Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Kýbirtke 4751 2 pikir 4 Mausym, 2018 saghat 11:38

Azamattyq qogham. Pedofoliyamen kýresti jýieli jýrgizu kerek

Redaksiyadan. Azamattyq qogham saltanat qúrghan elde balalardyng eng baqytty shaghynyng shyrqyn búzyp, sanasyna, janyna jazylmas jara salatyn zorlyq-zombylyq әreketter oryn almaytyny belgili. Sebebi, ol  qogham pedofoliyamen kýresti jýieli jýrgizip, aiuandyqqa tózbek emes.

Últy aughan, býginde tanymal jazushy Haled Hosseyniyding birden bestsellerge aynalghan debuttyq «Jel sonynan qughandar» romanyndaghy balalar arasyndaghy zorlyq-zombylyqtyng adam taghdyryna alapat әseri turaly oqyghanda dýnie astan-kesteng bolyp ketkendey kýy keshesin. Kýlse tek shynayy kýletin perishtedey pәk jandardy keybireuler qalay ghana zәbirleydi eken?! Ókinishke qaray, balalardyng eng baqytty shaghynyng shyrqyn búzyp, sanasyna, janyna jazylmas jara salatyn zorlyq-zombylyq әreketteri tyiylmay túr.

Bas prokuratura keltirgen derekke sәikes 5 jylda (2010-2014) tirkelgen qylmystar sany 3 623-ti qúrapty. Al Ishki ister ministrligi yuvenaldy polisiya bólimining basshysy Áset Ospanovtyng aytuynsha, 2016 jyly 531 bala seksualdyq siypattaghy zorlyq-zombylyqqa úshyrasa, 2017 jyldyng tek segiz ayynda osyghan úqsas 364 derek tirkelipti. Bir Manghystau oblysyndaghy qatang tәrtiptegi koloniyada 54 adam «pedofilizm» boyynsha jazasyn óteude. Kónilge qayau týsiretini – zorlyq-zombylyq әreketteri songhy uaqytta mektep jasyndaghy balalar arasynda beleng aluda. Ontýstik Qazaqstan oblysy Saryaghash audany Abay auylyndaghy 7 jastaghy balanyng oqiyghasy býkil eldi shulatqany este. Tóbe shashty tik túrghyzar osynday jaghdaylardyng belgilisining ózi az emes. Al «shu shygharmayyq» dep jariya etilmey jatqandary qanshama? Qoryqqanynan, úyalghanynan eshkimge ayta almay, ishqúsa bop jýrgender bolsa she. Kóp jaghdayda zorlyq kórgen balalar bolghan súmdyq turaly ashyq aytugha qorqatynyn kezinde Jaqyp Asanov ta aytqan-dy. Balalar arasyndaghy ózi-ózine qol júmsau derekterining kóbengining bir sebebi osy boluy da mýmkin ghoy. Ne degenmen de oilanarlyqtay qorqynyshty jaghday.

Álemdik tәjiriybede pedofoliyamen kýreste himiyalyq kastrasiya qoldanylady. Búl tәsil ýstimizdegi jyldyng 1 qantarynan bizding elde de engizilgeni belgili. Alghashqy kastrasiya qyrkýiek ayynda Manghystau oblysynda jazasyn ótep jatqandardyng birine qoldanylmaq. Erkekting seksualdyq belsendiligin uaqytsha toqtatatyn tәsil әlemning kóptegen elderinde ong nәtiyje bergen. Germaniyada himiyalyq kastrasiyadan keyin qylmysty qaytalaghandar 3 payyzdy ghana qúrasa, Úlybriytaniyada atalmysh tәsilden song pedofilizm deregi 50 payyzgha tómendegen. Himiyalyq dәrining densaulyqqa teris әseri de joq emes. Ol adamnyng este saqtau qabiletin tómendetip, kýizeliske, әlsizdikke, infark, insulit, qant diyabetine soqtyryp, býirekke tas baylanuy qaupin tudyrady.

Himiyalyq kastrasiya mәselening týpkilikti sheshimi bola almaydy deushiler de tabyluda. Asfendiyarov atyndaghy QazÚMU psihiyatriya, psihoterapiya jәne narkologiya kafedrasynyng professory Belgibay Shahmetovtyng aytuynsha, nauqastyng fiziologiyalyq emes, psihologiyalyq jaghdayyna kónil audaru manyzdy. «Onday adamdy oqshaulaudyng ornyna, emdeu kerek» deytin maman nauqasty emdeude ýlken psihologiyalyq әleumettik júmystyng qajettigin aytuda. Al otandyq joghary oqu oryndarynda medisiynalyq psihologtar men әleumettik qyzmetkerler dayarlanbaydy eken. Sondyqtan aldymen osy mәselege manyz bergen oryndy.

Al әleumettenushy Gýlnara Ismuhanovanyng aytuynsha, pedofilderding basym kópshiligi psihologiyalyq auytquy joq, ornyqty adamdar. Mәselege qatysty qayshy oilar onyng kýrdelilin, zertteudi qajet etetinin bildirse kerek. Bizding qoghamda búnday taqyryptarda әngime qozghala bermeydi. Osynday jaysyz oqiygha oryn alsa dabyra qylmaugha tyrysady. Al sodan mәsele sheshilse qani? Ameriykalyq zertteulerding qorytyndysyna sýiengen Gýlnara Ismuhanova pedofoliya kórsetkishi qay kezde de shamamen bir dengeyde bolghan degendi kóldeneng tartady. Kóp aytylmaghanymen kenestik kezende de onday derekter az úshyraspapty. Áleumettanushy zәbir kórgenderdi ashyq bolugha, meyli ol tuysqan adamy bolsa da kinәli adamnyng atyn ataugha úyalmaugha shaqyruda.

Uays Ersayynúly atty feysbuk qoldanushysy mәseleni talqygha salyp, keybir «otqa may» qúyshy әleumettik jelilerdi búghattau kerek degen pikirde. «Kýli mektepterde ata-analardyng qatysuymen ashyq tәrbie saghattaryn ótkizeyik! Ashyq tәrbie saghattarynda zorlyq-zombylyq turaly ashyq aytylsyn! «Bala psihologiyasyna zaqym keledi» degen eski sovettik týsinikpen tyiym salynyp tastalghan taqyryptyng bәrin ashyq talqylayyq. Otbasylarynyzdaghy kәmiletke jetken balalarynyzdy baqylaugha alynyzdar! Alayda osy sharalardyng bәrinen әldeqayda tiyimdi bir nәrse bar. Ol – gomoseksualizmdi, balalar pornografiyasyn ashyqtan-ashyq nasiyhattap jatqan «VKontakte», «DrugVokrug» sayttaryn Qazaqstan aumaghynda shekteu» – deydi ol.

Qay-qay pikirding de jany bar. Óitkeni mәsele kýrdeli. Aytpaqshy kýni keshe ghana Qazaqstannyng Bala qúqyqtary jónindegi uәkili Zaghiypa Baliyeva elde Balalar kodeksi әzirlenip jatqanyn habarlady. Balalar qúqyghyn qorghauda eng ýzdik әlemdik tәjiriybeler, ýzdik daghdylar eskeriletin kórinedi. Ne de bolsa, azamattyq qogham qalyptastyrugha qadam jasaghanbastama qayyrly, nәtiyjeli bolghay. Bizge bәrinen de bala kýlkisi qymbat.

Melis Seydahmetov

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1671
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2050