Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Elim-ay 4660 22 pikir 4 Mausym, 2018 saghat 09:18

Ár qazaq balasyn últshyl-әsker etip tәrbiyler kez keldi

Japoniya týkke túrmaytyn jaman araldaryn keleshek úrpaq, kishkentay balalaryna uaghyzdap dәriptegeni sol, sol aral ýshin kez-kelgen Japondyq janyn, qasyq qanyn qiyp, songhy demi qalghansha qyrylyp kýresip, sol ýshin jan-tәnin qinalmay beretindey dәrejede, kózin júmyp algha shabatynday dengeyde sanasyna qúiyp jiberedi eken. Bizde onday kókirek kózi ashyq últshyldar, myqty baghdarlamalar, ony nasihattaytyn mektepter, sanaly múghalimder, eng bolmasa úrpaq qamyn oilar ziyaly qauym qalmady. Eng ókinishtisi osy!

Múghalimderding auzyn buyp, shúqshighan basyn kótertpeytindey qaghazbasty etip bezdirip jiberdi. Sanauly últshyldar men sayasatkerlerdi týrmege toghytyp "kimning kim ekenin" sezdirip jiberdi. Bizde shalqar Sary-Arqany, Jetisudy, Alatau, Altaydyng әsem ormandy taularyn, ózen-kólderimizdi, an-qústarymyzdy, batysymyzdyng baylyqqa toly keng baytaq japan dalasyn, Aqtóbe men Manghystaudyng nebir qúpiyasy ashylmaghan manghaz taularyn, t.s.s nebir qúndylyqtarymyzdy bilmeytin qazaqtyng ózi qanshama? Ony úrpaqqa nasihattap jetkizer ata-әjelerimizding kózi bitti. Riyasyz sengen ýkimetimiz geografiya men tarihtyn, jas baldyrghan, sәbiy-býldirshinning tilin ashatyn әlippesining kózin qúrtyp tyndy. Onymen qoymay nәzik jandylardyng oramalymen kýresude, yaghny Qúday búiryghyna qarsy shyghuda! Onday 100 mektebi qúrysyn!

Áriyne, biylik pen onyng súm sayasatyna solay etu útymdy, paydaly әri tiyimdirek bolyp otyr. Ol - úrpaqqa arnalghan maqtamen bauyzdar dybyssyz soghys! Biz úrpaqtyng tamyryna óz qolymyzben balta shaptyq! Obal jasadyq, qastyq qyldyq! Búl - Qúday aldynda da, Otan aldynda da keshirilmes eng ýlken kýnә! Biz eng birinshi ýsh tildilikti bir shetke yghystyryp qoyyp Otanshyldyq, últshyldyq, elge, jerge, til men dinge, tabighat pen keler úrpaqqa degen sýiispenshilikti, últtyq iydeologiyany bolmasyna qaramay, qoyarda-qoymay eriksiz júlqyp oyatyp, keler úrpaqtyng miy men qanyna tereng siniruimiz qajet!

Qazirgi qarusyz maydanda tek qana úrpaqtyng sanasyn ghana oyatu kerek! Ár qazaqty óz qolastyndaghy, óz shanyraghyndaghy úl-qyzdaryn myqty últshyl әsker etip dayyndap tәrbiyeleuine shaqyramyn! Qazirgi úrpaq "elim, jerim, tilim, dinim, Otanym" degendi oi-qalybynan sylyp tastap, kerisinshe "qay tildi mengergenim manyzdyraq?" degen kómeski sana, dýbara dengeyde qalyp bara jatyr. Sózding shyny kerek pe, biz qazir elimizding ruhany azyp bara jatqanyn, úrpaqtyng mәngýrtke ainalyp bara jatqanyn, úrpaqtyng uaqtanyp, er baldarymyzdyng nәzik jandylargha úqsap bara jatqanyn, sansyz baylyghymyzdyng shamadan tys shetke satylyp otyrghanyn, eldi kelimsekter basyp, ózge últtardyng biyley bastaghanyn, elimiz kóldeneng kók atty, әrkim bir sarityn qoqys alanyna, auany ulaytyn synaq poligonyna ainalyp jatqanyn, songhy qúndylyghymyz "JERDIN" satylyp bara jatqanyn kózimiz kórip otyrsa da dym kórmegendey zaghip kýy keshudemiz!

Aqiqatty bilip otyryp jyrlay almaytyn saqaugha ainaldyq! Ósekti estip taratatyn, al aqiqatty, ashy shyndyqty esty almaytyn, ony tarata almaytyn naghyz kórsoqyr kerenge ainaldyq! Jýrekti baylyq, satqyndyq, menmendik sekildi nәrseler jaulap aldy! Demek, jýregimiz maqau, tilimiz saqau últqa, mәngýrtter mekenine ainalyp baramyz! 100 mektep úrpaqtyng sanasyn qúlyptau bolsa, jasyl el, 100 auruhana sayasaty da tegin belgilenbegen. Auruhanany kóbeytu, aurudy kóbeytemiz degen belgi bolmaq! Sebebi, ekonomika dep ekologiyany búzyp, densaulyqty joigha ashqan soghysymyz ol óz aldyna bólek jyr! Bolashaqqa baghdar, 100 naqty qadam degen, ajdahanyng auzyna eriksiz jútyluymyzgha qadam bastyryp keledi. Yaghni, jútylugha batyl qadam bas degeni sekildi. Dәl osylar salauatty ómir saltynyng kórinisi me? Eng jenili әleumettik jelide, interjeli maydanynda oi-jýiemizdi, janymyzdy tilgilegen ashy pikirimizdi erkin әri batyl jazugha jýregimiz daualamaytyn qorqaugha ainaldyq! Búl óte qatty oilanatyn jaghday!

Bizdi alandatatyn qazirgi ajdaha qytay bolyp otyr. Ata-babamyz shekaradan syghalatpaghan búl milattyng qay jerine múqtaj bolyp qaldyq. Óz baylyghymyz ózimizdi asyraugha jetpey otyr ma, әlde sayasattyng tórkini mýldem bólek pe? "Qazaqty qúrtu sayasatynyn" jýzege asqanyna biraz jyldar boldy. Qytaydyng bir ailasy bolsa Qúdaydyng myng ailasy bar. Biz әlimsaqtan músylmanbyz! Qúdaydan ýmitimizdi ýzbegen halyqpyz! Batyrlyghymyz da joq emes. Myna sayasat halyqty ýreylendirip, qatty saqtanuyna, aldyn aluyna alyp kele jatqan synayly.

Bir shal: «әy osy týsim onbay jýr» dep qaqsap qoymaytyn kórinedi, aqyry qara esegi ólip tynypty. Sol aitqanday, alda-jalda qazaqty mensinbeushilikten soghys oty tútana qalsa, namysty qazaq halqynyng jalang qol bolsa da qaytpay soghysatyn qaysar, erjýrek, qaharly da jauynger halyq ekenin dúshpannyng esterine bir salyp qoymaqpyn! El ýshin, jer ýshin, úrpaq ýshin jan pida, qazaq halqy!

Jalghasy bar...

 Túrar Shapqara

Abai.kz

 

22 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3258
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5562