Saghat Arynúly. Búlar Abaygha nege qarsy?
Jambyl oblysynyng ortalyghy Taraz qalasyndaghy qazaq drama teatryna alpys jyl búryn Abay Qúnanbayúlynyng esimi berilip, sodan beri Abay atyndaghy qazaq drama teatry atalyp kelgen. Alayda, qazirgi senator Ómirbek Baygeldi Jambyl oblysynyng әkimi bolyp túrghan uaqytta teatrdan Abay esimi alynyp tastalghan edi.
Tómendegi maqala osy jaytty egjey-tegjeyli bayandaydy.
«Abay-aqparat»
Saghat Arynúly. Búlar Abaygha nege qarsy? Nemese aruaqtardy alalaghandy qashan qoyamyz?
Qazaq halqy ózining ar-namysyna ainalghan úldary men qyzdaryn layyqty qúrmettep, әrqashanda úmytpaydy. Bir Alladan keyingi syiynary da, arqa sýieri de solar. Aruaqtardy әspetteu - ejelden qalyptasqan iygi dәstýrimiz. Halqymyz jaqsylyqqa, parasattylyqqa jәne imandylyqqa ýndeytin danyshpandaryn, aqyl-oydyng shamshyraghyn jaqqan ghúlamalaryn jәne el qorghaghan batyrlaryn ýnemi maqtan etip, artqa qaldyrghan ósiyetterin ruhany azyq etedi. Sondyqtan da elimiz әlemdik órkeniyetting tórinen layyqty oryn alyp, ómirshendik qadir-qasiyetimen dýnie jýzine barghan sayyn keng tanyla týsude.
Jambyl oblysynyng ortalyghy Taraz qalasyndaghy qazaq drama teatryna alpys jyl búryn Abay Qúnanbayúlynyng esimi berilip, sodan beri Abay atyndaghy qazaq drama teatry atalyp kelgen. Alayda, qazirgi senator Ómirbek Baygeldi Jambyl oblysynyng әkimi bolyp túrghan uaqytta teatrdan Abay esimi alynyp tastalghan edi.
Tómendegi maqala osy jaytty egjey-tegjeyli bayandaydy.
«Abay-aqparat»
Saghat Arynúly. Búlar Abaygha nege qarsy? Nemese aruaqtardy alalaghandy qashan qoyamyz?
Qazaq halqy ózining ar-namysyna ainalghan úldary men qyzdaryn layyqty qúrmettep, әrqashanda úmytpaydy. Bir Alladan keyingi syiynary da, arqa sýieri de solar. Aruaqtardy әspetteu - ejelden qalyptasqan iygi dәstýrimiz. Halqymyz jaqsylyqqa, parasattylyqqa jәne imandylyqqa ýndeytin danyshpandaryn, aqyl-oydyng shamshyraghyn jaqqan ghúlamalaryn jәne el qorghaghan batyrlaryn ýnemi maqtan etip, artqa qaldyrghan ósiyetterin ruhany azyq etedi. Sondyqtan da elimiz әlemdik órkeniyetting tórinen layyqty oryn alyp, ómirshendik qadir-qasiyetimen dýnie jýzine barghan sayyn keng tanyla týsude.
Osynday tendesi joq túlghalarymyzdyng aldynghy sapynda últ ústazy atanghan úly aqyn-filosof Abay Qúnanbayúly túr. Búl danyshpandy tek qazaq halqy emes, elimizdi mekendegen basqa da kóptegen últ ókilderi oryndy maqtanysh etedi. Sol kisining gumanistik ósiyetterine әrqashanda say boludy olar ózderine zor abyroy sanaydy.
Tәuelsiz Qazaqstanda Abay esimi ýlken qúrmetke bólengen. Bizde mektepter, jogharghy oqu oryndary, mәdeniyet mekemeleri, qala men audandar jәne kósheler aqyn atymen atalady. Sonyng biri - Jambyl oblysyndaghy qazaq drama teatry bolatyn. Búl mәdeniyet ortalyghyna Abay esimi 1945 jyly berilgen.
Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng kóregendigining arqasynda Abaydyng danqy býginde dýniyej ýzine keng jayyldy. Ol tәuelsiz qazaq elining birden-bir nyshanyna ainaldy. Abay dese, sheteldikter qazaqty birden tanityn boldy. Preziydentimizding bastamasymen әlemdik úiym - YuNESKO shenberinde ghúlamanyng 150 jyldyq mereytoyy zor saltanatpen atap ótilgeni belgili. Taghy da Núrsúltan Ábishúlynyng ýlken bedeli arqasynda Resey memleketining tóri - Mәskeude Abaydyng tamasha eskertkishi boy kóterdi. Aqyn esimi tendesi joq túlgha retinde kóptegen shetelderde әspettelip otyr. Atap aitsaq, Egiypette, Týrkiyada, Germaniyada, Fransiyada jәne basqa dostas memleketterde.
Al, Jambyl jerinde búlay emes. Múndaghy boykýiez sheneunikter memleket Basshysynyn: «Abay qazaq halqynyng últtyq úrany bolu kerek!» degen mәrtebeli núsqauyn oryndaugha mәn bermeude. Sonday jauapsyzdyqtyng saldarynan jergilikti rushyldar kóp jyldan beri Abay aruaghyna qughyn úiymdastyruda. Solardyng «qyraghylyq» tanytumen keshegi kommunistik partiyanyng «qatesi» týzetilip, oblystyq qazaq drama teatrynan 60 jyl ótkennen keyin Abay esemi birjolata óshirildi.
Abay esimin Jambyl oblystyq qazaq drama teatrynan alyp tastaudyng «tizginin» әu bastan ústaghan oblys әkiminining sol kezdegi birinshi orynbasary Á.Isaq bolatyn. Ol uaqytta oblys әkimi Ó.Baygeldiyev edi.
Áli esimde, 1995 jyldyng mamyrynda Abay Qúnanbayúlynyng 150 jyldyq merekesine dayyndyqtyng barysy turaly әkimiyatta atýsti bir jiyn ótkizildi. Búghan tәuelsiz jornalshy retinde men de qatystym. Á.Isaq samarqau keyippen: «Shabylatyn eshtene joq, Abaydy ózderi toylap alar. Keler jyly Jambyl babamyzdyng tughanyna bir jarym ghasyr tolady. Mine, soghan osy bastan jan-jaqty әzirlik jasaugha tiyispiz», - dedi. Múnyng múrnyn shýiirip Abaydy mensinbegeni jinalghandargha keri әser etti. Elbasy Abay merekesin YuNESKO ayasynda ótkizgeli jatqanda, әkim orynbasarynyng býirekten siraq shygharuy qalay?
Qazir mende oblystyq múraghattan alynghan QK(b) Jambyl oblystyq komiytetining 1945 jyldyng 13 mausymynda qabyldanghan buro mәjilisining №215 qaulysynyng kóshirmesi bar. Múnda tughanyna 100 jyl toluyna baylanysty Abay Qúnanbaevtyng esimin mәngi este qaldyru maqsatymen Qazaq QSR Joghary Kenesi Tóralqasynan: Abay esimin Jambyl qalasyndaghy peduchiliyshege, Jambyl oblystyq qazaq drama teatryna jәne Merke audanyndaghy balalar ýiine beru súralghan. Eskerte ketetin bir jay, qazaq bitkendi aiyqpas qasiretke dushar etken 1937 jyldyng qandy zobalanynan keyin býkil Qazaqstanda betke ústar, el-júrttyng qúrmetine layyq ýsh qana qoghamdyq qayratker qalghany mәlim. Búlar әldeqashan baqilyq sapargha attanghan, imandy bolghyr Abay Qúnanbayúly men Amankeldi Imanov edi. Tiri jýrgeni - Jambyl Jabaev bolatyn. Mine, osy ýsh arystyng esimderi eshbir kedergisiz sharuashylyqtargha, mәdeniyet oshaqtary men oqu oryndaryna berilip jatatyn. Sondyqtan oblystyq qazaq drama teatryna Abay esimi berilmey qaluy mýmkin emes. Ol kezde oblystyq partiya komiytetining aq degeni alghys, qara degeni qarghys bolatyn. Jasaghan úsynysy mýltiksiz oryndalatyn, әri birinshi hatshysy auzynan jalyn atqan orys M.Tkachenko siyaqty myqty bolsa. Osy sebepten 1974 jylghy Qazaq Sovet ensiklopediyasynyng 4-tomyndaghy 254-bette: «Abay Qúnanbaevtyng 100 jyldyghyna oray 1945 jyly Jambyl oblystyq qazaq drama teatryna Abaydyng esimi berildi» dep taygha tanba basqanday jazylghan. Al, QSE-nyng anyqtamalyq qújat sanalatyn este ústalyq. Kónildi mazalaytyn taghy bir kýdik bar. Naryq zamanynda adam ómiri týkke túrmay otyrghanda, múraghattaghy bir japyraq qaghazdy jyrtqyzyp tastau sóz emes.
