QazAqparat-Anons: 2011 jylghy 15 aqpan men 20 aqpan aralyghyndaghy oqighalardyng kýntizbesi
ÝKIMET
15 aqpanda Astanada QR Ýkimetining otyrysy ótedi.
15 aqpan kýni QR Syrtqy ister ministrliginde Ekonomikalyq jәne ghylymiy-tehnikalyq yntymaqtastyq jónindegi Qazaqstan-Estoniya ýkimetaralyq komissiyasynyng 2 otyrysy ashylady.
15 aqpanda saghat 16.00-de Syrtqy ister ministrliginde ýkimetaralyq komissiyanyng otyrysy hattamagha qol qongmen ayaqtalady.
ASTANA
15 aqpan kýni «Núr Otan» HDP qalalyq filialynda QR Preziydentin saylau jónindegi shtabtardyng tanystyrylymy bolady.
15 aqpanda Astana Medisinalyq uniyversiytetinde student jastar Astana qalalyq mәslihaty deputattarymen kezdesedi.
15 aqpan kýni Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynda respublikalyq aqparattyq-nasihat toby QR Preziydentining Joldauyn týsindiruge arnalghan otyrys ótkizedi.
15 aqpanda «Núr Otan» HDP-da QR Preziydentine N.Á.Nazarbaevtyng kandidaturasyn úsynugha qoldau tanytu ýshin respublikalyq jastar úiymynyng sleti ótedi.
15 aqpan kýni «Shabyt» sarayynda Qazaqstandaghy Halyqaralyq bioaluandyq jylynyng ayaqtaluyna oray saltanatty jabylu bolady.
16-18 aqpan kýnderi Kongress-Holl sarayynda «HHI ghasyrdaghy bilim beru men ghylym» atty VIII Qazaqstan halyqaralyq kórmesi ótedi.
ALMATY
ÝKIMET
15 aqpanda Astanada QR Ýkimetining otyrysy ótedi.
15 aqpan kýni QR Syrtqy ister ministrliginde Ekonomikalyq jәne ghylymiy-tehnikalyq yntymaqtastyq jónindegi Qazaqstan-Estoniya ýkimetaralyq komissiyasynyng 2 otyrysy ashylady.
15 aqpanda saghat 16.00-de Syrtqy ister ministrliginde ýkimetaralyq komissiyanyng otyrysy hattamagha qol qongmen ayaqtalady.
ASTANA
15 aqpan kýni «Núr Otan» HDP qalalyq filialynda QR Preziydentin saylau jónindegi shtabtardyng tanystyrylymy bolady.
15 aqpanda Astana Medisinalyq uniyversiytetinde student jastar Astana qalalyq mәslihaty deputattarymen kezdesedi.
15 aqpan kýni Preziydenttik mәdeniyet ortalyghynda respublikalyq aqparattyq-nasihat toby QR Preziydentining Joldauyn týsindiruge arnalghan otyrys ótkizedi.
15 aqpanda «Núr Otan» HDP-da QR Preziydentine N.Á.Nazarbaevtyng kandidaturasyn úsynugha qoldau tanytu ýshin respublikalyq jastar úiymynyng sleti ótedi.
15 aqpan kýni «Shabyt» sarayynda Qazaqstandaghy Halyqaralyq bioaluandyq jylynyng ayaqtaluyna oray saltanatty jabylu bolady.
16-18 aqpan kýnderi Kongress-Holl sarayynda «HHI ghasyrdaghy bilim beru men ghylym» atty VIII Qazaqstan halyqaralyq kórmesi ótedi.
ALMATY
15 aqpan kýni M.Áuezov atyndaghy teatrda Qazaqstannyng halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Ázilhan Núrshayyqovty aqtyq sapargha shygharyp salady.
15 aqpanda 28-shi panfilovshylar atyndaghy sayabaqta Aughan soghysynyng ayaqtalghanyna 22 jyl toluyna oray saltanatty is-shara ótedi.
15 aqpan kýni Almatyda Ruhaniyat partiyasynyng baspasóz mәslihaty ótedi.
15 aqpanda Almatyda «Shetelde bilim alu» atty VIII halyqaralyq kórme ótedi.
16 aqpan kýni Almatydaghy QR Ortalyq memlekettik múrajayynda Almatydaghy QHR Bas konsuldyghy men Ál-Faraby atyndaghy uniyversiytet janyndaghy Konfusiya institutynyng úiymdastyruymen «Qytay jana jyly» atty kórme ashylady.
AYMAQ
PAVLODAR OBLYSY
18-19 aqpanda Pavlodarda «Daryndy múghalim - daryndy balalargha» degen ataumen oblystyq pedagogikalyq olimpiada ótedi.
ELEULI OQIGhALAR. ATAULY KÝNDER. ESIMDER.
AQPANNYNG 15-I, SEYSENBI
Mәulit-an-Naby - Payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s.) tughan kýni. Rәbiuli-Auuali aiynyng 12-shi kýninde atap ótiledi.
Múhammed payghambar - Alla taghalanyng elshisi әri payghambarlardyng eng mәrtebelisi jәne songhysy. Ákesining aty Abdullah milady jyl sanauymen 571 j. sәuir aiynyng 20 kýnine sәikes keletin 12 rabial-әuualda dýisenbi kýni týnde Mekkede dýniyege keldi. Ákesi ol tumay túryp qaytys bolghan edi. Alty jasynda anasynan, segiz jasynda atasynan airyldy. Keyin әkesining inisi Ábu Talibtyng qolynda ósti. 25 jasynda Hadishagha ýilendi. Odan tórt qyz, eki úly boldy.
Mәulit - arab sózi, sózdik jaghynan alghanda, qazaqshasy «tughan kýn» - degen maghyna beredi. Búl Alla taghalanyng eng sýiikti pendesi, Payghambarymyz hazreti Múhammedting (s.gh.s.) dýniyege kelgen aiyna atau etip qoyylghan. Barlyq maqtau-madaqtau, «Mәulit oqu» Payghambarymyz Múhammedke arnalghan. Qazir mәulit Qazaqstan músylmandar diny basqarmasynyng úiymdastyruymen býkil elimizde toylanuda. 2000 jyldan bastap ol belsendirek ótkizilude. Mәulit әueli meshitterde oqylady, sonan song kópshilikting qatysuymen audandyq, oblystyq, respublikalyq dengeyde atap ótiledi. Qasiyetti mәulit tura bir aigha sozylady.
