Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4095 0 pikir 22 Aqpan, 2011 saghat 05:14

Berdibek Soqpaqbaev. Ólem-au, ólem!

Baymyrzanyng yzasy әbden ótip bitti. Bir emes, eki emes, ýsh ret ol maghan bilgenin istedi. Birinshi ret osy mektepke alghash kelgen kýni shalqamnan omaqastyra jyghyp, miymdy auzyma týsire jazdady ma? Jazdady. Ekinshi ret qyruar aqshagha satyp alghan jibek belbeuimdi shashaghyn kesip, isten shyghardy ma? Shyghardy. Ýshinshi ret, býgingi istep otyrghan isi jәne mynau. Kýnbe kýn ol ekeumizding aramyzda talay bolyp túratyn úsaq-týiek teke tirester búl esepke kirmeydi.

Joq, men búghan tóze almaymyn. Baymyrzany sheksiz basyndyryp qoya almaymyn. Sheshem meni tughanda da qalja jegen. Meni de úl dep tapqan. Baymyrzadan qalay da ósh aluym kerek. Basqalardy qaydam, al mening qayda jýrsem andysqan bir jauym bolady. Qostóbedegi jauym Janbosyn edi. Múnda kelip, Baymyrzany taptym. Baymyrzadan qalay da ósh aluym kerek. Qalay alam? Baymyrza jalghyz jýrmeydi, ylghy da soyyl soghar nóker jiyp jýredi. Endeshe maghan da nóker kerek. Bir nókerim dayyn, ol - Ramazan. Tek azdap jýreksizdeu. Taghy bir nóker taptym, ol - Irgebay.

Irgebaydyng ýii bizben kórshi. Ákesi Jappar qart adam, ang aulap kýneltedi. Sheshesi mening sheshem tәrizdi o dýniyege sapar shegip ketken. Eki әpkesi bar Irgebaydyn. Ýlken әpkesi boyjetken soytalday qyz. Osy ýidi ýy etip otyrghan sol. Kishisi men qúralyptas.

Baymyrzanyng yzasy әbden ótip bitti. Bir emes, eki emes, ýsh ret ol maghan bilgenin istedi. Birinshi ret osy mektepke alghash kelgen kýni shalqamnan omaqastyra jyghyp, miymdy auzyma týsire jazdady ma? Jazdady. Ekinshi ret qyruar aqshagha satyp alghan jibek belbeuimdi shashaghyn kesip, isten shyghardy ma? Shyghardy. Ýshinshi ret, býgingi istep otyrghan isi jәne mynau. Kýnbe kýn ol ekeumizding aramyzda talay bolyp túratyn úsaq-týiek teke tirester búl esepke kirmeydi.

Joq, men búghan tóze almaymyn. Baymyrzany sheksiz basyndyryp qoya almaymyn. Sheshem meni tughanda da qalja jegen. Meni de úl dep tapqan. Baymyrzadan qalay da ósh aluym kerek. Basqalardy qaydam, al mening qayda jýrsem andysqan bir jauym bolady. Qostóbedegi jauym Janbosyn edi. Múnda kelip, Baymyrzany taptym. Baymyrzadan qalay da ósh aluym kerek. Qalay alam? Baymyrza jalghyz jýrmeydi, ylghy da soyyl soghar nóker jiyp jýredi. Endeshe maghan da nóker kerek. Bir nókerim dayyn, ol - Ramazan. Tek azdap jýreksizdeu. Taghy bir nóker taptym, ol - Irgebay.

Irgebaydyng ýii bizben kórshi. Ákesi Jappar qart adam, ang aulap kýneltedi. Sheshesi mening sheshem tәrizdi o dýniyege sapar shegip ketken. Eki әpkesi bar Irgebaydyn. Ýlken әpkesi boyjetken soytalday qyz. Osy ýidi ýy etip otyrghan sol. Kishisi men qúralyptas.

Irgesh bizden kishi - ekinshi oqidy. Bizding kóshede Irgebaydan qu, Irgebaydan shaqar bala joq. Janyna kelse, denesindegi myng bir qúrty jybyrlap, tiyiskisi kep, qútyrynyp túrady. Tiyispey qoymaydy, tilimen bolsa da shaghyp alady. Býkil Sýmbede boqtasugha Irgebaydan sheber bala joq.

