Shyrt úiqynyng qúshaghynda jatqan. Bas jaghynan darylday sóilegen әkesining dausy oyatyp jiberdi.

— Áy, Satay, túr balam, baryp shanany alyp qayt,— dedi.

Satay kózin syghyraytty. Ýiding ishi әli qaranghy eken. Terezeden búlynghyr ghana jaryq týsip túr. Týn ortasynan jana ghana aughan mezgil siyaqty. Naghyz tәtti úiqynyng shaghy da. Býkil túla boyy maujyrap úiyp, dәl osy kýide talyqsyp úiyqtap jata bergisi keledi. Búl shaqta adam belgisiz bir, jaqsy әuezge terbetilip, talyqsyp qana úiyqtaytyn bolar.

Biraq endigi jerde әkesi úiqy beredi deysing be. Áneki, shaqyrghan tauyqtay bas jaqtan auyq-auyq qylqyldap dauystay bastady. Qoy qayda!.. Áy, beymazasy-ay osy shaldyn.

— Satay-au, tang atty ghoy, túrsanshy endi. Erterek baryp alyp qaytsanshy shanany,— deydi jәne qayta-qayta aitady. «Áli týn ortasy ghana ghoy, tang atsyn da...» — degisi keledi Sataydyn. Dәl osy kezde qoradaghy әtesh qanatyn dýrsildete qaghyp qoyyp, tamaghy jyrtylarday aiqay salady: «Tang atyp qaldy-e-e...» deytin siyaqty. Maza berushi me edi búlar.

Satay kózin qayta júmdy. Shirkin-ay, eng bolmasa, on minut úiyqtar ma edi. Qaydaghy úiqy, әne әkesi taghy sóilep jatyr. «Qap, úiqy bermedi-au» dep renjidi, onan son: «Qoy, túrayyn, bolmas» dep oilady taghy da. Biraq búl tek oiy ghana. Áne túrdym, mine, túrdym dep jatqan, endi birde tipti kiyine bastaghan siyaqty edi, sóitse qaytadan maujyrap úiyqtap ketipti...

Bas jaghynan taghy da әkesining dausy shyqty. Raqattana albyrap bara jatqanda qúlaq shekesinen aghash balghamen úrghanday bop әr sózi dyn-dyng etip estiledi.

— Satay, túr endi. Ertengi shaygha deyin alyp kel shanany. Apang ekeumiz bazargha baryp qaytalyq. Bol, túr, balam!

Ákesi júmsaq-aq ýnmen dauystaydy, biraq sonyng ózinde jaghymsyz estiledi-au.

Satay kózin ashpastan samarqau ghana qimylday bastady. Inirde jaghylghan ottan keyin, týni boyy suyq tartyp ketken ýiding ishi qonyr salqyn. Kórpening asty jyp-jyly. Oryndyq ýstindegi kiyimderine qol sozghan. Kiyimderi súp-suyq, temirshe qaridy. «Brr... әi, dәl osy býgin byt-shyt bop, shanaqtaryng shashylyp, otqa jaghylghyr, qu shana-ay... Qay uaqyt boldy eken?..» Kóterilip tórgi búryshqa moynyn sozdy. Biraq stol ýstindegi saghattyng tyqyldap soqqany bolmasa, tili kóriner emes. Kórshi-kólendegi qoralardan әteshterding baybalam sap shaqyrghany jiyilep ketti. Birinen-biri qalysar emes: «Tang at-ty-y... tang atty-y!..» dep shuyldasyp-aq jatyr. Satay eki-ýsh ret jaghy aiyrylyp keterdey bop qúshyrlana tәtti esinedi.

Onan song ton-torys bop týiilgen kýiinde ýnsiz kiyindi. Ákesi sham jaghyp kiyin dep edi, onyng sózin estimegen adamsha jauapsyz qaldyrdy. Jasaurap ashyghan kózin uqalap qoyyp, qaranghyda kiyimining on, terisin tigisinen sipalap otyrdy.