Kenes әskerlerining Aughanstannan shygharylghan kýni. Búdan 21 jyl búryn (1989) osy kýni kenes әskerleri (40-shy armiya jәne oghan jiberilgen bólimsheler) Aughanstan aumaghynan shygharyldy. Aughanstan jerindegi 9 jylghy soghysqa Kenes Odaghynyng 500 mynnan astam azamattary qatysty. Olardyng arasynda - 22269-y qazaqstandyqtar. 15 myng jauynger qaza boldy. Qazaqstan búl soghysta 889 bozdaghynan aiyryldy.
M.IY.Glinkany (1804-1857) eske alu kýni. M.Glinka orystyng klassikalyq kompozitorlyq mektebining negizin qalaushy.
OQIGhALAR
5 jyl búryn (2006) Oraldyq jas qalamger, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi Mira Shýiinshәliyevanyng respublikalyq «Arys» baspasynan «Shýberek quyrshaq» atty jana kitaby jaryq kórdi. Avtordyng «Shýberek quyrshaq» povesi men әngimeleri toptastyrylghan jinaqqa belgili jazushy, Memlekettik syilyqtyng laureaty Dulat Isabekov alghysóz jazghan. «Tili shúrayly, oiy salmaqty, oqighalary órnekti jas jazushy Mira Shýiinshәliyevanyng bir top tuyndylary - qazirgi zaman kelbetin týsingisi keletin oqushygha bereri mol shygharma», delingen onda. Mira Shýiinshәliyevanyng «Mahabbat baghy» atty túnghysh jinaghy osy «Arys» baspasynan 2003 jyly jaryq kórgen bolatyn, sonday-aq onyng tuyndylary birneshe újymdyq jinaqqa da engen.
3 jyl búryn (2008) Almatyda tolyq metrajdy «Qara oi» kórkem filimining alghashqy kórsetilimi ótti.
Qazaqstandyq «Sun Production» jәne «Work Station» kinostudiyalary birlesip shygharghan búl kartinanyng qongshy-rejisseri Janna Isabaeva. «Osy enbegim arqyly kórermenderge ózim jauabyn bilmeytin jaqsylyq pen zúlymdyqtyng mәni turaly oy tastaghym keldi», -dedi Janna Isabaeva.
1 jyl búryn(2010) Pavlodarda «Skvorechniyk» әdeby teatry qúryldy. Teatrdy qúrushy, әrtis Halima Haziyevanyng aituynsha «Spektaklderde әuesqoy әrtister oinaydy. Biz truppagha kim sahnagha shyghyp oinaghysy keledi, solar shaqyrylady, kәri-jasqa qaramaymyz, ónerdi, teatrdy sýiip baghalay biletin barlyq adamdar qatysa alady». Teatrda akterlik sheberlikke, sahnada sóileu mәnerligine ýiretedi. «Skvorechniyk» әdeby teatrynyng qoyylymdary Anton Chehov atyndaghy oblystyq teatrynyng kishi zalynda qoyylady.
1 jyl búryn (2010) Aspan denelerining katalogyna Suqughysh shoqjúldyzyndaghy júldyzgha qazaqstandyq tanymal ghalym Mihail Paninning esimin beru turaly jazba engizildi.
Mihail Panin - professor, biologiya ghylymdarynyng doktory, segiz halyqaralyq jәne respublikalyq akademiyanyng akademiygi, Semey memlekettik pedagogikalyq uniyversiytetining prorektory.
ESIMDER
105 jyl búryn (1906-1974) seleksioner-genetik ghalym, auyl sharuashylyghy ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaq auylsharuashylyq akademiyasynyng akademiygi, Qazaq KSR Ghylym Akademiyasynyng korrespondent mýshesi ÝZENBAEV Eshtay Qolbekeyúly dýniyege keldi.
Ózbekstanda tughan. Tashkent auylsharuashylyq institutyn bitirgen.
1936-1938 jyldary - Qazaqtyng maqta-jonyshqa ósiru tәjiriybe stansiyasynyng diyrektory, 1938-1946 jyldary - Tashkent auylsharuashylyq irrigasiya jәne mehanikalandyru institutynyng dosenti, agha agronomy, 1946-1960 jyldary - Ózbek KSR Ghylym Akademiyasynyng Botanika jәne zoologiya ghylymiy-zertteu instituty diyrektorynyng orynbasary, 1960-1965 jyldary - Qazaqtyng maqta sharuashylyghy tәjiriybe stansiyasynyng diyrektory, osynda genetika jәne seleksiya bólimining mengerushisi, 1965-1974 jyldary - Qazaq KSR Ghylym Akademiyasynyng Ortalyq Botanika baghynyng diyrektory jәne genetika zerthanasynyng mengerushisi qyzmetterin atqarghan.
Ol maqta jóninde 50-den astam ghylymy enbek jariyalady.
«Qúrmet belgisi» ordenimen jәne birneshe medalidarmen marapattalghan.
55 jyl búryn (1956) Qazaqstan Sәuletshiler odaghynyng preziydenti, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Qazaqstannyng Qúrmetti sәuletshisi, Qazaq bas sәulet-qúrylys akademiyasynyng Qúrmetti professory, Shyghys elderi Halyqaralyq sәulet akademiyasynyng korrespondent mýshesi RÝSTEMBEKOV Aqmyrza Isaúly dýniyege keldi.
Aqmola oblysynda tughan. Almaty sәulet-qúrylys institutyn (qazirgi Qazaq bas sәulet-qúrylys akademiyasy) bitirgen.
1980-1990 jyldary - «Giprovuz» Býkilodaqtyq memlekettik jobalau instituty Almaty filialynyng sәuletshisi, agha sәuletshisi, top jetekshisi, jobalar bas sәuletshisi, diyrektordyng orynbasary. 1990-1996 jyldary - shygharmashylyq-óndiristik sheberhananyng jetekshisi. 1996-2000 jyldary - Qazaqstan Sәuletshiler odaghynyng viyse-preziydenti qyzmetterin atqarghan. 2000 jyldyng nauryz aiynan - qazirgi qyzmetinde.
«Qúrmet» ordenimen marapattalghan.
40 jyl búryn (1971) aqparattyq-analitikalyq «Ekskluziyv» jurnalynyng bas redaktory, «Yapyray» jurnalynyng redaksiyalyq kenesining tóraghasy, sayasattanushy, 2-shi sanattaghy kenesshi JÚMALY Rasul Bereketúly dýniyege keldi.
