ekeumizde ne aiyrma ?
Eki qolmen, eki ayaqqa - jalghyz bas.
Tәnimizdi oiyn, janymyzdy oy sorghan.
Ózimiz de bilmeymiz qaysy - múrat, qaysy - arman.
Tek qiyal bar - qúmay shalghyzbas,
kýdik bar - týlki alghyzbas.
Sosyn... sosyn ózgermeytin týsinik bar kóni qatqan teridey.
Áy, týbi bar ghoy,
emeksitken sol qiyal qúm shekerdey erimey;
elegzitken sol kýdikten jerimey;
týsinikter kýiremey, kóni qatqan teridey -
sirә de el bolmaspyz !