Ákesi bolsa so jyly tósekte jatqan kýiinde bir saryn júmsaq ýnmen búghan ne isteu kerektigin týsindirude: eng әueli, tor dónendi sugharyp alghan jón, sonan keyin qoradaghy qamyt-saymandardy qargha tiygizbey, shúbaltpay, ret-retimen alyp shyghu kerek; qamyt-saymandardy keshe ghana maylap qoyghan, qargha sýiretilmesin, su bolady; aitpaqshy, bel kóterme tartpany úmytyp ketpegey, sonan song «Tastóbedegi» shanagha jetkenshe terlik toqymdy astyna salyp, minip baruy kerek, әitpese taqymyn oiyp alady... taghy basqa da osynday aqyldaryn shúbyrta tizip aityp jatyr, aityp jatyr. «Oyylsa taqym ózimdiki ghoy, sizdiki emes»,— deydi Satay ishtey qiyastana qarsylasyp. Tek ishtey ghana solay deydi, estirtip aita almaydy. Oghan dәrmen qayda? Eger estirtip aitar bolsa, әkesi jayymen ghana ornynan túrar edi, kózi sharasynan shyghyp kәrlene shatynap, qalsh-qalsh etip óz tósegining túsynda iluli túrghan segiz órim dyrau qamshyny anau sinirleri bilemdengen dәp-dәu qatty qolyna alar edi de, sonsong eshkimning arashasyna jol bermesten múnyng pәre-pәresin shygharar edi. IYә, solay, әkesi qiqandaghandy kótermeydi, balasyn qiqandatpaydy da.

— Doghany alma. Ózimizding bir dogha sonda,— dedi әkesi.

Áriyne, jyly tósekte jatyp ap búiyra bergenge onyng nesi ketip barady deysin. Onan da ózi túryp osynday salqyn ýide etti temirshe qaryghan kiyimderin kiyip: «Býgin demalysy ghoy, balam úiyqtasynshy bir»,— dep shanagha ózi baryp qaytsashy. Óitu qayda. Teginde, ýlken kisilerding balany óstip qinap júmsaghangha jany qúshtar-aq-au. Sol nesi eken? Ásirese osy Sataydyng әkesi. Múnyng qynjylghanyn, qinalghanyn sezgen sayyn qyby qanyp jatatyn siyaqty. Fu!.. Satay pesh ýstindegi qonyrsyq shuash pen kiyiz iyisi anqyghan pimasyn alyp, ayaghyn súqty. Synghyrlap keuipti, ishi jyp-jyly. Shәugimdegi su da jyp-jyly eken. Alaqanyna qúiyp bir-eki ýikep betin jughan boldy. Auyzyna úrttap edi, bir týrli jylymshy, shәugimning tattanghan dәmi shyghyp ketipti, týkirip tastady. Taba nannan bir ýzip ap endi syrtqa shygha bergeninde әkesi taghy da:

— Áy, ana qara ishikti kiyip al, tonasyn,— dedi.

Satay ýndemesten bosaghada iluli túrghan zildey auyr qara ishikti bauyn ýze-mýze júlyp aldy. Búira sensennen ashqyltym bir qatyqtyn, terining iyisi anqidy. Ózi zildey bolsa da jyp-jyly. Oranyp ap aunay ketip úiyqtasa, shirkin!.. Kýn búlynghyr. Jer jýzi әli ashyla qoymapty. Suyq boz túman basyp túr. Onsha qoy emes. Sәl ghana yzghyryq esedi. Tanaudy qusyrghan shynyltyr yzghyryq. Bolar-bolmas qar qylaulap túr.

Týni boyy qylaulaghan bolu kerek, keshe ghana ainaday ghyp sypyryp, kýrep tastaghan esik aldynda jazdaghy kók terekting basynan tógilgen aq ýlpek siyaqty bop júlyqtan asar aspas qylau qar kólpildep jatyr. Júp-júmsaq bop erekshe ýlpildeydi. Satay shetkergi tory dónen túrghan qoragha deyin barghansha ýlpek qar tabanyna shodyrayyp jabysyp qaldy. Oi, qyzyghy-ay, pimasy әielderding biyik óksheli kiyimi siyaqty. Attaghan sayyn ayaghy búlt-búlt etedi, jyghylyp qala jazdady. Sataydyng kýlkisi keldi. Alyp eleuish qúsap sebelep túrghan súr kenep aspangha, onan túmantyp menireyip túrghan ainalagha qarady. «Múndayda qasqyr kezdesui mýmkin-au!» — degen oy keldi. Bir týrli boyy týrshigip, dir ete týsti. Biraq artynsha «Kezdesse eken, shirkin»,— degen tentek qúshtarlyq oraldy. Qorqynysh ta, balalyq әuestik te bar. Satay әli kýnge tiri qasqyrdy kórgen emes. Kóruge qúshtar-aq. Biraq japan dalada ýreyli jyrtqyshpen betpe-bet kezdesip qalsa... Sataydyng tóbe qúiqasy shymyrlap ketti.