Almaty qalasynda tughan. Ál-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiytetin bitirgen. 1992-2000 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrligining referenti, attashesi, ekinshi, ýshinshi hatshysy, Qazaqstan Respublikasynyng Mysyrdaghy Elshiligining ekinshi hatshysy, Orta, Tayau Shyghys jәne Afrika bólimining bastyghy, Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrligining baspasóz qyzmeti bólimining bastyghy. 2000-2002 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining baspasóz hatshysy - Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministri Kensesining ýkimettik aqparattar bólimi mengerushisining orynbasary. 2002-2004 jyldary - Almaty qalasyndaghy Qazaqstan Respublikasy Syrtqy ister ministrligining sayasy top ókildigining bastyghy. 2004-2005 jyldary - Dubay qalasyndaghy (BAÁ) Qazaqstan Respublikasynyng bas konsuly. 2006-2007 jyldary - Qazaqstan Respublikasynyng Liviyadaghy Uaqytsha elshisi qyzmetterin atqarghan. 2007 jyldan - qazirgi qyzmetinde.
«Ortalyq Aziyadaghy geosayasat» kitabynyng avtory.
AQPANNYNG 16-Y, SÁRSENBI
Litva Respublikasynyng últtyq merekesi - Litva memlekettiligin qalpyna keltiru kýni. Osydan 92 jyl búryn (1919) Litva Kenesining mýsheleri Litva Memleketin qalpyna keltiru turaly aktige qol qoydy.
Qazaqstan Respublikasy men Litva Respublikasy arasynda diplomatiyalyq qatynas 1992 jyly mausymnyng 15-inde ornaghan.
Korey Halyq Demokratiyalyq Respublikasynyng últtyq merekesi - KHDR Preziydenti Kim Chen Irding tughan kýni. 1995 jyldan beri atap ótiledi.
OQIGhALAR
5 jyl búryn (2006) elordadaghy Qazaqstan Respublikasy Últtyq akademiyalyq kitaphanasynda Múhtar Shahanovtyng «Shynghys hannyng pendelik qúpiyasy (Kóz júmar shaqtaghy arpalys)» atty dramalyq tuyndysynyng fransuz tilindegi basylymynyng tanystyrylymy boldy.
Piesany fransuz tiline oqytushy Gýlnәr Sәrsekeeva men Fransuz aliyansynyng preziydenti Brijit Brefor audardy. Tanystyrylym barysynda piesanyng fransuz tilindegi ýlgisi Múhtar Shahanovqa tabys etildi. Brijit Brefordyng aituynsha, kitap Fransiyada 2005 jyldyng qarasha aiynda basylyp shyqqan jәne atalmysh shygharmagha oqyrmandar men teatr újymdary zor qyzyghushylyq tanytqan kórinedi.
5 jyl búryn (2006) Mәskeude Úlytau tobynyng «Jymyr Kylysh» alibomynyng tanystyrylymy ótti.
Júmyr jәne Qylysh - qazaq batyrlarynyng esimi. Dombyra men qobyzdyng oryndauyndaghy etnikalyq әuendi auyr rok, bluz әuenimen sýiemeldep oryndap jýrgen muzykanttar alghashqy diskilerining shabytpen jazghan.
1 jyl búryn (2010) Qazaqstan Respublikasy Qorghanys ministrligining resmy veb-sayty óz atauyn ózgertti. Elimizding bas әskery vedomstvosynyng Internet-resursy búdan bylay elektrondyq Ýkimetting platformasyna ornalastyryldy jәne onyng atauy www.mod.gov.kz.
2005 jyldan beri júmys istep kele jatqan www.mod.kz sayty Internet-kenistikte taghy biraz uaqyt júmys isteydi. Biraq, birtindep ony jana sayt tolyq almastyratyn bolady.
1 jyl búryn (2010) Qazaq últtyq muzyka akademiyasynyng atauy Qazaq últtyq óner uniyversiyteti bolyp ózgertildi.
Qazaq últtyq muzyka akademiyasy ónerding barlyq janry men baghyttaryn qamtityn uniyversiytetke ainaldy. Onda muzykamen qatar horeografiya, ónertanu, beyneleu ónerining týrleri, mýsin, dizayn, kino, televiydenie boyynsha mamandyqtar ashyldy.
Qazaq últtyq muzyka akademiyasy 1998 jyly nauryzdyng 31-inde Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng qoldauymen jәne bastamasymen qúrylghan bolatyn.
1 jyl búryn (2010) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Tәuelsiz Memleketter Dostastyghyna qatysushy memleketterding shekara many yntymaqtastyghy turaly konvensiyany ratifikasiyalau turaly» Zangha qol qoydy.
ESIMDER
60 jyl búryn (1951) Qaraghandy oblysy boyynsha jer qatynastary basqarmasynyng bastyghy ALTYNBEKOV Túrar Ahmetúly dýniyege keldi.
Qaraghandy oblysy Janaarqa audanynda tughan. Qaraghandy kooperativ institutyn (qazirgi Qaztútynuodaghy Qaraghandy ekonomikalyq uniyversiyteti) bitirgen.
1974-1982 jyldary - Shet audandyq tútynu odaghynyng esepshi-revizory, 1982-1991 jyldary - Aghadyr audandyq partiya komiytetining núsqaushy, bólim mengerushisi, Jezqazghan oblystyq partiya komiyteti bastyghynyng orynbasary, batyghy, 1991-2002 jyldary - Jezqazghan oblystyq auylsharuashylyq basqarmasy bastyghynyng birinshi orynbasary, orynbasary, bólim bastyghy, Qaraghandy oblystyq auylsharuashylyghy departamenti bastyghynyng mindetin atqarushy, orynbasary, bolim mengerushisi. 2002-2004 jyldary - Qaraghandy oblysy Abay audany әkimining orynbasary, 2004-2010 jyldary - Qaraghandy oblysy Abay audanynyng әkimi qyzmetterin atqarghan. 2010 jyldyng tamyz aiynan bastap - qazirgi qyzmetinde.
50 jyl búryn (1961) ghalym-agronom, sayasattanushy, «Vecherniy Almaty» gazetining bas redaktory JOROV Nikolay Nikolaevich dýniyege keldi.
Soltýstik Qazaqstan oblysy Maghjan Júmabaev audanynda tughan. Omby auylsharuashylyq institutyn, Qazaqstan menedjment, ekonomika jәne boljau institutyn bitirgen.
1982-1983 jyldary - Vozvyshenko auylynyng memlekettik sort synau ýleskilerinde synaushy-agronom, 1983-1984 jyldary - kenshar bólimshesining basqarushysy, 1984-1985 jyldary - audandyq «Za kommunizm» gazetining tilshisi, 1985-1986 jyldary - Vozvyshenko LKJO audandyq komiytetinde úiymdastyrushy bólimi mengerushisining orynbasary, 1986-1990 jyldary - Seyfullin auyldyq kenesi atqarushy komiytetining tóraghasy, 1991-1997 jyldary - «Kazahstanskaya pravda» gazetining tilshisi, Almaty oblysy boyynsha menshikti tilshisi, 1997-2002 jyldary - «Kazahstanskaya pravda» gazetining diyrektory, 2002-2007 jyldary - «Argumenty y fakty Kazahstan» gazetining menshikti tilshisi, 2005-2006 jyldary - «Respublika KZ» gazetining bas redaktory, 2006-2007 jyldary - Oral qalasyndaghy «Jayyq press» JShS-nyng bas diyrektory, 2007-2009 jyldary - «Argumenty y fakty Kazahstan» gazeti bas redaktorynyng orynbasary qyzmetterin atqarghan. 2009 jyldyng mausym aiynan - qazirgi qyzmetinde.
