Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3303 0 pikir 15 Aqpan, 2011 saghat 09:53

Bolys bolamyn

Men ózim... B shaharynda sauda kәsibimen kýneltken bir adam edim. Kәsibim berekelenip birazyraq soma jasadym; myrza, jaqsy jigit atandym. Bir uaqytta elding aqsaqal, qarasaqal, qajysy, moldasy kelip: «Myrza, búrynghy bolysymyz jaman. El búzylyp barady, sen ózing әdil jýretin adam edin, bolystyqqa saylansang elge bir týzushilik bolar ma eken. Shyghyn shyghartpaymyz, rashod qaldyrmaysyz, shyghyn bolsa, ortadan ózimiz tóleymiz», dep ýiimnen shyqpay jatyp alysty. Men búryn tәjirbie kórmegen jas adam bolghan son, izdeseng tabylmaytúghyn baqty qúday aidap esigime әkep berdi ghoy dep eligip, basqa aghayyn-tughan jaqyndarymdy jinap kenes qyla bastadym. Sol arada: «Bәlenshe bolys bolmaq týgil atynyng basyn týzu alyp jýrse jarar», dep shaqpa tilder shygha bastady. Múny estip búrynghydan artyq qyzulyqqa kirdim. Pәlenshe bolystyqqa saylanady degen sóz da el arasyna jayylyp ketti. «Erdi namys, qoyandy qamys óltiredi» degendey namystanamyn dep tәuir ghana shyghyngha da batyp qaldym. Ábden shygha almastay bolghan kezimde  bayaghy ýiimnen shyqpay jatyp alghan qajylar, aqsaqaldarymnyng týri búrynghyday bolmady. Bir kýn bireu kelip: «Ózdi-ózimiz búrynghy bolys aghayynymyzben araz edik; arazdyqpen kisi ne aitpaydy, endi sózinen shygha almay túrmyz, hәm bәlenshe soma úsynyp jatyr, sen qalay qylasyn?» deydi.

Men ózim... B shaharynda sauda kәsibimen kýneltken bir adam edim. Kәsibim berekelenip birazyraq soma jasadym; myrza, jaqsy jigit atandym. Bir uaqytta elding aqsaqal, qarasaqal, qajysy, moldasy kelip: «Myrza, búrynghy bolysymyz jaman. El búzylyp barady, sen ózing әdil jýretin adam edin, bolystyqqa saylansang elge bir týzushilik bolar ma eken. Shyghyn shyghartpaymyz, rashod qaldyrmaysyz, shyghyn bolsa, ortadan ózimiz tóleymiz», dep ýiimnen shyqpay jatyp alysty. Men búryn tәjirbie kórmegen jas adam bolghan son, izdeseng tabylmaytúghyn baqty qúday aidap esigime әkep berdi ghoy dep eligip, basqa aghayyn-tughan jaqyndarymdy jinap kenes qyla bastadym. Sol arada: «Bәlenshe bolys bolmaq týgil atynyng basyn týzu alyp jýrse jarar», dep shaqpa tilder shygha bastady. Múny estip búrynghydan artyq qyzulyqqa kirdim. Pәlenshe bolystyqqa saylanady degen sóz da el arasyna jayylyp ketti. «Erdi namys, qoyandy qamys óltiredi» degendey namystanamyn dep tәuir ghana shyghyngha da batyp qaldym. Ábden shygha almastay bolghan kezimde  bayaghy ýiimnen shyqpay jatyp alghan qajylar, aqsaqaldarymnyng týri búrynghyday bolmady. Bir kýn bireu kelip: «Ózdi-ózimiz búrynghy bolys aghayynymyzben araz edik; arazdyqpen kisi ne aitpaydy, endi sózinen shygha almay túrmyz, hәm bәlenshe soma úsynyp jatyr, sen qalay qylasyn?» deydi. Jazghan qúlda sharshau bar ma, «Qoy, qajeke, ol pәlenshege ol pәlendey aqsha berse, men pәlendey artyq bereyin», degen song nan dep, qúran ústap uәde qyldy. Bir zamanda bayaghy qajylar, aqsaqaldarymnyng bireui taghy kelip: «Mynau jigit mening inim edi, kópten ókpelesip jýretúghyn edik. Múny birdememen riza qylmasang jóni keletúghyn emes», dedi. Sóz joq, riza qylayyn dedim, hәm riza qyldym.

Bir kýni bayaghy qajylar, aqsaqaldarym taghy kelip: «Bizding auylnayymyz eki partiya edi, bir jaghy bólinip ketemiz dep jatyr, sen qalay da úlyqtargha tanyssyng ghoy, solardy úlyqqa aityp birdene qylshy», desti. Qayteyin, óitip, býitip biraz rashodpen ony da bitirdim. Osylay tәuir shyghynmen tas jinap bolys boldym. Ishimnen: «Bolys bolsam aqsaqaldar,  qajylarmen aqyldasyp elge әdildikpen ýkim qylyp, aram oryngha shashylghan aqshanyng kýnәsin biraz jenildetermin», dedim. Is olay bolyp shyqpady, shyqpaghannyng mәnisi: bolystyghym qolyma tiygen son, halyqtyng jay-japsary qalay eken bileyin dep elge shyqtym. Bayqasam, bayaghy jaqsy bolys izdep el týzelsin dep jýrgen qajylar, aqsaqaldarymnyng oiy ondaydaghyday kórinbeydi. Bәlky qara búqarany birin-biri úrystyryp, janjaldastyryp, para jiyp, púl týsirmekte. Qaydaghy qyryq jylghy daudy daulap berekesiz júmys qylmaqta. Anshynyng iytindey bolystyng sonynan erip jýrip et jep, qymyz ishpek. Ózderi qoyghan bolysty jóndi-jónsizge aibar qylyp aram-halal demey auzyna ne týsse de jep jútyp qoymaq talabynda jýrgen, deg júrt búzatúghyn búzushylar eken. Sureti bolsa da pighyly ne dep aitugha bolar emes.

«Ayqap» jurnaly

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1482
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3254
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5496