Dýisenbi, 29 Qarasha 2021
Áleumet 4987 10 pikir 6 Mausym, 2018 saghat 08:29

Temirjoldaghy týieler tragediyasy

Atyrau oblysynyng әkimi

Núrlan Noghaevtyng nazaryna

2018, mamyr aiynyng orta sheninde TShO-gha qatynaytyn poyyz 4 týiemdi ishek-qarynyn sýiretip, quyrdaq qylyp turap-turap, pәrshә-pәrshәsin shygharyp, temirjol boyyn qyzyl qangha bóktirip, bordaqylap túryp ezip ótti. Tenizge qatynaytyn bir ghana temirjol bar. Onymen jýretin poyyzar tek qana jýk tasymaldaydy. Qazirgi zang «malyna ie bol, aiyppúl saldyramyn, kedergi keltirip otyrsyndar» degen qaghidagha әbden jatyp alghan. Qazaq maldyng arqasynda ómir sýrip otyrghanyn myilarynan óshirip alghan. Situasiya, jaghdayat degenderdi mýldem úmytqan.

Kim kinәli? Qaytadan zang bilmeytin, bilse de talap ete almaytyn, әrige bara almaytyn momyn halyq, qorqaq, qara malshy kinәli? Endi ýndemeuge shydamym jetpeydi. Mún-sherimdi «tóreligin halqym aita jatar» degen oimen, әzirge maqala әri qúlaqqaghys retinde oqighany kópshilikke jariyalaugha bekindim.

Men 4 týiemnen airyldym. Búnyng aldynda da 20 shaqty malymnan aiyrylghanmyn. Qaqqan mashinist qasaqana qyldy dep oilaymyn. Sebebi, jaqyn jerde ayaldaytyn beketi bar, ol jerden janarmayyn qúiyp shyqqan poyyzyng jyldamdyq jinauy ekitalay. Tipti qatty jyldamdyqpen órshelene ókirtip aidady degende de әkesining janazasyna asyqty ma? Álde poyyzyng signaly men tormozy joq pa? Týn mezgili bolsa tipten jәy jýrgeni abzal! Sol jerden adamdar ótip bara jatsa ne bolmaq? «Manay» dep qabatynan iyirip túryp asyq atqanday adamdardy da beluardan qiyp tilip óte me? Álde qarapayym malshy men malynyng súrauy joq pa? Ózining tyshqaq laghy qaghylsa sotqa jýginip biyening qúnyn tóleter edi ghoy.

Mashinist shovinist emes bolar, qansha degenimende qazaq emes pe? Álde qazaq últyna kek qatqan bireu me?

Basylghan týielerimning ýsheui buaz, bireui taylaq. Men poyyzgha qaghylghan maldarymdy 3 mln-gha baghalaymyn. Yaghni, temirjol toraby maghan (búrynghyny qospaghanda) jәne 3 mln. zalal keltirdi. Temirjol toraby әbden basyndy-au, qaghady da jýre beredi. Jalghyz meniki emes, sol manda otyrghan talay malshynyng malyn basyp ótti. Shydamnyng da shegi bar emes pe? Ne, elding bәri auzy buylghan ógiz deysinder me, әlde tiregi myqty mekemening poyyzy diyirmen ainaldyra ma? Ýndemegen sayyn, búqqan sayyn súqqandy qoyatyn kez jetpedi me? Qatty obal jasaldy, biraq, qazirgi adam obal-sauapty bilushi me edi? Endi malymdy kimnen daulaymyn? Kinәli, jauapker degender bar ma? Eshkimning eshkimmen sharua-shataghy joq. Maldy qaqty, jýre berdi. Tym bolmasa: «Ol da bireudiki ghoy, iyesi qan qaqsap qalghan bolar, janúyasynyng rizyq-nesibesi auzynan jyryldy-au, úyat boldy, obal boldy-au degen adamy arly qasiyetterding bú dýniyede joq bolghany ma? Tym-tyrys, eshkimde ýn joq, eshkim jaq ashpaydy, sen tiymeseng men tiymen badyraqkóz!