35 jyl búryn (1976) «QazMúnayGaz» Barlau Óndiru» AQ qúqyqtyq súraqtar jónindegi basqarushy diyrektory JÝRSINOV Rýstem Manarbekúly dýniyege keldi.
Óskemen qalasynda tughan. Qazaq memlekettik zang uniyversiytetin (qazirgi Qazaq gumanitarlyq zang uniyversiyteti), Qazaq memlekettik basqaru akademiyasyn (qazirgi Túrar Rysqúlov atyndaghy Qazaq ekonomikalyq uniyversiyteti) bitirgen.
1998-1999 jyldary - «GRATA» zang firmasynda zanger, 1999-2002 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Memlekettik kirister ministrligi zang departamenti diyrektorynyng orynbasary, basqarma bastyghy, bólim bastyghy, bastyqtyng orynbasary, 2002-2003 jyldary - «GRATA» zang firmasynyng seriktesi, 2003-2005 jyldary - «QazMúnayTeniz» múnay teniz kompaniyasy» JAQ-nyng qúqyqty qamtamasyz etu departamenti diyrektorynyng orynbasary, «Múnaykonsalting» JAQ-nyng («QazMúnayGazKonsalting») atqarushy diyrektory, 2005-2009 jyldary - «QazMúnayGazKonsalting» aksionerlik qoghamynyng preziydenti qyzmetterin atqarghan.
Qazaqstan Respublikasy múnaygaz salasy zangerleri qauymdastyghynyn, Respublikalyq salyq kenesshileri palatasynyn, Korolidyq tóreshiler institutynyn, Aghylshyn-resey zang qauymdastyghynyng mýshesi. 2007 jyldyng mamyr aiynan - Qazaqstannyng tәuelsiz diyrektorlar qauymdastyghynyng atqarushy diyrektory.
Medalidarmen marapattalghan.
AQPANNYNG 17-I, BEYSENBI
Meyirimning riyasyz kórinu kýni. Búl meyramnyng jalpy dýniyelik maghynasy bar, búl meyramdy dýniyejýzi azamattyghyna, últyna, diny senimderine qaramastan toylaydy. Búl kýni úiymdastyrushylardyng aituy boyynsha, barlyghyna meyirimdi bolugha tyrysu kerek, jәy ghana meyirimdi emes, sheksiz jәne paydakýnemsiz meyirimdi bolu kerek.
OQIGhALAR
5 jyl búryn (2006) Almatyda «Barrelige yntyqtyq» atty derekti filimning tanystyrylymy boldy.
Avtorlardyng aituynsha, ekonomikalyq jәne әleumettik jaghynan damushy memleketterding basty faktory: sayasattyng ashyqtyghy men halyq aldyndaghy esep berui bolu kerek. Filim ssenariyining avtory, tanymal jurnalist Svetlana Krymovanyng aituynsha, filim qazaqstandyqtardyng jәne әlem júrtshylyghynyng nazaryn osy saladaghy, yaghny múnay óndiru salasyndaghy aqparattyng azdyghyna audarudy maqsat etken. Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining ókilderi, «Múnay tabysy - qogham baqylauyna!» koalisiyasynyng ókilderi jәne múnay óndiriletin aimaq túrghyndarynyng pikirleri ózek bolghan filimdi «Kazakhstan Revenue Watch» baghdarlamasy ayasynda «Soros-Qazaqstan» qorynyng granty boyynsha «Gala TV» telekompaniyasy týsirgen.
5 jyl búryn (2006) Astanada Qauipsizdik baghyty» atty baghdarlamanyng tanystyrylymy ótti.
Jynystyq joldarmen beriletin júqpaly aurulardyng jasóspirimderding arasynda taraluynyng aldyn alugha baghyttalghan. «Qauipsizdik baghyty» dep atalghan aqparattyq-tanymdyq kórmening shartty týrde alynghan bes «beketi» bar. Onyng birinshisinde oqushylar jynystyq aurulardyng berilu joldary turaly aqparat alsa, ekinshi «bekette» AQTQ, JQTB turaly negizgi súraqtargha jauaptar beriledi. Al ýshinshi «bekette» oqushylar ózara senim men syilastyq turaly dәris alyp, tórtinshi jәne besinshi «beketterde» «qajetsiz» jýktilikten saqtanudyng amaldarymen tanysyp, densaulyqty kýtuding qanshalyq manyzdy ekendigin týsinedi.
1 jyl búryn (2010) Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrliginde Til komiytetining Shaysúltan Shayahmetov atyndaghy Tilderi damytudyng ýilestiru-әdistemelik respublikalyq ortalyghy әzirlegen «Qazaqstan Respublikasy memlekettik qyzmetshisining tildik portfeli» jýiesining túsaukeser rәsimi ótti.
Osy jýieni әzirleu ýshin Shaysúltan Shayahmetov atyndaghy Tilderi damytudyng ýilestiru-әdistemelik respublikalyq ortalyghyna ministrlik tarapynan tikeley tapsyrma berilip, soghan oray tiyisti júmys toby qúrylghan. Atalghan júmys tobyna elimizge belgili lingvist ghalymdarmen qatar jas mamandar, sonday-aq memlekettik organdarda memlekettik tilge ýiretip jýrgen mamandar qatysqan. «Olardyng atqarghan auqymdy júmystarynyng arqasynda býgin memlekettik qyzmetshining tildik portfelining túsauyn kesip otyrmyz. Búl búryn sondy elimizde jasalmaghan auqymdy, jýieli, tolyqqandy, jan-jaqty әdistemelik jýie. Onyng qúramynda býgingi zamangha say audio, viydeo siyaqty barlyq tehnologiyalarmen qamtylghan 19 oqu-әdistemelik qúral bar.
1 jyl búryn (2010) Almatyda Qazaqstandaghy últtyq iydeya turaly kitap jaryq kórdi.
«Qazaqstandaghy últtyq iydeyany» zertteu barysyna barlyq basylymdar atsalysty. Saraptaugha týsken qazaq tildi, týrli pozisiyadaghy merzimdi basylymdar arasynda ortaq komponentter kezdesti, qazaq tili mәselesine kelgende barlyq BAQ, memlekettik te, oppozisiyalyq ta basylymdar birdey ýn qatty. Qazaq tili mәselesi býgingi kýni eng ótkir mәsele bolyp otyrghandyghy anyqtaldy.