Ol tory dónen túrghan qoranyng esigin ashqan. Tory dónen kýndegi әdetinshe jem kýtkendey oqyranyp, typyrshidy. «Atdorbany basyma ilseyshi»,— degendey túmsyghymen Sataydy núqyp-núqyp jiberdi.

— Jә, jә... Januar. Jemdi qaytyp kelgen song jeysin, әitpese keshigemiz,— dep qoydy Satay. Irgeles qús qoradaghy qazdar qanattaryn sabalap: «Oybay, biz qaldyq!.. Biz qaldyq!..» degendey qanqyldasyp qoya berdi. Dauystary qanday ashy! Dәp bireu shetinen tarpa bas salyp, ezgilep jatqanday.

— Ói, qanattaryndy, shulamandar! — dep aiqay saldy yza bolghan Satay. Qazdar onan әrman qanqyldasyp, shulap ketti.

Satay dereu qamyt saymandy qamdap aldy da, qara ishikti kiyip, biyik kýresin qardyng ýstine shyghyp, tory dónenge qarghyp mindi de Tastóbege tartty. Auyldy qaq jaryp ótken. Biren-saran ýilerding terezesinen ot kórinedi. Júrt oyana bastaghan. Al jer jýzi әli ashylghan joq. Ashylatyn týri de joq siyaqty. Tory dónenning kiytin-kiyting jorghasy bar. Taghasyz tórt túyaghy qatqaq qardy túqyl tayaqsha qytyrlata oiyp, sol kiytinine salyp keledi. Qos qúlaghyn tynymsyz qayshylaydy. Óz túyaqtarynan shyqqan jylanqy shiqyldan ózi elendep kele jatqan siyaqty.

Yzghyryq dәl mandaydan esip túr. Sataydyng jýzi otqa qaqtaghanday bop bir týrli syrqyrap, auyryp, kózi jasaurap ketti. At ýstine bir qyrynday otyrdy. Auyl syrtyndaghy zirattyng túsynan ótip barady eken. Qar basqan molalar, aghash qorshaular bәri qalqiyp túr. Suyqtyng bәri osy zirattan shyghyp jatqan siyaqty. Jazdyng kýni osy aradan ótken Satay әldeneden seskengendey jýregi suyldap, óz-ózinen qara terge týsip, aldy-artyna jaltaqtaumen bolushy edi. Syrt jaghynan korqynyshty bireu shoshang etip shygha keletindey, múny tarpa bas salatynday kórinetin. Búl joly oiyna tipti eshtene kirer emes. «Osy, zirattan qorqatyn týk te joq,— dep oilady da.— Ólgen adamdar jatyr. E nesi bar, óldi bitti. Endi jata bersin. Topyraghy torqa bolsyn bәrining de. Úmytylmaghandaryn aityp jýredi júrt: pәlenshe marqúm jaqsy edi, týgenshe marqúm jaman edi dep. Úmyt bolghandary so qalpy úmyt bolady. Al talay jyldar ótken son, ondaghan, jiyrmalaghan, otyzdaghan... jyldardan keyin sol úmytylmaghandardyng ózi de úmyt bolady әli...»

Tory dónen sýrinip ketti. Omaqasa jyghyla jazdap baryp, әzer týzeldi. Qayta kiytinge basty. Taghy da sýrindi. «Ói, jamandatqyr, mynaghan ne kórinip keledi ei»,— dep Satay әkesining dausyna salyp, tizgindi tartyp qap, qamshymen borbaylata salyp jiberdi.

«...Shirkin, adam ólmeytin bolsa. Áytpese, ne ol... tuasyn, ómir sýresin, kýnderding kýninde ólesing de qalasyn, al sonan keyin... sonan keyingisin tipti oilaghyng da kelmeydi-au, qanday qorqynyshty. Jaryq dýniyeni mýldem... qaytyp kórmeysin. Bar bolsang da mýldem typ-tipyl joq bolasyn... Qorqynyshty-aq...» Satay ózi-ózinen kónili jabyrqap auyr oidan arylar emes. «Shirkin, ýlkender aitatyn o dýnie degen bar bola qalsa, qanday tamasha! Bú dýniyeden ólesing de o dýniyede taghy da ómir sýresin. Túrasyn, jýresin, júmys isteysin. Qanday tamasha bolar edi!.. Joq qoy, әtten, joq qoy. Eng ayaghy zaman aqyr degeni de bar bolsayshy. Myng jyl ótkennen keyin jer betine — jaryq dýniyege bir minutqa ghana basyndy qyltityp qaraytyn bolsan. O, qanday ghajap desenshi. Meyli, tauy qanbaqtay, tasy búrshaqtay bop, topan suy qaptap-aq jatsyn, tek osy jaryq dýniyeni bir kórseng bolady ghoy...»