Qashanda keritartpalyqtyng jeteginde jýretin Á.Isaq jogharyda keltirgen búltarghysyz faktilerdi kózge ilmey, ylghy da betimen laghady. Ol jauapkershilikten jaltaryp bylay dep soghady: «1995 jyly QR Ministrler Kabiynetining qaulysyna sәikes barlyq memlekettik mekemeler zandy túlgha retinde tirkeuden ótken kezde búl teatrgha Abay atynyng berilui zandastyrylmaghany anyqtaldy».
Jaraydy, solay eken delik. Eshkim qolyna ústap kórmegen ýkimet qaulysy deytin oghan ilik boldy. Bizde qauly bitken sózsiz oryndalatynday, ol búghan tisti baqasha jarmasty. Jogharydaghylar birdene aitsa «lәppay, taqsyrlap» әdettengen Á.Isaq attangha aiqay qosyp, qanyna singen partokrattyq úrynshaqtyghyna basty. Abay esimining teatrdan alynyp qalatynyna qynq etpedi. Tipti, Abay eline kýieu ekenin, kimnen ósip, órken jayghanyn da úmytyp ketti...
Áytpese, Abay aruaghyn qoldap mәsele kóteru - sonyng azamattyq boryshy, qala berse qyzmet babyndaghy mindeti emes pe? Ánsheyinde «ayaqtygha jol, auyzdygha sóz bermeytin sabazyng nege ýnsiz qaldy? Kommunistik rejimning qylyshynan qany tamyp túrghanda oblystyq drama teatry jarty ghasyrdan astam Abay esimimen «zansyz» atalyp kelgen bolsa, endi Qazaqstan tәuelsizdik alghanda búl qalaysha zandastyrylmady? Bireu onyng qolyn qaqty ma? Eger kezinde tiyisti qújat dayyndalyp ýkimetke úsynylghan bolsa, onday izgi niyetting eshbir kedergisiz qoldau tabatyny belgili. Amal ne, Á. Isaq joghary lauazymgha kezdeysoq kelgen óresi tarlyghyn tanytyp, teris qarap jatyp aldy. Kóp úzamay oryntaghynan múrttay úshyp, júmyssyz qaldy. Osydan song «Qúday joq, aruaq qarghamaydy» dep kim aita alady?
Á.Isaqty qashan kórseng tanaurap, osqyrynyp jýrgeni. Ylghy da qoghamgha payda keltirip, júrtqa jaqsylyq jasaghanday jelpinedi. Rasynda, solay ma?
Tәuelsizdikting alghashqy jyldarynda anqau elge aramza moldalyq jasaghan qomaghay basshylar qoghamdyq baylyqty pyshaq ýstinen bólisip alugha qaraqshylyq niyetpen kiriskeni belgili. Jambyl oblysynda da manday termen jinalghan mol dәuletti talan-tarajgha salu nauqany qyzu jýrgizildi. Basqalaryn bylay qoyghanda, kóptegen mәdeniyet oshaqtary men oqu oryndary «prihvatizasiyanyn» bodauynda kete bardy. Osy talapaydyng bir «kókesi» Á.Isaq bolatyn. Sonyng «fatihasymen» Shoqan atyndaghy, Kenen atyndaghy kinoteatrlar tәrkilenip, malshy balalaryna arnalghan oblystaghy jalghyz mektep-internat shetelge - Týrkiyagha su teginge satylyp jiberildi. Býginde shalghaydaghy malshylar balalarynyng mekteppen qamtylmay qaluynyng basty sebebi osynda.
