Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 5228 10 pikir 8 Mausym, 2018 saghat 11:43

Qytayda ústalghandardyng tuystary Astanadan kómek súraydy

Almatyda Qytayda ústalghan etnikalyq qazaqtyng tuystary olardyng densaulyghy men qauipsizdigine alandaytynyn bildirip, Qazaqstan biyliginen kómek súrady. Búl ýndeu Qazaqstan preziydenti Núrsúltan Nazarbaevtyng Qytaygha sapary ayasynda jasaldy.

Adam qúqyqtary jónindegi qazaqstandyq buroda ótken baspasóz mәslihatynda Ertay Súltanbekting tuystary onyng Qytayda 25 mamyrda ústalghanyn, odan beri habar-osharsyz ekenin aitady. Aghasy Jenisbek Súltanbekting sózinshe, Ertay qamalghan kezinde Qazaqstandaghy tuystaryna "Elbasynan alghys hat alghanym ýshin kinəlimin be" degen mazmúnda habarlama jibergen.

Baspasóz jiynyna kelgen belsendi Serikjan Biləsh "Ertaydyng ústaluynyng tikeley preziydent Nazarbaevqa qatysy bar" degen pikir aitty. Ol Ertay Súltanbekting aqyn, kompozitor әri ústaz ekenin, 2007 jyly preziydent Núrsúltan Nazarbaevqa "Núraghanyng monology" dep atalatyn poema arnaghanyn aitty. Poemadan "Egemen Qazaqstan" gazetine ýzindi de shyqqan. Preziydent poema avtoryna 2008 jyly alghys hat jibergen.

Jinalghandar búl baspasóz konferensiyasyn preziydentting Qytaygha sapary kezinde ədeyi úiymdastyryp otyrghanyn jetkizdi. Jenisbek Súltanbek inisining eshqanday dinge qatysy joq ekenin, Qytayda qúran kitaptardy órtep jatqandaryn, bauyrynyng sayasy oqytu ortalyghynan tiri shyghatynyna da kýməndanatynyn jәne qauiptenetinin aitady.

Ótken aida Qazaqstan syrtqy ister ministri Qayrat Ábdirahmanov Qazaqstan azamattyghyn alghannan keyin "Qytay azamattyghynan shyghu zandylyghyn búzghan boluy yqtimal" degen kýdikpen Qytayda ústalghan etnikalyq qazaqtar turaly jurnalister saualyna bergen jauabynda: "Bizde dәl qazir 170-tey etnikalyq qazaq turaly mәlimet bar. Árbir adam boyynsha júmys istep jatyrmyz" dep aitqan.

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3259
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5572