Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2654 0 pikir 17 Aqpan, 2011 saghat 08:57

Aykórkem Erik. «It lәzzattan» it ólimge deyin...

Qúy seniniz, qúy senbeniz: әr 12 minut sayyn elimizde bir adam ózine qol júmsaydy. Ár 2 saghat sayyn bir beybaq búl jalghan dýniyemen qosh aitysady. Al jyl sayyn 4 mynnan asa adam ólimge óz ayaqtarymen barady. Jan týrshiktirip, jagha ústatar janalyqty Sizge biz jetkizgenimizben ony mamandar anyqtap otyr. Búlardyng arasynda balalardyng ýles salmaghy basym eken. On ekide bir gýli ashylmay jatyp jalghan dýniyemen qoshtasugha jany qúmar jastar, besikten beli shyqpay shyqpaghan balalar búl ómirden qalay baz keshe alady? Ókinishtisi sol, kýn sanap ýdep bara jatqan tajalgha eshkim tosqauyl bola alar emes. Qala berdi, onyng júmbaghyn da sheshe almay otyr."

Qúy seniniz, qúy senbeniz: әr 12 minut sayyn elimizde bir adam ózine qol júmsaydy. Ár 2 saghat sayyn bir beybaq búl jalghan dýniyemen qosh aitysady. Al jyl sayyn 4 mynnan asa adam ólimge óz ayaqtarymen barady. Jan týrshiktirip, jagha ústatar janalyqty Sizge biz jetkizgenimizben ony mamandar anyqtap otyr. Búlardyng arasynda balalardyng ýles salmaghy basym eken. On ekide bir gýli ashylmay jatyp jalghan dýniyemen qoshtasugha jany qúmar jastar, besikten beli shyqpay shyqpaghan balalar búl ómirden qalay baz keshe alady? Ókinishtisi sol, kýn sanap ýdep bara jatqan tajalgha eshkim tosqauyl bola alar emes. Qala berdi, onyng júmbaghyn da sheshe almay otyr."

Kýn tәrtibinen týspey túrsa da tyghyryqtan shyghar joldy tap basyp eshkim aita almauda. Bizding basty tragediyamyz da osy bolyp otyr. Sonyng kesirinen balalar suisiydi boyynsha әlemde 1 oryngha (?!) shyqqanymyz jóninde eshkim dabyl qaqpaytyny qorqynyshty. Oghan qosa jetkinshekter indetine ainalyp bara jatqan suisid jayynda elimizding Bilim ministrligi de, Densaulyq ministrligi de jaq ashar emes. Dәrmensizdik tanytuda.Kóz boyaushylyqqa salyp, әr-әr jerde dóngelek ýstel men jiyrma adamnyng basyn qosqan jiyn ótkizumen shektelip jýr. Sonyng biri jaqynda Almatydaghy «Amansaulyq» qorynda ótti. Búl jiyngha dәrigerler, psihologtar, múghalimder... t.b mamandar qatysty. Endi sol jerde aitqan Respublikalyq psihatriya, psihoteropiya jәne narkologiya ortalyghy suisidologiya jәne epiydemiologiya bólimining mengerushisi Nataliya RASPOPOVA-nyng uәjine qúlaq týrip kórelikshi.

«Balalar suisiydining basty sebebi - ata-analardyng araqqa salynuy. Keyde balalar ózining ólim aldyndaghy qoshtasu hatynda anasynyng ya, әkesining osy qylyghy ýshin úyalatyndyghyn, búdan әri ol shyday almaytynyn aitady. Qala berdi otbasyndaghy bala tәrbiyesi de búghan basty sebep bolyp otyr. Ol - balany tym qatty ústau nemese tym erkine jiberuden. Onyng ishinde qúrdastarymen kiykiljinge kelip kerisip qalu, mahabat «mashahaty», qyz bólise almau, qylmystyq jauapkershilikten qorqu, otbasynyng materialdyq jetispeushiligi» deydi ol.

Mine, Natashanyng algha tartqan amaly. Ras, sóz arasynda «ekrannye deti» degen termindi atap ótkenimen, nege ekeni belgisiz, tilin tistep qaldy. «Auruyn jasyrghan óledi»...

Shyndyghynda búl dәrigerding algha tartqan sebepterining ishinde qazir birdi-ekili kezdesip qalatyndary bar. Biraq ol kisining basty faktor dep araqqa salynudy algha shygharuy tipti shyndyqqa janasa qoymaydy. Búl tym eski saraptamanyng qorytyndysy bolu kerek. Óitkeni jaghdayy nashar, az qamtylghan otbasylar, araqqa salynghan ata-analar balalar suisiydining basty sebebi emes ekenin búghan deyingi oryn alghan oqighalar dәleldep otyr. Ólgen balalardyng kórshileri de, ústazdary da, qúrdastary da olardyng qarapayym otbasydan, ata-analarynyng jibi týzu jandar ekenin aitady. Demek Natasha hanym  keshegi Kenes ýkimeti kezinde kezdesken key derekter men analizderge sýiense kerek. Al songhy suisidterding ishinde qylmystyq jauakershilikten qorqyp, búl qadamgha barghandar tipti joqtyng qasy. Demek dәrigerding ortagha salghan taghy bir faktory negizsiz. Búl bizdegi indetting órshuin qazyp zerttey almay otyrghanymyzdy anghartady. Hosh delik. Sonda balalar búl qadamgha qalay baruda? Sebebin biz izdep kórelik.