Ábden taptalyp, shegedey bop qatyp qalghan, bir shana siyarlyq qana joldyng ýstin júlyqtan keler-kelmes ýlpek qylau jauyp jatyr. Jol shetinde anda-sanda kezdesken bútalar da aq qyraugha oranghan. Tory dónen jaltandap, solardan ýrkip qoyady. Zirattan úzap, ýlken dónnen asyp týskende, anaday jerde birdene shoqiyp otyrghanday bop kórindi. Qozghalatyn siyaqty. Sataygha birden «qasqyr» degen oy sap ete qaldy. Estuinshe qasqyr dәl osynday aqshulan bolady... Ashyqqanda jol toryp, óstip shoqiyp otyrady. Zәresi úshqan Satay aldy-artyna alaqtay bastady. Jan kórinbeydi, tysyr etken dybys joq. Kýn qylaulap, yzghyryq esip túr. Al Satay ilezde pysynap, terlep qoya berdi. Jýregi tars-tars etip jarylyp keterdey bop soghady. Tәuekel dep qamshyny ýiirip, attandap túra shapqysy da keldi. Endi birde jaqyndap kelgende qasqyr siyaqty kórinip zәresin úshyrghan nәrse qatar ósken ýsh siyrqúiryq bop shyqty. Bastaryn jel qozghap túr eken. «Aumaydy-ey, qasqyrdan»,— dep kýlip jiberdi Satay. Quanghannan shyqqan kýlki edi.

Búl kezde tang әbden atqan. Túman sәl seyilgendey boldy, biraq kýn sol búlynghyr qalpy. Aspan men jerding esh aiyrmashylyghy joq, birtegis aq búlynghyr. Bir týrli kónilsiz, jadau kýn. Úshqyndaghan qylau tausylar emes, qúiylyp túr, qúiylyp túr. Qyrau basqan tor dónenning jal-qúiryghy appaq. Satay boyy tonazyp kirpikteri qayta-qayta aiqasyp jabysyp qap keledi. Ol boyyn jylytpaq bop, tory dónendi tebinip qap shaba jóneldi. Biraq bos qamyt qolqyldap attyng moynyn soghyp, úzaq shaptyrmady. Onyng ýstine eniske qaray toqymmen shapqan taqymgha da jaysyz eken. Ishin de týiip jiberdi. Amalsyz at basyn irikti. Enis bitip órge kelgen kezde shauyp edi, kәdimgidey edәuir joldy óndirip tastady. Óstip, bir shauyp, bir ayandap Tastóbege de jetti. Shanany jegip ap, eshtenege búrylmastan keyin tartty. Shanagha jantaya otyryp, delbeni qaghyp-qaghyp jiberip, zulatyp kele jatqan. Dәl Tastóbening kóshesinen shygha bergen jerde, jol shetinde býrisip túrghan, qolynda tyrsiya tolghan portfeli bar, ózi qúralpy qyzdy kórip toqtady.

— Qayda barasyn?

— Birlikke,— dedi qyz.

— Men Qostóbege baram. Ayyryq jolgha deyin otyram deseng otyr.

Qyz shananyng art jaghynan kep tizerley otyrdy. Tonghan boluy kerek, bet-auzy kókpenbek. Júqa palitosynan býkil óne boyynyng diril qaqqany bayqalady. Ayaghynda etik eken.

— Mә, ishikti jamylyp otyr,— dep qoydy Satay.— Ábden tonypsyng ghoy ózin.

Qyz ýndegen joq, ishikke oranyp aldy. Satay birazgha deyin artyna búrylmastan tor dónendi shyqpyrtyp qoyyp, algha qaray qasqayyp otyrdy. Álden uaqytta búrylyp:

— Neghyp jayaulap jýrsin, osynday suyq kýnde? — dep súrady.

— Ýige bara jatyrmyn.

— Birlikke me?

— IYә. Osynda, Tastóbede oqimyn. Keshe basqa balalarmen birge qaytatyn edim, oiyn qoyatyn bop qalyp qoydym. Endi ýige baryp qaytuyma bir kýnge rúqsat etti.

— Ne oiyn? Konsert pe?

— IYә. Kolhozshylargha konsert qoyyp berdik.

— Piesa da әzirledinder me?

— Joq. Piesa taba almadyq.

— Bәli, sóz be eken sol da, taba almadyq degen. Piesasyz qanday oiyn ol.— Satay mensinbey sóiledi.— «Qyz Jibek», «Enlik — Kebekterdi» qoymaysyndar ma?

