Beysenbi, 17 Mausym 2021
4811 0 pikir 18 Qazan, 2018 saghat 09:46

Q.Toqaev: Sifrlandyru arqyly bәsekege qabilettilikti arttyramyz

Elding bolashaghy – sifrlyq tehnologiyada. Preziydent N.Nazarbaev «Núr Otan» partiyasy sayasy kenesining keneytilgen otyrysynda sóilegen sózinde adam kapitalyn damytu men «Sifrlyq Qazaqstan» baghytyna erekshe manyz berip, atap ótti.

Álemde tehnologiya kóz ilespes jyldamdyqpen kýn sayyn janaryp, damu ýstinde. Bolashaqta elding baylyghy, damu kórsetkishi jer asty baylyqtarynyng kólemine qaray emes, zamanauy tehnologiyany qanshalyqty iygergendigine, onymen júmys isteu әdetining qalyptasuyna baylanysty bolmaq. Búl orayda, Elbasy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaq­stan­nyng Ýshinshi janghyruy: jahan­dyq bәsekege qabilettilik» atty ghalymdar men ónertapqyshtargha, IT mamandaryna naghyz pra­­g­matikalyq, uaqyt tamyryn dóp basqan qújat bolghan Joldauda «Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasyn jýze­ge asyruda 4 baghytty kórsetip berdi. Birinshi baghyt – auyl-aymaqty keng jolaqty inter­netpen qam­­ta­­masyz etip, Qazaq­stan­nyng tranzittik әleue­­tin arttyru. Ekin­shi baghyt – ekono­mika­­­nyng salalaryna (kólik jәne logiys­tika, den­­­sau­lyq saqtau, bilim beru, auyl sharua­shy­­ly­­ghy jәne elektrondy sauda) sifrly teh­­­no­lo­giyany endiru. Ýshinshisi – memleket­tik or­­gan­dar júmysynyng sapasyn arttyru jәne tór­tin­shi baghyt – IT-mamandardy dayarlau.

Parlament Senatynyng Ekonomikalyq sayasat, innovasiyalyq damu jәne kәsipkerlik komiytetining úiymdastyruymen «Sifrlyq Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasynyng iske asyrylu barysy turaly» taqyrybyndaghy parlamenttik tyndauy ótip, onda Elbasy Joldauynda osy tórt baghyt boyynsha algha qoyylghan mindetterding oryndaluy jәne jetistikter men atqarylugha tiyisti ister turaly Senat Tóraghasy Q.Toqaev sóz sóiledi.

Joghary palata Tóraghasy Q.Toqaevtyng Memleket basshysynyng «Sifrlyq Qazaqstan» tapsyrmasynyng oryndaluy jәne kónil audarylugha tiyisti basty mәseleler turaly sózin tújyrymdap, nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

2020: sifrlandyru әlem ekonomikasynyng tórtten birin qúraytyn bolady

Býgingi kýni sifrlyq tehnologiyalar jahandyq ekonomikalyq damudyng negizgi faktorlarynyng birine ainalyp otyr. Sifrlandyru el ekonomikasynyng bolmysyn týbegeyli ózgertip, enbek ónimdiligining artuy men ómir sapasynyng jaqsaruyna zor yqpalyn tiygizude.

Memleket basshysy aiqyndap bergendey, sifrlandyrudy keninen qoldanysqa engizu elimizdi janghyrtudyng basty baghyty. Búl turaly Elbasy «Núr Otan» partiyasynyng keneytilgen otyrysynda taghy aityp ótti.

Halyqaralyq sarapshylardyng baghalauynsha, 2025 jylgha qaray sifrlandyru arqyly ishki jalpy ónimning 19 payyzdan 34 payyzgha deyin ósui kýtilude. Boljam boyynsha 2020 jylgha qaray sifrlandyru әlem ekonomikasynyng tórtten birin qúraytyn bolady.

Innovasiya jәne sifrlyq tehnologiyalar – zaman talaby

Sifrlyq tehnologiya qogham ómirine әserin molynan tiygizude. Sonyng nәtiyjesinde densaulyq saqtau men bilim beru, qala tirshiligi, jalpy adamnyng kýndelikti ómiri aitarlyqtay ózgerip, jana sipatqa ie boluda. Soghan qaray kommunikasiyalar men aqparattyq jýielerge jәne kórsetiletin qyzmetterge jana talaptar qoyyluda.