Anshylyqtan ózge kәsibi joq Jappardyng hal túrmystary nashar-aq. Eki bólme ýiding auyz bólmesin jauyp alugha kýshteri kelmeydi. Qar jausa, jauyn jausa, auyz ýy tolarsaqtan saz bolyp jatady. Sonda ózderi tórgi bir ghana bólmede túrady. Tamaqty sonda ishedi, otyn sonda saqtalady. Jalghyz siyrdyng búzauy sonda baylanady. Ári ýi, әri qora. Esikti ashyp kep kalghanynyzda, jaman bir iyis keudenizden soghyp, kirgizbeydi. Irgebay mine osy ýiding túrghyny. Tanerteng túrghan song Irgebay juyna ma, juynbay ma, bilmeymin. Al biraq onyng qoly men moynyna, qúlaghynyng ishine, jer joqta, kartop ekse bolar edi... Irgeshting denesinde qysy-jazy, negizinen, eki-aq kiyim bolady: qap jeyde, taqyr teri shalbar. Eki ayaghy alty ay jaz jalang ayaq. Aldyna jan salmay, zymyrap jýgirgende, taqyr shalbar qaudyr-qaudyr etip, manayda jayylyp jýrgen maldy ýrkitedi. Irgebay oiyn izdep (әri shataq izdep), Ramazan ekeumizge kelushi edi. Birinshi bop ózi tiyisedi, ýlken eken dep, bizden jasqanudy bilmeydi. Biz ekeulep Irgebaydy jyghyp salamyz da ayamay mytyp-mytyp alamyz. "Aghatay, aghatay! Endi óitpeyin de, býitpeyin",-dep, ol astymyzda jatyp, ant-su iship, jalynady. Bosatsan, perip úryp jóneledi. Jәne jay qashpay, jer-jebirine jetip, boqtap bara jatady. Ákenning auzy... kem iyek! Kemtar iyek! Kesilip qalghan sor iyek dep, neshe saqqa jýgirtip, shúbyrtyp boqtaghanda, shydap túru esh mýmkin emes. Túra kep qashqan Irgebaydy biz túra kep quamyz. Ayaghy ayaghyna júghyspay, búldyrandap jýgirgende, teri shalbar myqynyna týsip ketedi. Ol ony yshqyrynan eki qoldap shengeldep ústap alady. Jetsen, týlkishe búlt-búlt etip, onaylyqpen ústatpay yza qylady. Ábden qútylmasyn bilgende ghana kýn ilgeri oibaylap, laqtyrghan tymaqtay bop, domalap jata ketedi. Kóldeneng qaraghan adam tórt mýshesining bireui qirap jatyr eken degendey. Oibaylaghan dausy "qúdaygha" jetedi. Irgebaydy taghy da mytyp-mytyp alamyz, ol aghataylap taghy jalynady. Endi odan mýsәpir, odan kónbis jan joq. Ayt degeninning bәrin qaytalap aitady.

- Aghatay de!

- Aghatay!

- Kóketay de!

- Kóketay!

- Endi tiyissem, iyt, shoshqa bolayyn de!

- Endi tiyissem, iyt, shoshqa bolayyn! Donyz bolayyn! Hayuannyng ishinde eng jaman taghy ne bar? Sonyng naq ózi bolayyn!- dep Irgebay artyghymen qaytalaydy.

Irgebaydyng boyyndaghy bir qasiyet odan tayaq ótpeydi. Býkil denesi et pen sýiekten emes, temir prujinadan jasalghanday. Úryp jatsan, birese oibaylaydy da, birese saq-saq kýledi. Mazaghy, jalynghany bәri birdey. Shymbayyna batyryp, meylinshe qatty úrayyn deseng ózinning qolyng auyrady.

Araz kezimizde biz ony "apar-jappar..." dep, keleke etemiz, isimiz týsse, Irgesh dep, erkelete qalamyz. Men mine oghan Irghesh dep qiylyp túrmyn. Maghan nóker bol, onbaghan Baymyrzalargha biz әli tanytamyz. Olardyng qarulary qaru ma, tәiiri. Biz naghyz atylatyn qarudyng ózin jasap alamyz deymin.

Shataqqúmar Irgebaygha tamaq bermesen, berme, tóbeles tauyp ber. Ol mening úsynysyma quana-quana kelisti.

Ramazan men Irghebay nóker, men komandiyr. Endi tek qarulanu qaldy. Shyndap qarulanu. Kәdimgi tars etip atylatyn naghannyng ózin jasamaq boldym. Bәlem Baymyrzanyng ýreyin myqtap bir úshyrmaqpyn. Kózdep atyp, jazym qyp, pәlesine qalyp jýrmeymin, әriyne. Basynan asyra gýmp etkizsem de eki kózi alaqanday bolmay ma? Mening ataghy jer jarghan konstruktordyng iyghynda túru ýshin jaralghan tapqysh basym shyn nagandy qalay jasaugha bolatynyn op-onay-aq oilap tapty.