«Últaralyq birlik, últtardyng teng qúqyqtyghy siyaqty mәseleni әr pozisiyadaghy BAQ tendey qarap otyr. Olar әr qyrynan jazyp, әr taraptan qaraghanymen de, búl salada birynghay konsensus bayqaldy. Otansýigishtik, patriotizm mәselesi, bylay qaraghanda jabyq, jasyryn sipattaghy qúbylys siyaqty, degenmende búl orayda BAQ - últtyq iydeyany qalyptastyrushy, basty faktorlardyng biri retinde tanyldy.
Oqu qúraly jurnalisterge, gumanitarlyq fakulitetting studentterine jәne sayasattanu, tariyh, filosofiya, әleumettanu, mass-media mәseleleri qyzyqtyratyn jalpy kópshilikke arnalghan.
1 jyl búryn (2010) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Újymdyq qauipsizdik sharty úiymynyng Jedel әreket etu újymdyq kýshteri turaly kelisimdi ratifikasiyalau turaly» Zangha qol qoydy
1 jyl búryn (2010) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Újymdyq qauipsizdik turaly shart úiymy újymdyq qauipsizdik jýiesining kýshteri men qúraldaryn jasyryn basqaru jýiesin qúrudyng negizgi prinsipteri turaly kelisimdi ratifikasiyalau turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zanyna qol qoydy.
ESIMDER
80 jyl búryn (1931-1992) tarih ghylymdarynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy Shoqan Uәlihanov atyndaghy syilyghynyng laureaty SÝLEYMENOV Ramazan Bimashúly dýniyege keldi.
Astana qalasynda tughan. S.M. Kirov atyndaghy Qazaq memlekettik uniyversiytetin (qazirgi әl-Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti), Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy Tariyh, arheologiya jәne etnografiya institutynyng aspirantuarsyn bitirgen.
1959-1988 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy Tariyh, arheologiya jәnee etnografiya institutynyng kishi, agha ghylymy qyzmetkeri, bólim mengerushisi, diyrektorynyng orynbasary, diyrektory. 1986-1992 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy Qoghamdyq ghylymdar bólimshesining akademiyk-hatshysy. 1992 jyly Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasynyng Úighyrtanu instituty janyndaghy Shyghystanu ortalyghynyng jetekshisi qyzmetterin atqarghan.
Birneshe kitaptyng avtory, 240-tan astam ghylymy enbekteri jariyalanghan. Qazaq KSR Jogharghy Kenesining Qúrmet gramotasymen, medalimen marapattalghan.
70 jyl búryn (1941-2006) Qazaqstan Respublikasy Áleumettik ghylymdar akademiyasynyng Qúrmetti mýshesi, qogham qayratkeri SAGhITJANOV Serik Qabdyhalyqúly dýniyege keldi.
Atyrau qalasynda tughan. IY.M.Gubkin atyndaghy Mәskeu múnay institutyn bitirgen.
1965-1967 jyldary - Guriev mashina jasau zauytynyng sheberi, injener-tehnology, agha injeneri. 1967-1970 jyldary - «Bayshonas» múnay óndiristik basqarmasynyng mehaniygi, bas mehaniygi. 1970-1976 jyldary - «Jayyqmúnay», «Dossormúnay» múnaygaz óndiru basqarmasynyng bas mehaniygi. 1976-1977 jyldary - Dossor eldi-mekenindegi óndiristik qyzmet kórsetu ortalyq qoymasynyng bastyghy. 1977-1983 jyldary - Novobogatinsk audandyq partiya komiytetining ekinshi hatshysy. 1983-1985 jydary - Novobogatinsk audandyq atqaru komiytetining tóraghasy. 1985-1988 jyldary - Maqat audandyq atqaru komiytetining tóraghasy. 1988-1990 jyldary - Guriev qalalyq Halyqtyq baqylau komiytetining tóraghasy. 1991-1992 jyldary - «Gurievmúnaygazgeologiya» bas diyrektorynyng orynbasary. 1992-1993 jyldary - Maqat audany әkimshiligining basshysy. 1993-1994 jyldary - Atyrau oblysy әkimshiligi basshysynyng orynbasary. 1994-1999 jyldary - «Tenizmúnaygaz» AQ-ynyng bas diyrektory, preziydenti. 1999-2000 jyldary - «Qazaqoyl-Embi» AAQ óndiristik qyzmet kórsetu ortalyq qoymasynyng bastyghy. 2001-2002 jyldary - «Jigermúnayserviys» JShS-ining diyrektory qyzmetterin atqarghan. 2002 jyldan zeynetkerlik demalysynda bolghan.
Qúrmet ordenimen jәne medalidarmen marapattalghan.
55 jyl búryn (1956) Qazaqstan Respublikasy Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining Almaty oblysy boyynsha departamentining diyrektory TÝIMEBAEV Bayseyit Qanseyitúly dýniyege keldi..
Ontýstik Qazaqstan Alghabas audanda tughan. Qazaq himiyalyq tehnologiyalyq institutyn, Qazaq memlekettik basqaru akademiyasyn bitirgen..
1979-1987 jyldary - Shevchenko plastmas zauytynyng sheberi, injeneri, agha injeneri. 1987-1988 jyldary - Manghyshlaq oblystyq atqaru komiytetining jetekshi mamany, tóragha orynbasarynyng referenti. 1988-1989 jyldary - «Qarajan-bastermmúnay» múnay-gaz óndiru basqarmasynyng basqarma bastyghy, Shevchenko qalasyndaghy oblystyq túrghyn-ýy kommunalidyq sharuashylyghynyng bólim bastyghy. 1989-1992 jyldary - Shymken oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng ekonomikalyq kenesshisi, komiytet tóraghasy birinshi orynbasarynyng kómekshisi, komiytet tóraghasy orynbasarynyn kómekshisi. 1992-1999 jyldary - Ontýstik Qazaqstan әkimshiligi basshysy orynbasarynyng referenti, jetekshi mamany, Ontýstik Qazaqstan әkimi birinshi orynbasarynyng agha referenti,bas mamany. 1999-2002 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Tabighy monopoliyalardy retteu, bәsekelestikti qorghau jәne shaghyn biznesti qoldau agenttigi Ontýstik Qazaqstan oblysy boyynsha departamentining bólim mengerushisi. 2002-2007 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Tabighy monopoliyalardy retteu, bәsekelestikti qorghau jәne shaghyn biznesti qoldau agenttigi - Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining Ontýstik Qazaqstan oblysy boyynsha departamentinin diyrektory, basqarma bastyghy. 2007-2008 jyldary - Ontýstik Qazaqstan oblysy Bәidibek audanynyng әkimi, Qazaqstan Respublikasy Bәsekelestikti qorghau Tabighy monopoliyalardy retteu agenttigining Almaty oblysy jәne Almaty qalasy boyynsha aimaq aralyq inspeksiyasynyng bastyghy qyzmetterin atqarghan. 2008 jyldan - qazirgi qyzmetinde.