Jalghan aitugha beyim túratyn Á.Isaq 2003 jyly baspadan shyqqan Jambyl oblysynyng ensioklopediyasynda (291-bet): «Men 1986-1991 jyldary oblystyq partiya komiytetining 2-hatshysy boldym» dep ótirik aitqan. Nege olay jasady?
Men Á.Isaqtyng tabighatynan jaghympaz, baryp túrghan mansapqor әri ekijýzdi adam ekenin búrynnan biletinmin. Sonyng qazaq halqynyng qúnykeri, qandybalaq Kolbinnyng qol shoqpary bolyp, 1987 jyly Merki audanynyng jaqsylary men jaysandaryna jasaghan adam aitqysyz qiyanattarynan tolyq habarym bar edi. Búl turaly belgili jazushy Talaptan Ahmetjannyng «Aqiqat joly» degen kitabynan da oqyghan bolatynmyn. Búl joly sol tragediyanyng qazirgi tiri keyipkerlerimen jýzdesuding sәti týsti.
Alghashqy at basyn búrghanym, ózime búrynnan tanys Batyrbek Sýiimqúlov qart boldy. Kezinde Jambyl audanynda birge qyzmet istedik. Ol kisi Krupskaya atyndaghy kolhozdyng tóraghasy, men audandyq «Shúghyla» - «Raduga» gazetterining redaktory edim.
Bәtekeng - kópshilik qúrmet tútatyn dualy auyz qariya. Soghys jәne enbek ardageri. Jasy toqsangha ayaq bassa da әli diyli eken. Oiy úshqyr, sózi shiraq. Eldegi janalyqtardy bilip otyrady. Mening qazaqtyng marqasqalary Abaydyn, Shoqannyng jәne Kenenning aruaqtaryn qoldap jazghan maqalamdy «Qazaq әdebiyetinen» oqyghan eken. Soghan rizashylyghyn bildirip, Á.Isaqtyng Abay aruaghyn kókpargha salghan әreketin qatty aiyptady.
- Áy, búl naghyz sappas eken. Tirilermen arbasqanyn mise tútpay, endi aruaqqa qol salghany súmdyq emes pe? - dedi ol.
- Bәteke, әlginde Sizdin: «I. degen inim ... I. degen obkomnyng hatshysy» dep býrkemelep otyrghanynyz kim?
Ol tereng kýrsinip alyp, auyr denesimen maghan enserile búryldy.
- Búl, әlgi Isaq Álmúqan degen jýziqara, - dedi. - Atasy Isaq elge syily adam edi. Sol aruaqtyng esimin júghymsyz Álmúqangha qosaqtaugha dәtim barmaydy. Áytpese, sodan qorqyp-ýrkip túrghan joqpyn. Mansap ýshin Kolbin siyaqtylardyng soyylyn soghyp, qazaqtyng namysyn ayaqqa basyp, airanday úiyghan Merki audanynyng shanyraghyn ortasyna týsiruge janyn salghan «qayratkerlerdin» biri ol.
Qazekemning osyndaygha aitatyn ólenining birer joly tilge oralyp túrghanyn qarashy.
- Ákeng jaqsy kisi edi jambas jegen,
Jaqsydan jaman tusa onbas degen, - deushi edi búrynghylar, - dep Bәtekeng miyghynan bir kýlip qoydy.
Búdan әri osy taqyrypty biraz qauzay týstik. Sonymen...
Ángimege sol oiran-toypannyng kuәgeri, ózi de jazyqsyz japa shekken Qynat Shayhiyev aralasty. Qynattyng ol kezde tepse temir ýzetin jas shaghy. Býginde jigit aghasy, el-júrtqa bedeldi azamattardyng biri. Ol әkim bolyp isteytin «Oytal» kenti ekonomikalyq kórsetkishter boyynsha audanda alda keledi.