Qyz kýldi.

— Diyrektor aghay rúqsat etpeydi ghoy,— dedi onan son. Biraz jerge deyin ekeui taghy da ýnsiz otyrdy.

— Oi, ol diyrektorlardyng aitqanyn tynday berseng shash shygharmaydy,— dep qoydy Satay.— Bizding de bir diyrektorymyz bar. Ói, bir túrghan boyy maqtanshaq. Sәl birdene istep qoysan. «Kәne, erejede ne depti»,— dep dikildep esindi shygharady. Myna bizderge shash jibertpey qoydy ghoy, әueli. Sen neshinshide oqisyn?

— Jetinshi klasta.

— Men de jetinshidemin. Al jetinshi klasta shash jibertpeu masqara emes pe? Atyng kim?

— Rabigha.

— Atyng jaqsy eken. Mening atym Satay. Ózing berirek otyrsanshy, beri, men jep qoymaymyn. Jelge keuletpey ishikti týimelep al, sonda tez jylynasyn. Tokta, men jaghandy kótereyin. Áp, mine, endi seni Sibirding ayazy da almaydy. Qane, beri qarashy maghan, ózing keremet súlu qyz ekensin, Rabigha. Qyz suyq qaryghannan beter qyp-qyzyl bop qyzaryp ketti. Betin teris búryp:

— Ózing úyalmaysyng ghoy taqyldap. Adamnyng ózine sen sonday ekensing dep aitugha bola ma eken,— dedi renishti ýnmen kýnkildey sóilep. Sataydyng ózi de qysylyp qaldy.

— Oi, keshiriniz. Mening sonday bir jaman minezim bar, qoya almay-aq jýrmin — dedi sambyrlap.

— A nu! Shýu, tory dónen!..

Tory dónen qos ayaqtap shaba jónelgen. Shaqúr-shúqyr etken túyaghy shanagha qaray qar kesekterin búrqyrata atqylap berdi. Kenet tory dónen ishin tartyp, jalt búrylyp túra qaldy. Qos qúlaghy nayzasha shanshylyp, qalsh-qalsh etedi. Qamshyny ýstemelete ýiirgen Satay kenet:

— Áne, qasqyrdy qara,— dep aiqaylap jiberdi. Dausy sonday quanyshty daurygha shyqty.

Rabigha da jalt qarady.

— Shynynda qasqyr, ei! — dedi tandana ýreylenip. Jaltaqtap Sataygha qarap qoydy. Anaday jerde shananyng jolyn kesip ótip, búlargha samarqau ghana bir qyryn qarap qoyyp, súr bóri býlkildep ketip bara jatty.

— Ay-au, ait! — dep esi ketken Satay shananyng ýstinen yrshyp týsip qala jazdap aiqaylady.

Bóri biraz jer býlkildep baryp, búlargha nemketti qarap qoyyp, shoqayyp otyrdy. Oiyna eshtene kirip shyghatyn emes, tipti manghaz.

— Ay-au, ait! Ayt!.. Uida, kýshigim, kә-kә! Ayt, ait!

— Satay, qoyshy. Bizge qaray jýgirip pәle qylar.

— Nemene! Qorqasyng ba?

— Qoryqpaghanda.

— Ói-y, nemenesine qorqasyn? It siyaqty ghana nәrse emes pe. Eger úmtylatyn bolsa qaq shekeden myna qamshymen birdi tartyp jibersem...— Satay esi qalmay sambyrlap ketti.— Ózi selt etpeydi-ey, aitaqtaghanyna. Naghyz arlan bóri ghoy. Sening qasqyrdy birinshi kóruing be?

— Byltyr qysta alystan bir ret kórgem. Jaqynnan kóruim osy.

— Bәli, ózimiz talay ret kórgemiz,— dep Satay ótirikti de soghyp jibergenin angharmay qaldy. Artynsha tilin tistey qoydy.— Áy, qoyshy sony, qasqyr da sóz bop pa,— dedi onan son.— Onan da sabaq jayyn sóileseyik te.

Rabigha qaytadan ishikke qymtana oranyp, jaghasyn kóterip aldy. Ádemi piste múryny qyzaryp, ýngir týbinen jyltyraghanday bop kózderi ghana kórinedi. Alghan demi suyq auagha týtinshe búrqyrap shyghady. Ishikting búira senseng jaghasyn aq qyrau shaldy.

— Sender tarihtan neni ótip jatyrsyndar?

Rabigha oilanyp jauap qayyrdy.