Medalmen marapattalghan.
AQPANNYNG 18-I, JÚMA
Gambiyanyng últtyq merekesi - Tәuelsizdik kýni. 46 jyl búryn (1965) Gambiya tәuelsizdik alghanymen de Britan Dostastyghynyng qúramynda qaldy. 1588 jyly Afrikanyng naq osy aumaghynda aghylshyndardyng alghashqy koloniyasy payda bolghan edi.
OQIGhALAR
3 jyl búryn (2008) Almatyda Ortalyq Aziya men Kavkazdaghy alghashqy aktuariy mektebi ashyldy.
Ony Qazaqstan aktuariyler qoghamy AQSh-tyng halyqaralyq damu jónindegi agenttigining qoldauymen «Qarjylyq túraqtylyq ýshin әriptestik» baghdarlamasy ayasynda East West menegment Institute men birigip ashyp otyr. IYgi iske Varshava jazghy aktuariy mektebin úiymdastyrushylar da atsalysty. Mektep Ortalyq Aziya men Kavkazdaghy saqtandyru kompaniyalaryna arnalghan. «Oghan Qazaqstan, Qyrghyzstan, Ózbekstan, Tәjikstan, Ázirbayjan, Armeniya, Gruziya siyaqty elderding tәuekeldi baghalaushy mamandary qatysuda. Búl Qazaqstan aktuariylerining ýlken jetistigi. Óitkeni biz ózimizding ghana emes aimaqtaghy basqa elderding de tәuekeldi basqarushy mamandary oqytugha ýles qosady.
1 jyl búryn (2010) Jas sot oryndaushylary ýshin Pavlodar oblysynyng Sot әkimshiligining janynda qúrylghan oqu-әdistemelik ortalyq ashyldy.
Júmysqa qabyldanghan zang oqu oryndarynyng týlekteri, uniyversiytet baghdarlamasynda «sot oryndaushysy» degen kurstyng bolmauynan óz qyzmetterin tәjiriybe barysynda iygeruge mәjbýr.
Ortalyq jas mamandargha óz qyzmetterining qyry men syryn ýirenuge kómektesetin bolady.
1 jyl búryn (2010) Almatyda «Deniniz sau bolsyn» degen atpen orys tilindegi otbasylyq jana jurnal jaryqqa shyqty.
Basylym Medeu audandyq shaghyn jәne orta biznesti qoldau qauymdastyghynyng kómegimen jaryq kórip otyr. Jurnaldyng basty baghyty densaulyq salasyn, salauatty ómir saltyn nasihattau.
Basylymnyng ereksheligi - tegin taratylatyndyghynda. 10 myng danamen shyghatyn jurnaldy qoghamdyq oryndardan tabugha bolady.
ESIMDER
75 jyl búryn (1936) suretshi, Qazaqstan Suretshiler odaghynyng mýshesi, Qazaqstannyng enbek sinirgen óner qayratkeri, Tәuelsiz «Tarlan» syilyghynyng laureaty ISABAEV Isatay dýniyege keldi.
Almaty oblysy Aqsu audanynda tughan. Mәskeu poligrafiyalyq institutyn bitirgen. Qazaq halqynyng «Er Targhyn», «Qambar batyr», «Qobylandy batyr», «Qozy Kórpesh - Bayan súlu» jyrlarynyng jelisi boyynsha salynghan kórkem tuyndylarymen tanymal boldy. Onyng kórnekti shygharmalarynyng biri - «Múhtar Áuezov - jazushy» atty linogravurasy. Abay shygharmalarynyng jelisi boyynsha jazghan avtolitografiyalyq enbekteri tereng filosofiyalyq tolghanysymen, suretkerlik tilining nәziktiligimen, aiqyndylyghymen erekshelenedi. Onyng tuyndylary halyqaralyq kórmelerge qoyylyp, týrli jýldelerge ie boldy.
65 jyl búryn (1946-2004) jazushy, audarmashy, Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng laureaty ESLAMGhALIYÚLY Múqades dýniyege keldi.
Batys Qazaqstan oblysy Syrym audanynda tughan. Oral pedagogikalyq institutyn bitirgen.
1976-1979 jyldary - Oral oblystyq radio-teledidar komiytetining agha redaktory. 1979-1983 jyldary - «Jalyn» baspasynyng agha redaktory. 1983-1984 jyldary - «Qazaq әdebiyeti» gazetining tilshisi. 1984-1990 jyldary - respublikalyq telearnada «Tamasha» oiyn-sauyq habarynyng bas redaktory. 1990-1993 jyldary - «Densaulyq» jurnaly bas redaktorynyng orynbasary. 1993-1995 jyldary - «Jazushy» baspasynyng jetekshi redaktory. 1998 jyldan bastap Qazaqstan Jazushylar odaghynyng әdeby kenesshisi bolghan. Jazushynyng «Aqqu sazy», «Ekinshi tynys», «Qayyrly tan», «Eki basqa dýniye», atty povesteri men әngimeleri, «Tolqyn men aghyn», «Túman ishindegi kósh» atty romandary, taghy basqa kitaptary bar. Sonday-aq «Tóle biy», «Partizan Qasym Qaysenov», «Aq bata», «Tamasha», «Jahansha Dosmúhamedov» atty jinaqtar qúrastyrghan. V.Rasputiyn, V.Shukshiyn, t.b. shet el jazushylarynyng әngimelerin qazaq tiline audarghan. Onyng «Jazyqsyz tamghan jas» atty piesasy Ghabit Mýsirepov atyndaghy Jastar men balalar teatrynda jәne oblystyq teatrlarda qoyylghan. 2001 jyly qalamgerge «Túman ishindegi kósh» romany ýshin Halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghy berilgen.
65 jyl búryn (1946) «2011 jylghy 7-qysqy Aziya oiyndaryn úiymdastyru komiytetining atqarushy diyreksiyasy» aksionerlik qoghamynyng preziydenti, Qazaqstan Respublikasynyng enbegi sinirgen qayratkeri, Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy, pedagogika ghylymdarynyng doktory, QÚLNAZAROV Anatóli Qojekenúly dýniyege keldi.
Shyghys Qazaqstan oblysynda tughan. Óskemen qalasyndaghy pedagogikalyq institutty bitirgen.