Serpindi damyp kele jatqan aldynghy qatarly memleketter sifrlyq ekonomikany damytugha belsendi týrde basymdyq berude. Búl – jahandyq kýn tәrtibining asa manyzdy baghyty.

Sifrlyq ekonomikany qalyptastyruda aitarlyqtay nәtiyjelerge qol jetkizgen elderge tәn ortaq sipat bar Ol – innovasiyany engizuge qolayly jaghday tughyzyp, sifrlyq tehnologiyalar men infraqúrylymgha qomaqty investisiya salu bolyp tabylady.

Sifrlandyru arqyly  bәsekege qabilettilikti arttyrudaghy týitkilder

Sifrlandyru – kәsiporyndardyn, jalpy elimiz ekonomikasynyng bәsekege qabilettiligin, túrghyndar ómirining sapalyq dengeyin jaqsartudyng basty sharty.

Elimizding odan әri órkendeui sifrlandyru qarqynyn jedeldetumen, ekonomikanyng barlyq sektorlaryna sifrlyq tetikterdi belsendi engizumen tyghyz baylanysty.

Qazaqstanda sifrlandyru ónerkәsip óndirisi, auyl sharuashylyghy, kólik, bólshek sauda salalaryna yqpal etip otyrghany anyq bayqalady. Alayda Qazaqstanda sifrlyq tehnologiyalardy endiru qarqyny әzirge әlemdik orta dengeyge jete qoymaghanyn moyyndaugha tiyispiz.

Ónerkәsip óndirisindegi avtomattandyru men jana tehnologiyalardy paydalanudyng belsendiligi әli de tómen, elektrondyq kommersiya men kәsipkerlik bastamanyng damuy bayau, Internetke qoljetimdilik dengeyi jetkiliksiz, búl әsirese auyldyq jerlerde qatty bayqalady.

Qazirgi kezde dýniyejýzindegi tehnologiyalyq týrlenuding jyldamdyghy ýdey týsude, sondyqtan tehnologiyalyq prosesting janalyqtaryn qabyldap, tez әreket etu Qazaqstan ýshin  manyzdy bolyp sanalady. Sózden naqty iske kóshetin kez keldi. Óitkeni, is jýzinde engizilgen sifrlyq tehnologiyadan Qazaqstannyng bolashaq kelbeti kórinetin bolady.

Memleket osy baghyttaghy júmystardyng ýilestirushisi retinde IT-memleketting ekojýiesin qúrudy, oghan qatysushylardyng bir-birimen ózara is-qimylyn basqarudy óz qolyna alyp, innovasiyalardy damytudyng úiymdastyrushysy boluy tiyis.

Sifrlandyrudyng strategiyalyq maqsatyna qol jetkizu ýshin barlyq biylik organdary, biznes, ghylymiy-bilim beru qoghamdastyghy men azamattar júmyla qimyl jasauy kerek.

Ýkimet tehnologiyalyq bizneske kedergilerdi joigha tiyis

Institusionaldyq jәne infraqúrylymdyq túrghydan qajetti әri jetkilikti jaghday jasaugha, joghary tehnologiyalyq biznesti ashyp, damytugha kedergiler men shekteulerdi joi ýshin jauaptylyqty Ýkimet óz moynyna alugha tiyis.  Biylik pen qoghamnyng jana ýlgidegi ózara ontayly júmysyn damytu, jana tehnologiyalardy paydalanu arqyly memlekettik basqarudyng ashyqtyghyn arttyru men jetildiru de basym mindetterding qataryna jatady.

Barlyq salalar men ýrdisterding erte me, kesh pe sifrlyq týrlenuge úshyraytynyn biznestegi qauym jaqsy týsinui kerek. Kompaniyalardyng bәsekege qabileti sifrlanu dengeyimen  aiqyndalatyn uaqyt alys emes.

Sapaly ziyatkerlik menshik naryghyn qalyptastyru manyzdy

Memleket biznesti qalyptastyryp, damytu ýshin qolayly zannama jasay otyryp, preferensiyalar beru men qoldau kórsetu, tiyisti salyq rejimderin úsynu arqyly biznesti sifrlyq tehnologiyalardy engizuge yntalandyratyn tetikter jýiesin qúruy qajet.