Atamnyng kóne zattar "muzeyinde" belaghashta shybyq tәrizdi jinishke, ishi quys mys týtikter qystyruly túratyn. Sonyng birin dýniyeqor qartqa bildirmey jymqyrdym da, nókerlerimmen birge ýy manynan aulaq onasha ketip, iske kiristim. Týtikten bir sýiemdey kesip aldym. Búl - bolashaq nagannyng stvoly. Aghashtan istelgen oiynshyq nagannyng ýstine әlgi stvoldy eki jerden symmen buyp bekittim. Stvoldyng týp jaghy qayyryp japyrylghan, biteu. Dәri auzynan salynady. Týbine taqau aradan egeumen egep, tebenning kózindey tesik jasadym. Dәrige osy aradan sirinkemen ot bermekpin. Sonymen, kisi óltiruge jaraytyn sústy qaru op-onay dayyn boldy.

Irgebay taqyr shalbaryn qaudyrlatyp, ýiine jýgire jóneldi de, anshy әkesining oq-dәri saqtaytyn qobdiynan bir uysqa juyq dәri úrlap әkeldi. Shyrpynyng kýkirtin uatyp salsa da atylar edi. Mýmkindik bop túrghanda shyn dәrimen atqangha ne jetsin!

Stvolgha әueli shaqtap dәri salyndy. Odan song qaghazben tyghyndaldy. Oq ornyna birneshe týiir tas salyndy. Jәne tyghyndaldy. Endi aibyndy qarudy tek atyp synau ghana qaldy. Ýy manynan alys ketip atpasaq, atam estip, sezik aluy mýmkin. "Ýlgilinin" bas jaghyndaghy jaman tamdargha qaray kele jatyrmyz. Qúr dalagha atpay, sauysqan, qargha atyp, myltyghymyzdyng keremet kýshin kózben kórip bilgenshe asyghyspyz. Sodan keyingi kezek mening ata jauym Baymyrzaniki.

Auyl manynda ne kóp - qargha kóp. Jarbighan bir kargha tamnyng qyrynda ary qarap qonaqtap otyr. Bizden sezik alyp, úshayyn demeydi. Bizdi tipti adam ornyna oqynbaydy. Shamasy otyz metrdey jaqyn kep, túra qaldym.

- Al at!

Áskery adamdardyng tik túryp, nagan atqanyn kórgenim bar. Solargha úqsap, bir ayaghymdy algharaq jiberip, kózdep túrmyn. Irgebay men Ramazan ekeui eki jaghymda.

Qargha tipti selt etpeydi. Tiygizbey qal dep, meni keleke etkendey jalpighan jon arqasyn qayta tosa týsedi. Stvoldyng týp jaghyna, tesikshening dәl auzyna taqap bekitilgen shyrpy talyn sirinke qorabymen sýikep kelip qalayyn. Búdan song ne bolghanyn esime alsam, kýni býginge deyin denem týrshigedi. Jarq etken kyzyl jalyn beti-basymdy kómip ketti. Nagan ústaghan qolymdy әldekim keremet qatty kýshpen artqa qaray serpip laqtyryp jiberdi. Kózimdi tars júmyp, móngirip túryp qaldym.

Kózimdi qaytadan ashsam, kók ala týtinning ishinde túr ekenbiz. Barmysyndar, tirimisinder degendey eki nókerime qaraymyn. Bar, tiri, biraq ekeuining de týrleri týr emes. Kózderi baqyrayyp, bop-boz bop, qandary qashyp ketken. Siya shashyraghan tәrizdi shúp-shúbar birdene betterine júghyp qalghan. Mening qolymdaghy nagan qayda? Nagan joq.

Nege ekenin bilmeymin, jarbighan jaman qargha ólmek týgil eshtene de bolmaghan. Anadayda qalbaqtap úshyp bara jatyr. Artyna jaltaqtap qarap qoyyp úshady. Ólmese, ólmesin, zәresi zor týbine ketip, qoryqty. Nagan tabyldy. O, ghalamat! Jerde jatyr, stvoldyng ornynda ottan suyryp alghan myj-tyj jaman qara temir... Birtindep esimizdi jiyp, birimizden birimiz ne bolghanymyzdy zerttep, qarap jatyrmyz. Irgebaydyng shekesin oq syzyp ketken, bolar-bolmas qan shyghady. Qolyna júqqan qandy kórip, dereu jylap jiberdi.

- Ói, nege jylaysyn?

- Ólem-au, ólem!-deydi Irgebay.

- Osyghan da kisi óle me eken?

- Oq tiygen adam ólmegende...

Irgebay jylap-jylap basyldy. Sirә, ólmesine kózi jetse kerek. Biraq onyng esesine:

- Men saghan nóker bolmaymyn!-dep, ýzildi-kesildi bas tartty.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5373