— Keshe ghana Uat Taylerding kóterilisin ýige berdi.

— Bәli, sender artta ekensinder ghoy, biz ony ótip ketkeli qashan,— dep Satay maqtanyp qoydy.— Men dәl sol Uat Taylerding kóterilisin aityp berip tórt alghanmyn.

— Sen jaqsy oqisyng ba? — dep súrap qaldy Rabigha.

Satay birden jauap qatqan joq.

— Ortasha,— dedi әlden uaqytta.— Myna tariyh, әdebiyet siyaqty pәnderden tórt, bes... Mening shorqaqtaytynym matematika... bir pәle, basyma kirmeydi. Kirer edi-au, tipti ózimning oqyghym kelmeydi, bir esepti ayaghyna deyin shygharghansha ishim pysyp ketedi.

Rabigha synghyrlap kýlip jiberdi. Kishkentay qara kózderi oinaqshyp, júmylyp ketti.

— Al men matematikany jaqsy kórem,— dedi appaq tisterin týgel kórsete, basyn bir jaghyna qisaytyp qoyyp.— Bizding matematik aghay meni kanikul kezinde oblystaghy jas matematikterding konkursine jiberemin dep jýr.

— Áriyne, kitabyng bolsa, múghaliming jaqsy bolsa, matematikany da jaqsy oqugha bolar edi. Áytpese, nemene, bizge bir kәri әiel beredi. Úrysqaqtyghynda shek joq endi: Klasqa kirip kelse-aq aqay joq, toqay joq: «Al kәne, pәlenshiyip, taqtagha shyqshy, myna esepti shygharshy», dep digerley jóneledi. Sәl shatassan-aq: «Boldy, bilmeysin, otyr»,— dep ekini qonjita salady. Sonsong jynyng ústaydy da tipti oqyghyng da, týsinging de kelmeydi.

— Oi, sen múghalimderinning bәrin jamandap boldyng ghoy. Jana diyrektoryndy jamandap edin, endi...

— Nege, bizde de jaqsy múghalimder bar. Mәselen, әdebiyetten beretin aghay. O-o!.. Sen bilmeysing ol kisining qanday ekenin.

— Dr-r. Toqtat, qayda apara jatyrsyn, men týsip qalayyn. Jol aiyryghyna keldik qoy,— dedi kýle sóilegen Rabigha atyp túryp. Satay attyng basyn tartty.

— Qalay tez kelip qaldyq, ei!

Rabigha ishikti sheship alyp Sataydyng qasyna qoydy da, shanadan sekirip týsti.

— Endigi jyly segizinshi klasty qaydan oqisyn? — dep súrady Satay.

— Audannan.

— Birge oqidy ekenbiz ghoy.

— Men de audannan oqimyn.

Rabigha ketuge ynghay bildirgen, kenet Satay:

— Sen ólimnen qorqasyng ba? — dedi.

— Qalay? — dedi týsinbegen Rabigha.

— Mysaly, kәrteyip óletinindi, onan esh uaqytta tirilmeytinindi oilaysyng ba?

Rabigha kýldi. Taghy da appaq tisterin kórsetip, basyn bir jaghyna qisaytyp qoydy.

— Sen qyzyq balasyn, Satay,— dep qadala qarady.— Sony da oilay ma eken adam.

— Al men oilaymyn.

— Ishing pysyp, erigetin shygharsyn.

— Tipti ishim pyspay-aq, býgin ertengisin jolda kele jatyp ta oiladym.

— Sóz emes. Men talay ret jol jýrip jýrmin, biraq eshqashan oilaghan emespin. Oi, tonyp kettim, al raqmet, qosh bop túr,— dep qolyn búlghap óz jolymen jýrip ketti.

Satay da shanadan týsip, tory dónenning o jaq, bú jaghyna shyghyp, bel kótermeni turalap, doghany yrghap kórdi. Jal-qúiryghy, qúlaghynyng úshy aq qyrau dónen auyzdyghyn qarshyldata shaynap-shaynap, bir-eki ret dýr silkine pysqyrynyp qoydy. Ýsti-basynan aq bu shyghady. Órden biraz alqynyp qalghan siyaqty. «Januardy asa qysynqyrap jiberippin-au»,— dep ókine oilady Satay.

Kýn sol búlynghyr qalpy. Qay uaqyt bolghany da belgisiz. Satay Rabighanyng sonynan qarady. Qyz aldy-artyna qaramay asygha basyp ketip barady. Túman basqan menireu aq dalada jalghyz qarayghan sol ghana.