- Á.Isaq tuysqanymnyng «belsendigi» arqasynda, - dedi Qynat odan әri, - aupartkomnyng VIII plenumynda audannyng 1-hatshysy Sauranbaevqa dauys bergen 30 kommunisti obkom qatang jazalady. Audandyq partiya komiytetining 19 mýshesin, 2 mýshelikke kandidatty jәne tekseru kommisiyasynan 2 adamdy júmystarynan qudalap, KPSS-ting 8 mýshesin partiya qatarynan shyghardy. Jazyqsyz jazaly bolghandar әdildik jolyndaghy kýreste talay azapty ailardy bastan keshirdi. Sonyng biri - menmin. Partiyalyghymdy Mәskeuge ýsh ret baryp, әreng degende qalpyna keltirip, kýnәsizdigimdi dәleldep shyqtym. Búl kelensiz oqigha kezinde «Izvestiya» gazeti men «Glasnosti» jurnaly arqyly býkil Kenes odaghyna belgili boldy. Qúdaygha shýkir, әdildik jendi. Solay desek te kónilde bir syz qaldy. Eshbir kinәsiz adamdardy aqiqatty jaqtadyng dep qayghy-qasiretke dushar etken opasyzdar jazadan qútylyp ketti. Solardyng biri - mening Isaq bauyrym. Búlaysha ishtartyp sóiletinim biz, Sauranbaev ýsheumiz atalaspyz.
Qynattyng sózin bólip jiberdim:
- Qazaq qanyna tartpaghannyng qary synsyn, - deytin edi ghoy. Sonda Isaq qalay kózi qiyp Sizderdi dozaqtyng otyna iyterdi?
- Birdene bilsem, ol kiside tektilik shamaly. Áytpese, tek sayasat emes, mansaby ýshin bәrimizdi úlarday shulatpas edi, - degende onyng qalyng qabaghy týiilip qaldy. Ol sózin әri qaray jalghastyrdy.
- Sol bir qaraly kýnderden beri 20 jyldan asty. Biraq, Á.Isaq әli teris jayylghanyn qoymaghan siyaqty. Júdyryq týiip, әkirendegenin juyrda «Qazaq әdebiyeti» gazetinen oqydym. Abay aruaghyn mensinbey, múryn shýiiretin ol kim edi, sonsha? Turashyldyqty aittyng dep Sizge tiyisip, auzynan aq it kirip, qara it shyghuy kisilikke jata ma? Jasy jetpisten asqan adamnyng tәubagha kelmeuin Qúdaydan bezgendik demeske amal joq, - dep Qynat qatty shiryqty.
Bizben әngimelesken P.Chernokov, U.Qyrghyzbaev jәne basqalary Á.Isaqtyng tek bas arazdyghy ýshin marqúm E.Sauranbaevtyng qyr sonynan qalmaghanyn atap kórsetti. Ol audangha qayta-qayta tanystaryn salyp, «Núr Otan» partiyasynyng bedelin paydalanyp, «Qúrmetti azamat» degen ataqty qolyn jayyp súrap alypty.
Oblys júrtshylyghynyng jaghasyn ústatqan Á.Isaqtyng taghy bir «erligi» 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine tikeley qatysty. Bostandyqty ansaghan almatylyq bozdaqtarymyzdyng totalitarlyq rejimge qarsylyghyn Jambyl qalasynda alghashqy bolyp qoldaghan mәdeni-aghartu uchiliyshesining bilimgerleri men oqytushylary edi. Solargha qughyn úiymdastyryp, sondaryna qauipsizdik komiytetining jendetterin salghyzyp, qorlap, oqudan shyghartyp, júmystan bosattyryp jibergen qatygezdikte Á.Isaqtyng da «qoltanbasy» bar. Sol zorlyq-zombylyqtardy A.Qabiyeva, G.Moldiyarova, S.Qonarbaev jәne basqalary әli úmytqan joq.
