Erqazy Aytmúhanbetúly. Qytay ýshin qazaq tili - óli til
Qazaqtyng bir azamaty retinde, babadan qalghan baylyqty baghalamay jýrgen jetesizdigimizge arlana otyryp, bodandyqqa týskende de moyymaghan batyr tilimizdin, tәuelsizdikte jýrip bopsagha týsip jatqan sortang taghdyry jayly azdap oy aitudy jón kórdim. Men Qytayda tuyp-óstim. Atajúrtqa kelgenime biyl tórtinshi jyl. Sonda jýrip kórgenderimdi, sezip-týigenderimdi ghana jetkizsem deymin. Áriyne, ana tilim jayynda. Qazaqstan tәuelsizdik alghaly beri Qytay eli qazaqtyng әrbir qimylyn, tynys-tirshiligin qalt jibermey qadaghalap otyr desem, artyq aitqandyghym emes.
Qazaqtyng bir azamaty retinde, babadan qalghan baylyqty baghalamay jýrgen jetesizdigimizge arlana otyryp, bodandyqqa týskende de moyymaghan batyr tilimizdin, tәuelsizdikte jýrip bopsagha týsip jatqan sortang taghdyry jayly azdap oy aitudy jón kórdim. Men Qytayda tuyp-óstim. Atajúrtqa kelgenime biyl tórtinshi jyl. Sonda jýrip kórgenderimdi, sezip-týigenderimdi ghana jetkizsem deymin. Áriyne, ana tilim jayynda. Qazaqstan tәuelsizdik alghaly beri Qytay eli qazaqtyng әrbir qimylyn, tynys-tirshiligin qalt jibermey qadaghalap otyr desem, artyq aitqandyghym emes.
Qazaqtyng bir azamaty retinde, babadan qalghan baylyqty baghalamay jýrgen jetesizdigimizge arlana otyryp, bodandyqqa týskende de moyymaghan batyr tilimizdin, tәuelsizdikte jýrip bopsagha týsip jatqan sortang taghdyry jayly azdap oy aitudy jón kórdim. Men Qytayda tuyp-óstim. Atajúrtqa kelgenime biyl tórtinshi jyl. Sonda jýrip kórgenderimdi, sezip-týigenderimdi ghana jetkizsem deymin. Áriyne, ana tilim jayynda. Qazaqstan tәuelsizdik alghaly beri Qytay eli qazaqtyng әrbir qimylyn, tynys-tirshiligin qalt jibermey qadaghalap otyr desem, artyq aitqandyghym emes.Qytay eli Qazaqstanmen qarym-qatynas ornata bastaghanda, júmys, negizinen, qazaq-qytay tilderinde jýredi dep mejelegen bolsa kerek. Múnyng dәleli eki el arasyndaghy barys-kelis, alys-beristing basy-qasynda ol jaqtaghy qazaq azamattary boy kórsetip jýrgen-di. Qytaylar olardy elshilikke emes, audarmashylyqqa tartqan edi. Al keyin eki elding yntymaghy jarasyp, aralas-qúralas molayghan kezde, onday audarmashylardyng soqyr tiyngha tatymaytynyn qytaylar bildi. Qazaqtar óz tilin syilamaytynyn zerttep, zerdeledi. Sóitip, orysshany jaqsy ýirenip aldy. Keshegi han Abylaydyng túsynda qytay men qarym-qatynas qazaq tilinde jýrgizildi, býginde ol jaqqa qatynas qaghazy qazaqsha barmaytynyn nesine jasyramyz? Qytay elinde Kenes Odaghy ydyraghangha deyin orys tili negizgi shetel tilinde oqytylyp kelgen. 1991 jyldan keyin onda aghylshyn tilining mereyi ýstem oryngha shyqty. Sondyqtan onda orys tilin biletin audarmashylar jeterlik deuge bolady. Eng janyma batatyny - Qazaqstandaghy til jaghdayynan habardar júrtqa, Qytaydan ózgeni kózge ilmeytin órkókirekterge, qazaq til «óli» til bolyp qalghandyghy. Óitkeni óz ana tilin bilmeytin qytay bolmaydy. Meyli, ol әlemning qay týkpirinde jýrse de. Bylaysha aitqanda, qazaqtardyng óz tilin «sary mayday saqtap qoyyp», orysshany ondy-soldy «ysyraptaytyn myrza qylyqtary» milliardty tandandyrdy desek, artyq aitqandyq emes.