1974-1979 jyldary - Óskemen qalasyndaghy balalar sport mektebi diyrektorynyng orynbasary, diyrektory. 1979-1985 jyldary - Almaty qalasyndaghy Qajymúqan atyndaghy respublikalyq sport mektep-internaty diyrektorynyng orynbasary. 1985-1987 jyldary - Qazaq KSR Oqu ministrligining bólim, basqarma bastyghy. 1987-1997 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Jastar isi, turizm jәne sport ministrining birinshi orynbasary. 1997-1999 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau, bilim jәne sport Qazaqstan Respublikasy ministrligi Sport jәne dene tәrbiyesi komiytetining tóraghasy. 1999-2000 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining kenesshisi. 2000-2006 jyldary - Dene tәrbiyesi últtyq ghylymiy-tәrbie ortalyghynyng diyrektory. 2006-2010 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Turizm jәne sport ministrligi Sport komiytetining tóraghasy qyzmetterin atqarghan. 2010 jyldyng nauryz aiynan - qazirgi qyzmetinde.
2002 jyldan Qazaqstan Respublikasy Últtyq olimpiada komiytetining birinshi viyse-preziydenti, 2007 jyldyng tamyz aiynan - Futbol federasiyasy atqaru komiytetining mýshesi, KSRO-nyng jenil atletikadan sport sheberligine kandidaty. Petrovsk ghylym jәne óner akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstannyng enbek sinirgen múghalimi. Onyng «Bilim jýiesinde futbol klubtaryn damytudyng tújyrymdamasy», «Kýsh-quattyq jenil atletika», «Qazaqstan Respublikasyndaghy balalar men oqushy jastardyng dene tәrbiyesi baghdarlamasy», taghy basqa oqu әdistemelik kitaptary bar.
Qazaqstan Respublikasynyng Qúrmet gramotasymen jәne medalimen marapattalghan.
AQPANNYNG 19-Y, SENBI
Býkilәlemdik kitter kýni. Býkilәlemdik kitter kýni - 1986 jyly Halyqaralyq kit aulau (International Whaling Commission - IWC) komissiyasynda bekitilgen. Sol jyly aqpannyng 19-ynda Halyqaralyq kit aulau komissiyasy dýniyejýzinde kit aulau ónerkәsibi men kit etin satugha tiym salghan. Biraq, aqpannyng 19-y kitterdi qorghau kýni ghana emes, sonymen birge barlyq múhit pen teniz sýt qorektilerin qorghau kýni. Keyde әr memleketting ekologiyalyq úiymdary jinalyp, osy kýndi tolyghymen joghalyp ketu ýstindegi biregey bir sýt qorektini qorghaugha arnaydy.
OQIGhALAR
5 jyl búryn (2006) Kerling oiyny beynelengen jana poshta markasy ainalymgha endi.
Olimpiada oiyndarynyng jana sport týrining biri kerling oiynynyng barysy beynelengen, «33h27,5 mm kólemindegi poshta markasyn Rinat Japalov bezendirdi. Ol Beyjindegi (QHR) poshtalyq tólem belgileri fabrikasynda, 50 myng danamen basyldy.
3 jyl búryn (2008) Qazaqstan Respublikasynyng Reseydegi Elshiligining qoldauymen Mәskeudegi aimaqtyq Qazaq últtyq-mәdeny avtonomiyasy osy qaladaghy Últtar ýiining ghimaratynda Kenes Odaghynyng Batyry Áliya Moldaghúlova turaly «Ómirge ainalghan erlik» kitabynyng tanystyrylymy ótti.
Qazaq halqynyng batyr qyzy Áliya Moldaghúlovanyng ómiri men eren erligi Qazaqstan men Resey halyqtary dostyghynyng mәngilik simvolyna ainaldy. Kitap avtorlary Ghalymjan Bayderbes pen Úzaqbay Qauys bir kezdegi jas boyjetkenning taghdyry turaly bayan ete kelip, onyng qaysar minezining qalay qalyptasqany turaly tolghandyrady.
3 jyl búryn (2008) Almatyda Jonghar jәne Ile Alatauyndaghy joghalyp ketu ýstindegi ósimdikterding týrleri turaly BÚÚ Damu Baghdarlamasy basyp shygharghan kitaptyng tanystyrylymy boldy. Kitap «Rasteniya Djungarskogo y Zailiyskogo Alatau, nujdayshiyesya v ohrane» dep atalady. Kitap 60 ósimdikting qysqa anyqtamasynan jәne fotosuretterden túrady. Kitaptyng maqsaty tabighatty sýietin kópshilikting nazaryna ósimdikterding qúndylyghy turaly aqparatty jetkizu bolyp tabylady. Kitap Qazaqstan Respublikasy Ýkimetinin, Jahandyq ekologiyalyq qordyng jәne BÚÚ Damu Baghdarlamasy jobasy qyzmetining shenberinde shygharyldy.
ESIMDER
90 jyl búryn (1921) «Intellektual-Parasat» JShS-ning preziydenti, qogham qayratkeri, zang ghylymynyng doktory, professor, Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasynyng akademiygi, Qazaqstannyng enbek sinirgen ghylym qayratkeri, Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Beybitshilik pen ruhany kelisim syilyghynyn, Qazaqstan Memlekettik syilyghynyng laureaty ZIMANOV Salyq dýniyege keldi.
Atyrau qalasynda tughan. Býkilodaqtyq zang institutyn bitirgen. Úly Otan soghysyna qatysqan.
1944-1945 jyldary - divizion, minomet polki, artiyleriya polki komandiyri bolyp, polkovnik shenimen әskery qyzmetten bosaghan. 1946-1947 jyldary - Guriev oblystyq prokuraturasynyng tergeushisi, agha tergeushisi. 1947-1948 jyldary - Qazaq KSR Prokuraturasy janyndaghy erekshe manyzdy ister jónindegi tergeushi. 1948-1952 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy qúqyq sektorynyng aspiranty, agha ghylymy qyzmetkeri, sektor mengerushisi. 1952-1958 jyldary - Almaty memlekettik zang institutynyng diyrektory, Qazaq memlekettik uniyversiyteti zang fakulitetining dekany. 1958-1969 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy Filosofiya jәne qúqyq institutynyng diyrektory. 1969-1976 jyldary osy instituttyng bólim mengerushisi bolghan. 1976-1977 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy Tóralqasynyng bas ghylymiy-hatshysy. 1992-1994 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Ghylym akademiyasy Memleket jәne qúqyq institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri. 1992-1993 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenesi Ardagerler men mýgedekter jónindegi komiytetining tóraghasy. 1994-1995 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Jogharghy Kenesi Konstitusiyalyq zannama jәne adam qúqyghy jónindegi komiytetining tóraghasy. 1995-2005 jyldary - «Parasat» akademiyalyq uniyversiytetining rektory qyzmetterin atqarghan. 2005 jyldan - qazirgi qyzmetinde. Atyrau oblysynyng Qúrmetti azamaty.