Mine, osy aitylghan soyqandy da qylmysty әreketterin oqyrmandardan jasyryp qalu ýshin ol ózin qoghamdyq qayratkermin dep jogharyda aitylghan oblystyq ensioklopediyada madaqtatqan ómirbayandyq mәlimetterinde 3-hatshylyghyn qasaqana jasyryp qalghan. Adaldyq qayda? Álde sybyrlaghandy Qúday estimey me?
Keudemsoqtyghy tayqy mandayyn talay tasqa tiygizse de, Á.Isaq ólermendigimen «kózge týsude». «Álin bilmegen - әlek» demekshi, Respublika parlamentine deputat bolugha jantalasyp, tyrashtanyp baqty. Bir joly senatqa, eki ret mәjiliske ótpey tonqalang asty. Óitkeni, saylaushylar onyng halyqtyng qamyn oilamaytynyn jaqsy biledi.
Osy aitylghandardan Á.Isaqtyng ruhany dýniyesining qanshalyqty tayazdyghyn, adamgershilik beynesining mýlde jútandyghyn aighaqtap túrghan joq pa? Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) qasiyetti hadisterinde: «O dýniyede eng auyr azapty zalym basshylar tartady» degennen mýlde habary joq-au, búl shirkinnin.
Ol meni múqatam dep sandalyp, aqiqatqa qalay ayaq basqanyn andamay qalypty. Men turaly bylay deydi: «Ózin erekshe Otan sýigish, úly Abaydyng aruaghyn qorghaushy retinde kórsetip baghugha tyrysuda». Solay ekeni ras qoy. Osy taqyrypta 2004 jyldan beri jeti maqala jazdym. Olar respublikalyq basylymdar; «Azat», «Ar.Ruh.Haq.», «Altyn ghasyr», «Tasjarghan», «Jas qazaq», «Qazaq әdebiyeti» jәne «Jas qazaq ýni» gazetterinde jariyalandy.
Mening Abay aruaghyn qorghaghan maqalalarymdy qoldap respublikalyq basylymdarda birneshe adam maqalalar jazghan edi. Sonyng biri «Qazaq әdebiyeti» gazetining 2007 jylghy sәuirding 4-ndegi sanynda jariyalandy. Ol «Namysqa órtengen nala sóz...» dep atalyndy. Avtory - elimizge keng tanymal aqyn-audarmashy, Ýndistannyng Halyqaralyq Padma Shry syilyghynyng laureaty Áubәkir Nilibaev edi.
Jambyl ónirine jabayy kapitalizmning ótip-bitpeytin kezenimen ilese kelgen jershildik, rushyldyq senining kóbesi әli sógiler emes. Taraz qalasyndaghy ziyalylar da týk sezinbegendey. Atap aitsam, oblystyq jәne qalalyq mәslihattardyng deputtardy da júmghan auzyn ashpaydy. Tek keybireuleri jýz kóriskende kónil aulap, tilin emizedi. Ásirese, búl - sózimning ózim qúrmet tútatyn ýlken ghalym M.Myrzahmetov myrzagha tikeley qatysy bar. Ghúmyr boyy Abaydy zerttep, úlyqtaumen abyroy-ataqqa jetken kisining Abay aruaghyn qorlap jatqanda ýnsiz qaluy mýldem týsiniksiz.
Tek búl emes, múnyng M.Jodasbekúlyna, Sh.Múrtazagha jәne Ó.Baygeldige tikeley qatysy bar. Olar Taraz qalasyna at qúrghatpay qayta-qayta kelip, toy-domalaqtaryn oblystyq qazaq drama teatrynda ótkizip jýrgende danyshpan Abaydyng aruaghyna taghzym etudi bilmeydi. Ózderinen myqty, danqy asqan eshkim joq siyaqty. Eng bolmasa, aqyn esimi teatrdan ne sebepti alynyp qalghanyn jәne onyng aruaghyn qorlaytyn eskertkishsymaqtyng nege qoyylghanyn súraghan emes. Sonda búlardy ziyaly, auzy dualy dep nesine dәriptep jýrmiz?!
