Meningit auruy erte kezde payda bolghan eken.  Búrynghy kezderi búl aurugha em tabu qiyngha soghyp, sol kezderde shaldyqqan adamdardyng kóbi qaytys bolyp ketetin bolghan. Uaqyt óte kele, medisina damyp, aurudyng ekpesi de oilap tabyldy.  Ol ekpeni alghash ret 1887 jyly A.Veykselibaum oilap tapqan eken.

Qazirgi uaqytta kóbinese Afrika, Saud Arabiyasy siyaqty elderde búl aurugha kóptep shaldyghyp jatady. Búghan basty sebepting tazalyqtyng saqtalmauy, kýndelikti tútynatyn sudyng da taza bolmauy, jalpy bakteriya men virus júqtyrudyng týrli joldarymen keledi.

Negizinde búl auru virus, túmau, gerpes, qyzylsha, qyzba aurulary asqynsa payda bolady. Sonday-aq, bakteriyalar jәne Meningitti tudyratyn meningokokk bakteriyalary bar.  Meningit kóp jaghdayda aua arqyly júghady. Alayda, keybir bakteriyalar sumen, tamaqpen de júghuy mýmkin ekenin eskeriniz. Túmaudan tolyq jazylmasa, tipti, denege týsken kishkentay jaraqattardan da payda bolady.

Býgingi kýni búl auru týrining halyq arasynda ýrey tughyzyp, beleng alyp kele jatqanyna basty sebepker halyqtyn  aurudyng aldyn-alu sharalaryna nemqúrayly qarauynan.  Sebebi, infeksiyanyng ózi júrtshylyq kóp jýretin ortada, kez-kelgen adamgha jótelu arqyly, týshkirgen sәtte júghyp ýlgeredi. Áriyne, kýndelikti júmys orynynyzda otyrghan kezde, bólmege uaqytyly aua kirgizip, jeldetip otyrudy da úmytpau kereksiz.

Keybir derekterge sýiensek, әlemde búl aurudan auyratyn әrbir onynshy adam qaza bolady eken. Bakterialdy meningit kezinde denede tenbil daqtar payda bolyp, auyrghan nauqas birneshe saghattyng ishinde qaza bolyp ketui mýmkin.

Eger de dene qyzuynyz 40 gradusqa kóterilip, bas auyryp, jýreginiz ainyp, әlsizdik payda bolsa, tamaqqa tәbetiniz tartpay jatsa, mindetti týrde dәrigerge qaralu kerek. Meningit adam kóp jerde tezirek taralatyndyqtan da aldyn-ala saqtanu sharalaryn jasau kerek. Adamdar kóp bolatyn jerlerde jýruden aulaq bolynyz. Ásirese, týrli merekelik konsertter, kinoteatr, sauda oryndary taghy da basqa halyqtyng jii bas qosatyn ortalyqtary.

Meningitpen auyrmau ýshin ne isteu kerek?

Salauatty ómir saltyn ústanynyz;

Jeke bas gigiyenasyna basty nazar audaru kerek;

Bakteriyalar men virustargha qarsy ekpe alu;

Auru adamdarmen kezdespeu kerek;

Qolynyzdy tamaqtanudyng aldynda juyp, kókenister jeuden búryn da juu kerek;

Immuniytetti kóterip, dәrumender qabyldap,  taza auda kóbirek seruendeu kerek;

Qazirgi internetting damyghan zamanynda, kózi ashyq kókiregi oyau әrbir azamat osyndau auru týrleri turaly keninen aqparat alyp, dәrigerlerding kenesine jýgine alady. Sonday-aq keybir qalalarda osy aurudyng beleng aluyna baylanysty arnayy senim telefondary qyzmet etude.

Elimizding BAQ betterinde osy aurugha baylanysty arnayy  mamandardyng pikiri alynyp, dәrigerler halyqty der kezinde emdeluge shaqyruda.