Dәl osy úghym tildik qoldanysymyzgha keyin ghana endi. Búlar - «qauashaghyn» qara jeshikke óz yqtiyarmen bergen, sana-sezimin internetting iyirimderi tartyp әketken, sol arqyly tәuelsiz oilau erkindigi shektelgen, sanaly sheshim qabyldauda dәrmensizdikke úshyraghan balalar. Olar internetke imanday senedi. «Ekrannyng balalary» atanuy da olardy ekran tәrbiyeleytininde jatyr. Bir auyq balanyzdyng ornyna Siz otyrynyz da interneten onyng qanday  sayttardy sharlap, qansha konferensiya-forumdargha qatysqanyna kuә bolynyzshy. Songhy kezderi ziyaly qauym arasynda «sayttarda saytan jýr» degen pikir tarady. Ras-aq. Sayttardaghy «saytan» Sizding balanyzgha «әdemi óluding týrli tәsilin» tegin úsynnyp jatsa she? Búghan bey-jay qaraugha bola ma? Osynday qyzmet úsynghan sayttar men osyny talqylaghan forumdar adym attasanyz jetip artylady. Arnayy forumdargha qonaq bola qalsanyz ondaghy saualdar men kenesterden tóbe shashynyz tik túrady. «Zachem jiti derimovo, esly mojno krasivo umereti?», «podskajiyte pesnu (pod gitaru) pod kotorui mojno krasivo umereti?» ... osy syndy kete beredi. Bayqap túrsanyz, balalardy «kәsiby dengeyde» óluge әbden baulidy eken. Qala berdi, asylu ýshin tiyimdi jerler, arqan baylaudyng tәsilderi shemamen, arnayy suretterimen keltirilgen. Óletin adamnyng boyyn ýrey iyektemesi ýshin ne isteu kerek ekeni de tәptishtelip jazylghan. Al endi ólmey kóriniz... Internet - jarnama. Ajaldyng ózin ajarly etip kórsetedi. Sóitip balanyzdyng janazasyn da internet shygharuy mýmkin. Endeshe, nege bizding otandyq sarapshy mamandar osy taqyrypty kótermeydi? Milliardtaghan halqy bar Kytay da internetti qoysha iyirip otyrghanda biz nege baqylau ornata almaymyz?

«It lәzzat» dep otyrghanymyz jasóspirimder arasynda «sobachiy kayf»  talyp ketken ajalgha aparar anyq jol. Osy sekundta-aq «Búl bәle qaydan shyqty?» degen saual sananyzdan sanylau tauyp ýlgergeni anyq. Búl Kenes ýkimetining túsynda da arakidik kórinis bergen. Ásirese jazghy demalys lagerlerinde. Balalar jappay birin - biri qylghyndyrugha kómektesetin bolghan. Sol arqyly qysqa uaqyttyq lәzzat alghan. «Basqa әlemge ótu», «týrli-týsti týster kóru», qysqasy, kompiuter men teledidar joq, el tek radiogha iyek artqan tústa balalardyng az uaqyt ermegine ainalghan qorqynyshty oiyn bolypty. Múny dәrigerler onay  ýsindiredi. Qylghynghan kezde my ottegisiz qalady da adamnyng kóz aldyna týrli elester payda bolady. Búl sәtte adam it sekildi mýlgip, jipti bosatqan kezde tili salaqtap tynysy jiyilep, birtýrli kýige kiretin kórinedi. Qorqynyshtysy sol, bir ret búl «lәzzattyn» dәmin tatqandar oghan tәueldi bolyp qalady. Qaytalaghysy kep túrady. Al sanauly minuttyq lәzzat ýshin tәuekel etuden jaryq dýniyeni qayta kóre almay ketui mýmkin ekenine jastyqtyng buy boy bergizbeydi.