Úly Abay esimining teatrda saqtaluyna qamqorlyq kórsetip, belsene atsalysugha mindetti oblystyq mәdeniyet basqarmasynyng bastyghy Á.Ámzeev edi. Biraq, Isaqtyng «kóregendik iydeyasyna» qos qolymen jarmasyp, búl da Abay esimining teatrgha zansyz berilgendigin «dәleldeumen» jalyqpay shúghyldandy. Astanagha qayta-qayta shapqylap, sondaghy sheneunikterding qúlaghyna sybyrlaumen boldy. Ol búryn mәdeniyet salasynda әr shópting basyp bir shalyp, týk bitirmegeninen habardarmyz. Sodan búl júmystan quylghan-dy. S.Ýmbetov oblysqa әkim bolyp kelisimen Á.Ámzeev 1999 jyly oblystyq mәdeniyet basqarmasyna bastyq bolyp qonjidy. Sodan beri on jyldan astam uaqyt ótse de mәdeniyet oryndary jekeshelendiru kezindegi qiraghan qalpy, auyldyq jerlerde mәdeni-aghartu júmystary jolgha qoyylmaghan, qúlaqqa úrghan tanaday jym-jyrt. Búdan song ol oblystyng mәdeniyetine basshylyq jasaugha layyqty ma degen kýdik qylang beredi.
Men teatrda ózime kópten tanys belgili әrtispen pikirlestim. «Sózimdi bireu estip qalmasyn», - degen song onashada jolyqtyq.
- Jalghyz men emes, - dep bastady ol әngimesin. - Teatrdyng býkil tvorchestvolyq újymy ishten tynyp jýrmiz. Júrt betine qaraudan qaldyq. Tanystarymyz «Abaydy nege qorlaysyndar?» - dep bas salyp, kinә taghady. Kórermender de azayyp ketti.
Taghy bir aitarym, Asanәli Áshimov aghamyzdyng Ámzeevting shashpauyn kóterip, Almatyda top jinap, Abay esimin teatrdan aldyryp tastaugha advokat bolyp jýrgeni úyat emes pe?
Aruaqqa qarsy myqtynyng taghy biri - A.Momyshev degen. Ol kinoteatrdy «prihvatizasiya» jasaghanda ghimarattyng tóbesinde myspen órnektep, aishyqtalyp jazylyp qoyghan Shoqannyng aty-jóni kózine sýiel bolyp shyqqanday talqandap, búzdyryp tastaghan. Qazir ol - parlamentting dýrdey deputaty. Mәdeniyet ortalyghynyng mandayshasyna Shoqan esimin jazdyrugha moyny jar berer emes. Kerisinshe, bilgishsinip, ondy-soldy aqyl aitudan jalyqpaydy.
Osy sabazdardyng bәri «Núr Otan» partiyasynyng belsendi mýshesimiz dep jelkesin kýjireytip, әbden dandaysyp ketken. «Qoy deytin qoja, әy deytin aja joq» joq pa? Osynday solaqaylyqtyng saldarynan Kenen Ázirbaev ta úmytylyp barady. Sonyng atyndaghy kinoteatr araqhanagha ainaldyrylghany qashan.
Búdan biraz búryn Elbasy «Núr Otannyn» Sayasy kenesining keneytilgen otyrysynda: «Aldymen «Núr Otannyn» qataryn partiya atyna kir keltirgenderden tazartyp alu kerek», - dedi. Bәlkim, endi seng búzylar?!
Mening Abaygha qatysty baspasózde jaryq kórgen maqalalarymnyng bәri QR Mәdeniyet ministirligine jiberilip, hat jazyldy. Múraghattardan alynghan qújattar da qosa joldanyldy. Amal ne, Abay esimin teatrgha qaytartugha eshbir әreket jasalmady. Múndaghylardyng nemqúraydylyqqa boyy әbden ýirenip alsa kerek.
Búl tóreshildik sonau jylghy D.Qaseyinovtyn, sodan song E.Ertisbaevting biylik jýrgen kezinde qalyptassa, endi ony M.Qúlmúhammed myrza «tvorchestvolyqpen» jalghastyruda. Ol Preziydentting baspasóz hatshysy bolyp jýrgende osy mәsele turaly aitqanymda: «Mening qúziretime jatpaydy», - dep telefon trubkasyn sart etkizgen-di. Endi she?