Satay qara ishikti iyghyna jamylyp aldy da, tory dónendi jәiimen sydyrta ayandatyp jýrip ketti. Oiynan Rabigha ketpey qoydy. «Jaqsy qyz eken»,— dep týidi. Kishirek jotany asyp baryp kilt toqtady. Men Rabighany sol Birlikke deyin nege aparyp salmadym. At-shanagha bes-alty shaqyrym da sóz bop pa? Jeldirtip baryp qaytar edim. Kýn әli erte shyghar. Onyng ýstine býgingidey túmandy suyq kýnde atamdar bazargha bara da qoymas».

Ol dereu tory dónenning basyn keri búrdy da, shyqpyrta osyp-osyp jiberip, eniske qaray qúighyta jóneldi. Áne-mine degenshe jol airyghyna da jetti, onan Birlikke qaray búryldy. Tory dónen bóten jolgha jýrgisi kelmey qiqalaqtay berip edi. Satay aqyryp jiberip, qamshymen taghy da shyqpyrtty. Ózining osy sheshimge kelgenine quana qúlshynyp ketken.

Ayt januar, shuu dedi,

Aryndap, tory guledi.

Ol saqylday kýldi. Qazir Rabighany quyp jetedi. Taghy da oghan qara ishikti kiygizedi de, auylyna aparyp salady. Jetkenshe ekeui taghy da әngimelesedi. Biraq tory dónendi qansha shyqpyrtqanymen Rabighagha jete almady. Ayaq asty jym-jylas joq. Tek menireu dalada sozyla jatqan jol ghana. «Apyr-au, qayda kete qaldy?» dep mazasyzdandy Satay. Álde búrylghan iz joq pa eken, degen oimen joldyng eki jaghyna jaltaqtap qarap keledi. Ári-beriden keyin shynyltyr qardan kózi búldyrap, basy ainalghanday boldy.

Osy sәt anaday jerden túman ishinen shoqighan bir nәrse qarandady. Tory dónen selt etip osqyryp túryp qalghan. Sóitkenshe bolghan joq, joldan shettep bara jatqan kókjal bóri kórindi. Baghanaghy kókjal bolu kerek. Sataydyng boyynan tok jýrip ótkendey shymyr ete qaldy, ne isterin bilmey:

— Attan, attan! Ayt, ait!..— dep jan dәrmen dauystap jiberdi. Biraq qansha attandadym degenmen tamaghyna kesek tyghylghanday ýni shyqpay qaldy. Basynan kótere ýiirip qamshysyn búlghady. Kókjal bóri búl joly da manghaz býkendep baryp, әudem jerge shoqiyp otyrdy da, birtindep qalyp qoydy. Boyyn biylegen qorqynysh basylghannan keyin Satay taghy da Rabighany oilady. «Apyr-au, qayda kete qaldy? Álde qasqyr...» Oiyn әri qaray jalghastyrugha kónili daualamay túla boyy týrshigip, dirildep ketti.

— Rabigha-a!.. Rabigha-a!.. Toq-ta-a! — dep aighay saldy. Biraq tymyrsyq daladan dybys bolghan joq. Satay aighaylaghan sayyn tory dónen qúlaghyn jymyryp ap, oqtay zymyrap keledi. Joldyng oi-shúnqyry biliner emes. Kishkene shananyng tabany jerge tiyer emes.

— Rabigha-a!..

Múnyng aiqayyn menireygen suyq túman jym-jylas qyp jútyp jatqan siyaqty. At túyaghynan úshqan qar kesekteri omyrauyn basyp qaldy. Kózin ashtyrmay keledi.

Endi birde tory dónenning shabysy bәsendeyin dedi. Sonyng arasynsha itting ýrgeni estildi. Áldeqaydan jaqynnan siyr móniredi. Satay attyng basyn tartty. Búl kezde «Birlik» kolhozynyng kóshesine de kirgen eken. «Endi ne isteu kerek?» Rabighanyng ýiin tauyp alyp, kelgen-kelmegenin bilu kerek. Osy kezde bireu tu syrtynan:

— Satay! — dedi.

Anaday jerde yrjiya kýlip Rabigha túr.

— Jana artymyzdan mening atymdy atap bireu sonsha aiqaylady, sen emessing be?

— IYә, men. Sen nemen keldin?

— Shanamen. Artymnan kolhozdyng shanasy quyp jetip, soghan otyryp keldim. Týskenim osy. Al sen nemenege keldin?

— Jәi, bir júmyspen keldim,— dep jaltardy Satay. Bir týrli kónili jabyrqap, qúlazyp ketti.