Auyt-auyt ne habar eken dep ainalagha úzynqúlaqtaryn týrip zer salyp qoyady. Búl ýirenshikti qalypty jaghdaygha ainaldy. Qazaqstanda ómir sýru óte rahat! Adamynyng da, malynyng da súrauy joq! Tilsiz malgha ainaldyq, ereksheligimiz tek eki ayaqty týrimiz. Sebebi, aitqan sóz jelge úshyp sol jerde qalady, tyndaushylar aqpaqúlaq, tegin uәdege qarq qylyp kómip ketedi, qorytyndysy tragediyamen ayaqtalady. Kerek bolsa mal iyesining bereketin alyp, zanmen toqpaqtap, zanmen qorqytyp, aiyppúl salyp, jasap otyrghan júmysynan shygharyp jiberedi, nemese «problema kerek bolmasa ýnindi shygharma, әitpese jogharydaghy kategoriyalardy qoldanamyz» dep basyna әngirtayaq oinatady. Sormandaymyz!

Mysaly, men mal sharuashylyghynda otyrghan, sharua qojalyghym bar jeke kәsipkermin, әri júmystamyn. «Kәsipkerlikti qoldau» degen mening miyma kirip shyqpay-aq qoydy. Týsinbedim, kimdi-kim qoldaydy, toyst, ili, kimdi-kim qorlaydy? Men qazir qorlanyp otyrmyn. Myna basynudyng shegi bar ma? 3-4 kýn búryn masanyng kýrt payda boluyna baylanysty qoramda túrghan maldarym boshalap jeldep ketken. Jazda tynyshtyqqa, tau jaqqa qashatyn maldyng әdeti emes pe? Men sol kýni júmysta boldym. Malymnyng aldy temijoldan ótip ketken. Qalghan sony óter-ótpesten soqyr mashinist qaghyp týsirip túr ghoy. Maldyng aty mal emes pe? «Baghdarshamgha qarap kýtip túratyn, ana jerdegi ótkelden óteyik» degen aqyldy maldy qaysyng kórdinder? Aqyldy degen mashinistting týri mynau! Áytpese mening 4 bas týiem «kelseng kel» dep poyyzgha eregesip temirjoldyng qaq ortasynda túryp qaldy deysinder me? Álde jan-jaghyndaghy shópti qoyyp bir mezgil temirjol ýstindegi shebenige jayylyp jýr deysinder me? Temirjoldy toryp, kelgen maldy aidap jiberip túratyn adamdary qayda? Biyik jerde týiening pysyq boluy mýmkin emes nәrse ghoy, «týie kópirden tayaq jeydi» degen maqal tekke aitylghan ba? Qopal týielerding biyikke shyghyp alsa, ary qaray tómenge yldilauy qiyngha soghatyny belgili emes pe? Tenizding irgesinde otyryp kórip otyrghan qorlyghymyz mynanday:

1. Tenizding gazy (fakeli) auany lastap dalagha bosyna janyp túr, biz irgesinde otyn, qy jaghyp otyrmyz!

2. Qasynan toq jelisi ótude, biz bayaghy dәuirshe bilteshammen otyrmyz!

3. Sudyng liniyasy qasynan ótip jatsa da bizdiki sol bayaghy qaugha shelek!

4. Tenizge qatynaytyn tas jolda «maldar, skoty» belgisi týp-tamyrymen joq. Al bizge «malyna ie bol!» deydi. Malymyz birnәrse týsinse qúlaghyna aiqaylap túryp: «Ana asfalti pen temirjoldyn, jәne QR zanynyng  manyna jaqyndamandar, basylyp, asylyp azappen ólesinder, sender týgil adamnyng qadiri men qúny joq qazirgi kezende» der edim ghoy.