Ótken ghasyrdyng sonyna qaray Qazaqstan ekonomikasynyng jaqsara týsuine baylanysty qytay kәsipkerleri men saudagerleri ýshin qazaq eli armangha ainala bastady. Qazaqstannan da Qytaygha barmaghan adamdar sanauly shyghar. Qytaygha «arman» quyp barghandar memlekettik tilge degen mesheulikterin kóp ótpey-aq ózderi dәleldep berdi. Jogharyda eki el arasyndaghy diplomatiyalyq qatynasqa orys tili jýretinin aittyq. Búl Ýkimetting isi bolsa, bylayghy halyq ta sony kórsetti. Saudagerler oryssha sóiledi. Ol jaqqa top-tobymen baryp jatqan studentter de oryssha kósildi. Sosyn múnda aghylyp kelip jatqan qytaylardan qazaqshany qalay kýtesin? Onsyz da múnay búrghylau, biznes jýrgizu sekildi ózekti mәselelerding orys tilinde jýretini barshamyzgha belgili jәit. Songhy kezderi ol jaqta әldebireu oryssha ýirenuge bet búrsa, oghan mindetti týrde «sen Qazaqstangha shyqqaly jýrsing be?» dep súrau daghdygha ainaldy. Búny qorlaudyng qay týrine jatqyzugha bolady, aghayyn? «Syrt kóz - synshy», qansha kesirli sóz bolsada astarynda shyndyq baryn ishimiz sezedi. Tipti atajúrtqa taban tireudi maqsat etken qazaq jastarynyng shamasy kelip jatsa, birer ay bolsa da oryssha kurstan sauat ashyp jatqandaryna ne dey alasyz? Reseyge bara jatsa qúba-qúp. Ózining tarihy Otanyna kele jatqandargha ne joryq? Osyny kórip otyryp jýreging qalay qan jylamaydy?!
2001 jyly Beyjing qalasyndaghy ortalyq últtar uniyversiytetine oqugha týstim. Osynda arghy negizin Kenes Odaghynyng ghalymdary qalaghan týrki tilderi fakuliteti bar. Qazir ol úighyr filologiya fakuliteti jәne qazaq filologiya fakuliteti bolyp bólindi. Múnda qazaq tilinen, foliklorynan, etnografiyasynan, tarihynan dissertasiya qorghaghan qanshama qytay ghalymdary júmys isteydi.
2002 jyly atalmysh uniyversiytetting shetel tilderi instituty «oryssha, qa-zaqsha, qytaysha audarmashylyq» degen jәne mamandyq ashyp, 30 shaqty studentti tәrbiyeley bastady. Búl býkil Qytayda alghash ret ashylyp otyrghan mamandyq týri edi. Keyin osy mamandyq ary qaray damytylmay bayaulap qaldy. Nege deseniz, búl jaqtan olargha súranys, qoldau degender atymen bolmapty. Elshilikten birer adam baryp eki auyz jyly sózin aityp, «qazaq tilining týsindirme sózdigi» sekildi birer material syilap qoysa, sonyng ózi qanshama nәtiyje berer edi. Ózgelerding óz dini men tilderin Qytaylargha jarnamalap, sol ýshin qanshama qarajattaryn tógetinin kórgende, qaraday qynjylasyn. Búl jaydan-jay qolgha alynghan sharua emestigi anyq. Qytay gumanitarlyq ghylymdar akademiyasyna qarasty Orta Aziyany zertteu institutynyng jariyalap jatqan materialdarymen «Orta Aziya habarlary» sekildi BAQ mәlimetterining nәtiyjesi, 2020 bolmasa da bolashaqta qazaq tilining saltanat qúratynyna senim bildirgendikten, aldaghy qajettilikke dayyndyq dep týsinuimiz kerek. Ári keyingi kezderi memlekettik tilge degen qúrmetting ong nәtiyjelerimen baylanystyryp qarau ýshin.
«Tilge qúrmet - elge qúrmet». Búl elimizding halyqaralyq abyroyyna tikeley qatysty mәsele. Ekinshi, tól tengemizge tek qana qazaqsha jazyp, bazardy qazaqshagha kóshirsek, qazaq tilining qadiri artatyny sózsiz. Qysqasy, qarjy salasyn qazaqshalau kerek. Ýshinshi, qazaqshagha basshylarymyz basa nazar audarsa shirkin. Tórtinshi, qazaq tilindegi ólshemge týsirilgen isqaghazdary ýlgisi kórsetilgen kitaptar taralymy keneytilip, baghasyn arzandatyp shygharsa. Jaqynda ghana Almatydaghy bir dýkennen osynday qúraldyq kitaptyng bes myng tengeden satylatynyn kórdim. Al Astanadan jiyrma bes myngha da taba almaysyn.
Aldynghy jyly bir gazette Aqtóbelik әldebir zanger jigitting әdemi súhbaty jariyalanyp edi. Sonda әlgi jigitting «Býgingi qoldanystaghy zanmen de qazaq tilining qoldanylu ayasyn 85 payyzgha deyin keneytuge bolady» - dep aitqany esimde qalypty. Onyng tәjiribiyesine sýiensek, til turaly zandy belinen basqandardy lyp etkizip sotqa bere sal. Ar jaghyn sotpen ózi sheshisip jýrsin deydi. Osy oy mening kókeyime qatty qonady. Mýmkin, zang arqyly oryndy uәjge jýginudi әrbir til janashyry dәl osylay daghdygha ainaldyrsa, jaman nәtiyjesi bermesi anyq.Óitkeni til ózgege emes, ózimizge kerek.
www.masa.kz sayty