«S.D. Asfendiyarov atyndaghy Qazaq Últtyq medisinalyq uniyversiytetining » Balalar júqpaly aurular kafedrasynyng professory, Túrghyndardy immundau jóninde Konsulitativtik komissiya tóraghasynyng orynbasary Lәzzat Eraliyeva Meningit auruy turaly aqparat bergen bolatyn: « Meningokokk – ol bakteriya. Meningokokk bakteriyasynyng 12 týri bar. Olardyng 6-uy (A, B, C, W135, Y, X) adam ómirine qauipti. Búl bakteriyalar múryn men jútqynshaqtyng shyryshty qabyghynda bolady jәne bir adamnan ekinshisine jeke tyghyz baylanys kezinde, bir mekemede birge úzaq otyru kezinde júghady. Meningokokk infeksiyasy nauqasqa shúghyl medisinalyq kómek kórsetilgenine qaramastan jәne aurudyng asqynuynan ólimge aparu mýmkindigining joghary boluymen qauipti. Odan aman qalghan әrbir besinshi adamdy ómirining sonyna deyin sinirding tartyluy, ayaq-qoldyng qozghalmauy, býirek aurulary, kerendik jәne aqyl-esting kemistigi tәrizdi shekteuler mazalaydy dep eseptelinedi. Meningit – ol óte qauipti infeksiyalyq auru, bas jәne júlynnyng júmsaq qabyghynyng qabynuy jәne týrli bakteriyalar men virustardan tuyndauy mýmkin. Meningokokk meningitteri (meningokokk qozdyrghyshy tudyrghan)  asa qauipti.  Meningitke aparuy mýmkin pnevmokokk jәne gemofilidi infeksiyalar Qazaqstannyng últtyq ekpe kýntizbesine kiredi.»

Al, Qazaqstan Respublikasynyng Densaulyq saqtau ministri Eljan Birtanov jurnalisterge bergen mәlimdemesinde: «Ázirge eshqay jerde (әskeriyler, studentter jәne basqalary) vaksinasiya bastalghan joq. Sebebi Densaulyq saqtau ministrligi búl sheshimdi qoldamaydy. Immundau komiytetibúl sheshimdi qabyldaghan joq. Vaksina bólshek jelide satylyp jatyr. Vaksinanyng baghasy qymbat, basqa vakisnalar sekildi. Negizi búl óte qymbat farmasevtikalyq tauar. Býginde baghanyng ósip ketpesi ýshin, alyp satu bolmasy ýshin biz barlyq jýielerdi qoldanyp jatyrmyz. Býgin-erteng osy mәselemen tolyqqandy júmys isteytin bolamyz» degen bolatyn.

«Federaldyq dәrigerlik-biologiyalyq agenttikting balalar infeksiyasy ÚGhI» FMBM infeksiyalyq aurulardyng aldyn alu bólimining jetekshisi Susanna Hariyt meningit auruynyng aldyn alu ýshin qoldanylatyn vaksinanyng aqsha tóleu arqyly beriletinin týsindirip ótti: «Onyng sebepterining biri  – qarjylandyru. Ol – eng qymbat ekpelerding biri. Biraq auru saldary óte auyr boluy mýmkin. Aghylshyndar meningokokktyng immundyq profilaktikasyn tegin ekpeler kýntizbesine qalay engizgenin bilesiz be? Meningokokk infeksiyasymen auyryp, ony jenip shyghyp, alayda mýgedek bolyp qalghan qyzdyng ata-anasy búl mәselege nazar audartu ýshin qoghamgha osy oqigha turaly ashyq aitty. Auru saldarynan balanyng ayaqtary men bir qoly amputasiyalanyp, býldirshin qyzdyng kýndelikti ómiri týsirilgen beynerolik ghalamtorgha jariyalandy. Ol Úlybritaniyanyng densaulyq saqtau ministrligi tegin immundau turaly sheshim qabyldauy ýshin kóp qol jinaghan. Nәtiyjesinde Angliya meningokokk infeksiyasy profilaktikasyn kýntizbege alghash bolyp engizgen el atandy.  Al basqa elderge qarasaq, meningokokk infeksiyasyna qarsy vaksina Europa elderining ýshten ekisinde egiledi, alayda meningokokktyng barlyq týrine qarsy vaksina olardyng bәrinde jasala bermeydi. Angliya, Avstraliya, juyrdan bastap AQSh meningokokktyng 5 negizgi týrine qarsy ekpe egedi. «Meningokokk beldeui» bar Afrika elderinde túrghyndardy egu dengeyi joghary, biraq vaksina barlyq bakteriyalardy qamtymaydy. Qazir Afrika qúrlyghy elderinde kópvalentti vaksina qoldanu qajettigi turaly mәsele kóterilip jatyr.»

Kógershin Tilegen

Abai.kz