Zimanovtyng ghylymy zertteu enbekteri memleket jәne qúqyq tarihy men teoriyasyna, Qazaqstan men Ortalyq Aziyanyng basqa da aimaqtarynda últtyq memleketterding qalyptasuy men damuyna, Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigine jәne basqa da ózekti mәselelerge arnalghan. Sonymen qatar ghalymnyng qazaqtyng dәstýrli qúqyqtyq mәdeniyetine, sharighat zandaryna qatysty birneshe ghylymy enbekteri jaryq kórgen. Zimanov «Qazaq KSR-ining memlekettik egemendigi turaly Deklarasiyanyn» jobasyn dayyndau jónindegi komissiyany basqaryp, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Konstitutsiyalyq Zannyng jobasyn dayyndau jónindegi komissiyanyng jetekshi mýshelerining biri boldy. Ghalym 2001-2002 jyldary 1-shi jәne 2-shi tomdary jaryq kórgen 10 tomdyq «Qazaqtyng ata zandary» ensiklopediyasyna ghylymy jetekshilik jasaghan.
«Parasat», eki mәrte 1-shi dәrejeli Otan soghysy, Qyzyl Júldyz, Halyqtar dostyghy ordenderimen, «Kavkazdy qorghaghany ýshin», «Kenigsbergti alghany ýshin» medalidarymen marapattalghan.
AQPANNYNG 20-Y, JEKSENBI
Dýniyejýzilik әleumettik әdilettilik kýni. BÚÚ Bas Assambleyasynyng arnayy qararymen 2007-inshi jylghy jeltoqsannyng 18-inde jariyalanghan.
Qararda halyqaralyq qauymdastyq kedeyshilikti joy salasynda, enbekpen tolyq qamtamasyz etude, layyqty júmys tauyp berude, erler men әielder tendigin saqtauda, barlyq adamdar ýshin әleumettik jayly jaghday men әdilettilikti iske asyruda kýsh-jigerdi odan әri arttyru qajettiligi maqúldanady.
OQIGhALAR
25 jyl búryn (1986) «Bayqonyr» gharysh ailaghynan «Miyr» orbitaldyq gharysh stansiyasy úshyryldy, ol kýrdeli kóp maqsatty ghylymiy-zertteu kesheni bolyp tabylady. 1986 jylghy aqpannyng 20-ynda keshen orbitagha shygharyldy. Sodan keyin 10 jyl ishinde alty moduli týiistirildi
1995 jyldan bastap stansiyany shetelding ekipajdary qona bastady. Sonymen qatar stansiyagha 15 ekspedisiya qondy, onyng 14 halyqaralyq Siriya., Bolgariya, Aughanstan, Fransiya (5 ret), Japoniya, Úlybritaniya, Avstriya, Germaniya (2 ret), slovakiya, Kanada syndy elderding gharyshkerleri qatysty. Stansiyada barlyghy 12 elding 104 gharyshkeri júmys istedi. «Mir - Shattl» baghdarlamasynyng shenberinde «Atlantiys», «Indevor», «Diskaveri» kemelerining kómegimen 44 gharyshker jeti qysqa merzimdi sayahatta boldy.
2001 jylghy nauryzdyng 23-inde stansiya Tynyq múhytynda sugha batyryldy.
5 jyl búryn (2006) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Sekiuritiylendiru turaly» Zangha qol qoydy.
Atalghan Zang ekonomikanyng naqty sektoryn qarjylandyrudyng qazirgi bir týri retinde sekiuritiylendiru institutynyng qyzmeti men damuynyng qúqyqtyq negizderin belgileydi. Sonday-aq Elbasy «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine sekiuritiylendiru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha qol qoydy. Osy Zangha sәikes Qazaqstanda sekiuritiylendiru institutyn engizuge baylanysty birqatar zannamalyq aktilerge ózgertuler engizildi.
5 jyl búryn (2005) Memleket basshysy Núrsúltan Nazarbaev «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine saqtandyru mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zangha qol qoydy. Atalghan Zang saqtandyru salasyndaghy zannamany odan әri jetildiruge baghyttalghan.
3 jyl búryn (2008) Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq kitaphanasynda Amerikan mәdeniyetining ortalyghy ashyldy.
Jobanyng maqsaty - oqyrmandardy AQSh mәdeniyetinen habar beretin kitaptarmen, merzimindi basylymdarmen, teledidar baghdarlamalarymen jәne internetpen qamtamasyz etu. Sonday-aq, osy elding mәdeniyet qayratkerlerimen kezdesuler úiymdastyrylyp, arnayy dәrister men treningter ótkizilip túratyn bolady. Qazaqstan Respublikasy Últtyq kitaphanasynda әlem halyqtarynyng 50-den astam tilinde jazylghan kitaptardyng bay qory bar. Aghylshyn tilindegi әdebiyetterding sany 100 myng danadan asady.
ESIMDER
45 jyl búryn (1966) Qazaqstan Respublikasy Premier Ministri Kensesi industraldy-innovasiyalyq damu bólimi mengerushisining orynbasary BASEKEEV Ádilbek Álimjanúly dýniyege keldi.
Qyzylorda oblysy Leninsk (qazirgi Bayqonyr) qalasynda tughan. Leninsk baylanys elektr tehnikumyn, Mәskeu baylanys jәne aqparattandyru tehnikalyq uniyversiytetin, Mәskeu biznes jәne aqparattyq tehnologiyalar halyqaralyq uniyversiytetin bitirgen. 1987-1993 jyldary - Leninsk teleortalyghynyng agha elektr mehaniygi. 1993-1994 jyldary - Leninsk qalalyq әkimshiligi basshysynyng kómekshisi. 1994-1995 jyldary - Leninsk qalalyq Jastar isi, turizm jәne sport basqarmasynyng bastyghy. 1995-1999 jyldary - Leninsk qalalyq memlekettik mýlik jәne jekeshelendiru jónindegi aumaqtyq komiytetining tóraghasy. 1999-2002 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministri Kensesi Ónirlik damytu jәne kadr jónindegi bólimining bas inspektory. 2002-2004 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Preziydenti Ákimshiligi úiymdastyru-baqylau bólimining memlekettik inspektory. 2004-2008 jyldary - Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Bayqonyr gharysh ailaghyndaghy arnauly ókili qyzmetterin atqarghan. 2008 jyldan - qazirgi qyzmetinde.
Medalidarmen marapattalghan.