Endi qaranyzshy, dәl osynday oqighalar búdan birer jyl búryn Reseyde de qyltiya bastady. Biraq bizdegidey emes, olar auruyn jasyrghan joq. Dereu zerttedi. Anyqtady. Baqsa, myndaghan balalar internette «Sobachiy kayf», «Sedimoe nebo», «Kosmicheskiy kovboy» atty toptar qúrghan. Búlardyng barlyghy ólimge óz ayaghymen aparar joldaghy sekundtyk lәzzat ýshin bәrin beruge bar balalar eken. Keyin osylardyng kóbi ajal qúshqan. Diagnoz: «Mehanicheskaya asfiksiya putyom udusheniya». Al osy arada «bizdegi balalar suisiydining tәsilderine nege arqangha ya jipke asylu tәn» degen saual tua ketedi. Osyghan bir sәt ýnilgen jan bar ma? Ras, ajalgha ayaq basar tústa әrkimde qorqynysh bolatyny sózsiz. Biraq búl kezde adam meylinshe qinalmay óludi tandaytyny anyq. Sondyqtan bir qylghynyp kórip, odan qinalmay, kerisinshe, lәzzat alghan jan óluge de osy tәsildi tandap almasyna kim kepil? Al endi arada qansha jyl ótse de búl «oyyngha» balalar nege sonsha yntyzar? Múnyng jauabyn da orystar bizdegi siyaqty alystan oraghytpay-aq, qarapayym týsinidirip beredi. Farida Furutina degen orys psihology: - «Birinshiden, búl erikkendikten ghana. Óitkeni bala qashanda jana nәrseni kóruge, mindetti týrde ony óz tәjiriybesinen ótkizuge qúmar. Ekinshiden, kónil kóteruding jaqsy tәsili sekildi kórinedi.

Oghan qosa jetkinshekter tәuekeldikti únatady. Ásirese 12-15 jastaghy balalar ózderin tym erkin sezinedi, ókinishtisi sol sonshalyqty jauapkershilikti mýlde sezinbeydi. Ýshinshiden, «za kompanii», yaghny «kóppen birge kóru» degendi ústanady. Kesiri sol, ayaghy qayghyly ayaqtalady» deydi. Oghan qosa ata-analargha da kenes beredi: Balanyzdyng jipke әuestigin, qylghynyp kórgenin bayqasanyz, úrsyp ala jóneludin, morali oqudyng mýlde paydasy joq. Kerisinshe, onyng ajalyn jaqyndata týsuiniz әbden mýmkin. Sondyqtan balanyzdy búrynghysha ainala-tolghana jýrip, psihologqa qaratyp alghanynyz abzal. Sonday-aq balagha «aurusyn» degen týsinik qalyptastyrmaghan da abzal. Meylinshe, ala jipten alastatyp, qyzyqty әri qajetti dýniyelerge yntyqtyrynyz. Sonday-aq onyng ortasyn zerttep, kózinizden tasa qylmanyz.

Mine, osydan son-aq Reseyde balalar suisiydi sap tyilmaghanymen birden siyredi. Al bizde she? Bizding elimizding kóp payyzyn músylmandar qúraydy. Al islam dininde pendening óz-ózine qol júmsauy ýlken kýnә bolyp sanalady. Búrynyraqta óz-ózine qol júmsaghan jannyng janazasy da shygharylmaytyn. Eleusiz qalyp, iyt- qúsqa jem bolatyn da kez ótken. Ókinishtisi sol bizde músylman bauyrlarymyz kóp bolghanymen din tóniregindegi әngime daudan arylmay kele jatyr. Búl adasushylyqqa әkep, aqyry óz-ózine qol júmsap jýrgen balalar ata-babasynyng ziratyn talqandady. Bizdegi din ókilderi әrnәrseden ilik izdep, «Allagha serik qosty» dep týrli qiyanatqa jastardy aidap salghansha, «6 jasar qyzyma mektepke oramal taqqyzdyrtam» dep elmen daulasqansha, minut sayyn ólimge jaqyn kep, ajalgha ayaq basqaly jýrgen jastardy ómirdi sýyge úmtyldyryp, izgilikke shaqyrmay ma? Tәubagha keltirip, ishki kýizelisterden aryltyp, kómekke kelse jýz, myng ese sauapty is bolmas pa edi deymiz ghoy bayaghy.

Bilesiz be, bizdegi balalardyng biraz bóligining jan-dýniyesi jetim. Orystar múny «dushevnaya sirota» deydi. Oghan bala ata- anasy aqsha sonynda ketip, balasyn bala qúrly kórmey ketken kezde úshyraydy. Ananyng ayaly alaqanyn, әkening jýrek jyluyn sezinbegen bala әrdayym ózin jalgh

yz sezinedi. Ózining olardyng «bauyr eti» ekenderin sezdiru ýshin ol bәrine dayar bolady. Aqyry ony ólimimen dәleldeydi. Biraq ol kezde tym kesh bolady. Sondyqtan, ayaly alaqan men jýrek jyluynyzdy ayamanyzshy.

P.S. «Últ bolamyn deseng úrpaghyndy oila»... Búl ministrlikterding oryntaghyna kýni keshe ghana qonjighan Baqytjan Júmaghúlov pen Salidat Kayyrbekova hanymgha da qarata aitylghan sóz dep úqqan abzal. Songhy jylda san soqtyryp otyrghan suisidke tez arada sapaly saraptama jasap, sebep- saldaryn anyqtau qajet. Onyng jolyn kesuding joldaryn jan-jaqty izdestiru kerek. Áytpese, týbimizge «it lәzzat» jetip jýrmesine kim kepil?

Týpnúsqadaghy taqyryp: ««IYT-LÁZZATTAN» IYT-ÓLIMGE DEYIN... nemese «Sobachiy kayf» - suisidting «sara» joly»

Arhar.kz sayty

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475