Innovasiyalyq qyzmetke qoldau kórsetetin negizgi qúraldardyng biri sanalatyn ziyatkerlik menshikti basqaru jýiesining manyzy zor. Ziyatkerlik menshikti qorghau jónindegi últtyq zannamany sifrlyq ekonomika tәuekelderine beyimdep, sapaly ziyatkerlik menshik naryghyn qalyptastyru talap etiledi.

Sifrlyq sauattylyq pen halyqtyng «sifrlyq mentaliytetin qalyptastyruda sózden iske kóshetin uaqyt jetti

Halyqtyn, eng aldymen memlekettik qyzmetshilerding boyynda «sifrlyq mentaliytetti», sifrlanghan tyng jaghdaylarda tiyimdi júmys istey bilu qabiletin qalyptastyru asa manyzdy.

Biz sifrlyq sauattylyqty damytyp, memlekettik qyzmetterdi odan әri sifrlandyra otyryp, halyqty sifrlyq ekonomikagha jappay tartuymyz kerek.

Sifrlyq ekonomikagha kóshken kezde, bilim beru infraqúrylymyn jana qajettilikterge beyimdey alghan memleketter ghana ózderining ekonomikalyq ústanymdaryn barynsha bekemdey alady. Zertteulerge say, aldaghy 10-20  jylda qazirgi bar mamandyqtardyng jartysyna juyghy qajetsiz bolady.

Biz otandyq bilim beru jýiesin ekonomikanyng súranysyna layyqtap janghyrtugha, sifrlyq dәuir talaptaryna jauap beretin mamandar dayarlaugha, bolashaghy bar jana tehnologiyalargha iykemdi kәsiby jýie qalyptastyrugha tiyispiz.

«Núr Otan» partiyasy Sayasy Kenesining osy taqyrypqa arnalghan otyrysynda «Sifrlyq Qazaqstan» tehnologiyasyn damytu taqyryby boyynsha Memleket basshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev sóz sóiledi. Sondyqtan Sizderdi sifrlyq tehnologiya turaly alda túrghan mindetter jayynda jan-jaqty habardar bolu jәne atqarylatyn auqymdy júmystardy belgileu ýshin osy Elbasynyng sózimen tanysugha shaqyramyn.

Tyndaugha qatysushylar aldynda Premier-ministrding orynbasary Asqar Júmaghaliyev adam kapitalyn damytuda tehnikalyq mamandar dayarlau turaly, aqparat jәne kommunikasiyalar ministri Dәuren Abaev halyqtyng sifrlyq sauattylyghyn arttyru turaly, investisiyalar jәne damu ministrining orynbasary Timur Toqtabaev innovasiyalyq tehnologiyalar turaly sóz sóiledi.

Ýkimettik saghatta senatorlar S. Ershov, T. Músabaev, S. Bektúrghanov, S. Aytbaeva, E. Súltanov, B. Júmaghúlov, S. Jaqsybekov «Sifrlyq Qazaqstangha» qatysty naqty súraqtar qoyyp, mәsele jan-jaqty talqylandy, úsynystar aityldy.

Ýkimettik saghatty qortyndylaghan Komiytet tóraghasy Asqar Beysenbaev  «Sifrlyq» ekonomika úghymy tek qana aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalardy engizip, IT-salasyn damytu ghana emes, búl  úghymnyng maghynasy әldeqayda keng ekenin eske sala kelip «Sifrlyq Qazaqstan» baghdarlamasyn iske asyru kezinde zannamalyq retteu isi manyzdy ról atqaratyn bolady. Sondyqtan Sizderding úsynystarynyzdy deputattar zannamany jetildiru barysyndaghy júmysynda eskeretin bolady», - dedi.

Senatta bolghan parlamenttik tyndau barysynda «Sifrlyq Qazaqstan» memlekettik baghdarlamasy ayasynda jýzege asqan negizgi jobalar men otandyq IT-kompaniyalardyng janalyqtary qoyylghan kórme úiymdastyryldy.

Ádilbek Qaba

Abai.kz

0 pikir