Sonymen birneshe jylgha sozylghan búl mәsele ong sheshimin tabar emes. Abaydyn, Shoqannyng jәne Kenenning aruaqtaryn dau-damaygha ainaldyru odan әri jalghasyp keledi. Kezinde әpperbaqan әkim atanghan A.Tshanov biliksizdik tanytsa, «Abaydy jastanyp jatyp oqimyn», - dep maqtanatyn S.Ýmbetov sózinde túrmady. Al, B.Jeksembin jogharygha jaltaqtaudan әri bara almady. Dәl sonyng kezinde bir top soghys jәne enbek ardagerleri ýkimettik «Ayqyn» gazetinde әkimge Ashyq hat jazdy. Búdan song әlgi aqsaqaldar 2009 jyldyng 13 qarashasynda bolghan Elbasynyng tikeley efiyrinde Núrsúltan Ábishúlyna arnayy súraq qoyghan edi. Búl súraqtyng oblystyq әkimge jiberilgenin bilemin. Amal qansha, jauapsyz qaldy.
Men osy manyzdy mәsele jóninde oblystyng jana әkimi Q.Bozymbaevqa bir emes, eki ret aittym. Qolymdaghy dәlel-dәiekterdi kórsettim. Búdan әkimning orynbasary M.Tólepbergen de tolyq habardar. Sodan beri jarty jyl ótse de «bayaghy jartas bir jartas, qanq eter, týkti bayqamastyn» kebi keldi. Oryn alghan kemshilikterdi týzetuge eshbir shara qoldanylghan joq.
Búl týgil biylghy tamyz aiynda úly Abaydyng tughanyna 165 jyl toldy. Ókinishke oray, Jambyl oblystyq qazaq drama teatry 2004 jyldan beri jergilikti rushyldardyng kesirinen aqyn esiminsiz jetimsirep, iyesiz qalghanday qaraly kýnderdi bastan keshude.
Býkil әlem tanyghan joghary mәrtebeli Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyn: «Biz bәrimiz de Abaydan tәlim alayyq, bar minez-isimizben soghan úqsaugha tyrysayyq. Jana órkendi Abay sózimen tәrbiyeleyik»,- degen úlaghatty ósiyetin jambyldyq basshylar da, qosshylar da qúlaqqa iler emes. Eshtene bolmaghanday. Marghaulyq týnegi manaydy túmshalap alghan siyaqty.
Ómir boyy aqiqat jolynda ayanbay kýresip kelemin. Sondyqtan el gazeti «Egemen Qazaqstannyn» әdildikpen tura qazylyq jasaytynyna sengen edim. Amal ne, búl ýmitim aqtalmady. «Egemen Qazaqstan» el gazeti emes, Abdrahmanov pen Soltiyevanyng menshigi tәrizdi. Búl qalay?
Qazaq әdebiyetining Abayday mәueli bәiteregin, tek ol emes, Shoqan men Kenen siyaqty el danqyn shygharghan arystarymyzdyng aruaghyn qorghaudy ózimning Qúday aldyndaghy, Alash aldyndaghy abyroyly boryshym dep sanaymyn.
Aytpasqa bolmaydy. Eger A.Pushkinning aruaghyna osynday opasyzdyq jasaytyndar bolsa, onda olardy orys halqynyng ziyaly qauymy tiridey órtep jiberer edi. Áuliyedey asyldarymyzdy ardaqtaudy qashan ýirenemiz? Osylay rushyldyqtyng jeteginde kete beremiz be? Sanamyzgha kisilikting núr-sәulesi týse me, joq pa?
Saghat ARYNÚLY,
Soghys jәne enbek ardageri,
Tәuelsiz jornalshy.
Taraz qalasy,
«Ýsh qonyr» gazeti
Týpnúsqadaghy taqyryp: "Búlar Abaygha nege qarsy? Nemese aruaqtardy alalaghandy qashan qoyamyz?"