5. Malyndy qynasha qyratyn temirjol boyy qorshalmaghan, nege? Saqtyq sharasy temirjolgha tiyesili emes pe? Eger, osy kýnge deyin bizding maldarymyzdan ziyan shegip, maldarymyz poyyzdy audaryp tastap, adam shyghynyna, adam ólimine sebepker bolghan bolsa, qane, dәiekti bir dәlelder keltirinder? «Mal ziyan» desender temir joldyng jan-jaghyn qorshap qoyyndar! Bizding mal baghyp otyrghan jerimiz de, jayylymy da zandy, malymyz syrghalauly. Al endi «mal baqtyng ba kótinen bir eli qalma» degen zang joq! Onday bolsa ýkimetke de «úrynyng da kótinen qalma» degen jana zang jobasyn jasaqtau kerek!

6. Mal úrysy kanokrattar qansha ústalsa da zang aldynda jauap bermeydi!

7. Mal auyldardy mensinbeudi, súrauy joq dep poyyzben de, avtokólikpen de qynasha qyrudy, qyrghannan keyin de jauapkershilikten jaltarudy qoy kerek! Jәne zang aldynda adamzattyng bәri birdey. Krutoy jәne malshy bolyp ekige bólinbeydi. Biz kapitalizm men feodolizm túsynda ómir sýrip jatqan joqpyz! Bizde QR azamatymyz! Zanda qolynda dymy joq malshy jauap berip, poyyzy bar, TShO-gha qyzmet etetin qaltaly túlghalar jauapkershilikten bosatylu kerek degen jeri joq!

8.. Halyq osy adal mal arqyly jan saqtap otyr. Malshylardy mensinbese el-halyq qytaydyng qoldan jasaghan júmyrtqa, plastik kýrish, rezenki farsh, shoshqanyng terisinen jasaghan týrli-týsti rezenki marmelat, lap etip janatyn qytyrlaq qatpa chipsi, kógerip janatyn, týrli himikat qosylghan tauarlar, dat ketiretin kola sekildi haramdarmen tamaqtanyp úrpaqty joyar edi!

Sonda bizge ne isteu qaldy? Qy men biltesham jaghyp, osy 5-6 jandyq ýshin qaranghy ýngirde susyz ómir sýremiz, sóitip baqqan malyndy úry bir úrlaydy, sóitip baqqan malyndy avtókólik basyp zym-ziya joghalady, sóitip baqqan malyndy poyyz jәne basady, ýkimet seni qoldaudyng ornyna «malyna ie bolmadyn» dep odan beter janyndy shygharyp shynghyrtyp túryp moynyna aiyppúl salady, jasap jýrgen júmysynnan shygharady, qaldy janúyana zardaby tiyedi. Osy ma kәsipkerlikti qoldau? Biz órkeniyetti elde ómir sýrip damyp jatyrmyz ba? Endi malshylardy malymen qosa Siriyadaghyday jogharydan úshaqpen bombylau ghana qaldy! Sóz sonynda aitarym, «sudyng da súrauy bar» degendey, 4 týiemdi qaghyp óltirgen poyyzdyng mekeme basshylary aq adal malymnyng qúnyn ótep beruin súraymyn! Aynaladaghy basqa da malshylargha avtokólik pen poyyzdyng ziyany tiymegenin, tiygen jaghdayda zang aldynda jәbirleushilerding (meyli ol mekeme ne jeke túlgha bolsyn) qatang jauap beruin súraymyn! Osynday kelensizdikterding aldyn alu ýshin bolashaqta ne isteu kerektigin audan әkimderi men TShO basshylary birlese otyryp aqyldasyp, qanday da bir shara úiymdastyruyn súraymyn! Barlyq әleumettik jelige taratamyn jәne barlyq tiyesili oryndargha shaghymdanamyn!

Joldasqaly Sәrsenov 

Abai.kz

 

10 pikir