— IYә, tipti búl jaqta eshqanday júmysyng joq edi ghoy,— dep kýldi Rabigha. Appaq tisterin kórsetip, basyn bir jaghyna qisaytty.— Jýr, bizding ýige, shay iship ket.

— Jo, raqmet, atam men apam bazargha barmaq edi, kýtip qalghan shyghar.

Rabigha aq kóbik bop buy búrqyrap, selkildey býiirin soghyp túrghan tory dónenning basynan sipady.

— Sen qyzyqsyn, Satay, atty sonsha qinap keregi ne edi?

Satay qúlaqshynyn jasauraghan kózine týsirinkirep, teris ainaldy.

— Ber jaqta jolda qasqyr jýrdi, qasqyr,— dedi sózining sonyn dirildey jútyp.

— Qoryqtyng ba? — dedi Rabigha ayanysh bildirip.

— Men be? — dep aiqaylap jiberdi Satay.— Meni qorqytarsyn. Maghan deseng jolbarys, arystanyng týgel órip jýrsinshi!..

Onan song delbeni qaghyp jiberdi de, atyn shúghyl búryp ala jóneldi.

— Satay, toqtashy.

— Al, nemene?

Rabigha tayap kep portfelin ashty.

— Mә, myna algebrany sen al.

— Ony qaytem, keregi joq,— dedi Satay tiksinip.

— Ras aitam. Mә, al. Mende taghy bireui bar ýide. Al, әitpese renjiymin,— dedi Rabigha shynymen renjiytindey týr kórsetip.

— Mynauyng qyzyq boldy ghoy,— dedi eriksiz kýlgen Satay.— Al, әkelshi jaraydy, alsam alayyn, әitpese sen taghy renjip qalarsyn.

Ol qyz úsynghan kitapty alyp, qoynyna tyqty.

— Sóitip endigi jyly birge oqimyz ba? — dedi Rabigha kýlimsirep. Onan song eskertkendey.— Bayqa, klasta qalyp qoyyp jýrme,— dedi.

— Qoryqpay-aq qoy. Klasta men qaldy degenshe zaman aqyr bolady dey ber. Eger men shyndap oqimyn desem, matematikalarynnyng byt-shytyn shygharamyn.

Rabigha basyn bir jaghyna sәl qisaytyp, onyng sózderin kýle tyndap túrdy. Bәrinen de osy qylyghy únamdy eken. Satay basyn iyzep, oghan kózin bir qysyp qoydy da, ernin jymqyryp ysqyryp jiberdi. Tory dónen ala jóneldi.

Qaytar jolynda, әlgindegi qasqyrdyng izine týsip jol jaghalap ketip bara jatqan eki salt atty kezdesti. Asynyp alghan myltyqtary bar. Totyqqan ónderi qatuly kórinedi. Sataydyng janynan ekeui de ýndemey ótip ketti. Tory dónen shaldyghyp qalghan siyaqty, býlkil jelisinen aughan joq.

Dәp zirattyng túsynan ótken kezde Satay ózining ertengi oilaryn, Rabighagha aitqan sózderin eske aldy.

— Shynynda da basqa oilaytyn nәrse tausylghanday ólimdegi sharuam qansha edi, ey — dep kýbirledi.

Kenet oghan: zirattyng ishindegiler tegis syrtqa shyghyp, tizilip qarap otyr-au degen shәlkes oy keldi. Áriyne, búl olardy kóre almaydy, al olar múny kórip otyr. Satay kishkentay kýninde kәri әjesinen kózge kórinbey jýretin aruaqtar jayly kóp ertegi estigen-di.

— Bәri ótirik sonyn, nadandyq,— dep taghy da kýbirledi. Sonda da jýregi daualamay teris qarap otyrdy. Boyyn ter buyp, tyrs etken dybysqa elegize qúlaq týrumen boldy. Biraq qoryqqandyghyn bildirip, atty qysaghan joq. Sol bir qalypty býlkil jelispen ótti.

Ýige kelgende әkesi qalyng kiyinip, kýmis belbeuin buynyp esik aldynda túr eken.

— Neghyp keshikting osy túrghan jerge, sonsha,— dedi zekigen ýnmen.— Jýk tartqasyng ba, atty qinap tastapsyng ghoy?!

Satay shanadan sekirip týsip, qoynyndaghy algebrany alyp kórsetti de:

— Kitap aldym,— dey saldy.

Múnan әri әkesining kýnkiline qúlaq aspastan ysqyra әndetip ýige kirip ketti.

Derekkózi: http://madeniportal.kz

Abai.kz