Beysenbi, 20 Qantar 2022
Anyq 4971 4 pikir 6 Shilde, 2018 saghat 08:35

Aqtaudan AES-ti alastaghan aghalar

ÓZ JARASYN JAZA ALMAY JATQANDA...

Qazaqstandaghy jalghyz atom elektrstansasy Manghystaudan salyndy, shapshang neytrondy atom reaktoryn beybit maqsatta әlemde birinshi ret bizder paydalandyq dep kýni keshege deyin kýmpildep maqtanyp keldik. Alla jamanatynan saqtasyn, «qúlaq estigendi kóz kóredi» demekshi, 7-8 jyldyqta Múnayly audanynyng bir top ókilderi qúramynda, syrt súlbasynyng ózi sústy kórinetin sol qorqynyshty jerge baryp, júmysy toqtatylghan BN-350 reaktoryn dәl qasynda túryp kórdik. Ýstimizge aq kiyim kiygizip, qaltalarymyzgha radiasiyaólshegish bir qúraldan salyp atomshy-ghalym orys bastap alyp jýrdi. «Osy orys ólmese bizder de óle qoymaspyz» dep tәuekel jasadyq. Endi oilap otyrsaq, ondaghy aram pighyldary atom reaktorynyng adamgha eshqanday ziyany joq, janadan salynbaqshy VBER-300 AES-i búdan da mýldem qauipsiz bolady degenge halyqty sendiru eken. Shyndyghynda, Aqtaudan AES salu onsyz da jarasyn jaza almay jatqan elimiz ben jerimiz ýshin tóngen taghy bir tajal ekenin týsine aldyq pa? Týsindik, tipti biraz adamdar qarsylyghyn ashyq aityp, narazylyghyn da bildirdi. Biraq, AES-ting sonshalyqty qaterli ekenin bilgenimizben, ony ghylymy negizde dәleldep beretin kimimiz bar dep ishtey qinalghanatynbyz. Joq, dәleldep beretin adamdar bar eken aramyzda!..

DÝNIYEJÝZILIK ENERGETIKTER KONGRESINE QATYSUShY

Ol – Qalabay Tólegenov! Ózin búrynnan tanityn, syilaytyn qariyam. Jasy seksenge kelip túr. Bir jaghynan soqqan insulitting zardabynan sol ayaghyn sýiretip basatyny bolmasa, Allagha shýkir, sanasy sergek, aqyl-parasaty kemel, bilimi óte tereng adam. Manghystau múnayy men energetikasy salasyna qatysy bar jasy ýlkender týgel tanityn óte abyroyly kisi. Bile bilgenge 1968 jyly Mәskeude ótken jetinshi Dýniyejýzilik energetikter kongresine qatysqan energetika salasynyng bilikti mamany. Qazirgi tanda oqymysty ghalym degenderding ózining tisi batpaytyn termoyadrolyq energetikany damytu baghytynda izdenip jýrgen esh ataqsyz ghalym.

JETPIS JYLDAN BERGI DOSY BAR...

Qarapayymdylyq qalpynan bir auytqymaghan Qalabay Tólegenov pen onyng synyptasy, jetpis jyldan bergi jan dosy, ardager geofizik Kýmbetbay Álibekov ekeuining enbekteri tauday. Taghdyrlas jandar. Ákelerin súm soghys jalmap, jetimdikten jetilgen úrpaqtyng ókilderi. Ketikting mektep-internatynda birge tәrbiyelenip, Aydyng jaryghyna shaghylystyrghan ainanyng sәulesimen týni boyy kitap oqyghan ashqúrsaq bala kýnderi, tandaulylar sapynda Bakude joghary bilim alghan studenttik jyldary, erte-kesh demey el iygiligine adal enbek etken jalyndaghan jigit kezderi, múnay óndirisi salasynda jauapty basshylyq qyzmetter atqarghan tolysqan azamattyq shaqtary, kýni býginge deyin jalghasqan dostyq qatynastary... bәri-bәrin bayandasaq birneshe kitapqa jýk bolatyn tariyh! Ol ekeuining zeynetkerlik shaghynda tyndyrghan eng basty enbegi dep Safy Ótebaev basqarghan yntaly top belsendilerimen birlikte Aqtaudan atom reaktoryn saldyrmaugha ghylymy dәlel-dәiegimen qarsy túryp, tajaldyng betin qaytarghanyn aitar edik.  

Sol eki aghamyzdyng Aqtauda túratyn taghy bir synyptasy, 1-toptaghy mýgedek aqsaqal Isa Baynekeevten jaqynda redaksiyamyzgha hat keldi. Manghystau oblysynyng әkimi E.Toghjanovtyng atyna jazghan hatynyng kóshirmesin gazetke jariyalau ýshin joldapty. Asa manyzdy mәselege qatysty kóp derekter keltirilgen sol hatynda jogharyda attary atalghan eki ardagerding enbegine qatysty mynaday sózder jazylghan: «Olar – 30 jyl boyy (1986-2016 jj.) tynymsyz izdenip, býkil әlemdegi AES mәselesin zerttep, onyng qauip-qaterinen óz halqyn qorghau ýshin dәlel-dәiekterdi arhivten, kitaptardan, baspasóz ben ghalamtordan izdep tauyp, Aqtaudan atom elektrstansasyn salugha qarsy paydalanghan bilikti mamandar».

QARIYaNYNG HATYNDA NE JAZYLGhAN?

Hat avtory Isa Baynekeevting jazghandaryn sәl yqshamdap oqyrman nazaryna úsynalyq.

«2013 jylghy qyrkýiekting ayaghynda QR Ýkimetining Astanadan әdeyi kelgen júmys tobynyng basshysy Aqtau qalasy әkimdiginde halyqtan, búqaralyq aqparat qúraldarynan jasyryn jiyn ótkizgen. Aqtau qalasynyng búrynghy әkimi Edil Janbyrshin qatysqan jabyq jiynda Aqtaudan VBER-300 AES-in saludy birjaqty sheshu mәselesi qaralghan. Jergilikti biylik ókilderining osynday qylmysty isterin 2013 jyldyng 7 qarashasynda әshkerelegen Safy Ótebaev yntaly tobynyng belsendi mýshesi, erjýrek jas ekolog maman, «EKO-Mangistau» ÝEÚ jetekshisi Kirill Osin «Tumba» gazetinde «Byti ily ne byti AES?» degen aqiqat shyndyqty aitqan orys tilindegi maqalasyn jariyalap (07.11.2013j. «Tumba» №45 sanyn qaranyz), býkil elge olardyng qastyq qúpiyasyn tezdetip ashyp tastady. Sonday batyl әreketting arqasynda tehnikalyq jaghynan qauipti, paydalanugha mýldem jaramsyz AES-ting VBER-300 atom reaktory iske qosylmady. Osylay,  adamdargha, tabighatqa asa qaterli joba iske aspay qaldy.

Men osy kýiime de shýkirshilik etemin (ayaghym, qolym elime qayyrymdy,  tilegim, aqyl-oyym, sayraghan tilim de sau). Jasym qazir dәl 80-de. Tek mýgedekter tizimindegi ardager aqsaqalmyn. Barshamyzdyng enbegimizding әdil baghasyn beretin tәuelsiz tóreshimiz - halyq. Sol halyqtyng bir ókili retinde mening úsynys-pikirimdi qarap, qoldauynyzdy súrap ózinizge osy hatty joldap otyrmyn.  

Qúr aiqay-shumen alyp kýshke tótep beru qiyn is. Sondyqtan, Aqtauda AES saldyrmaudyng dәleldi bazasy logikalyq, matematikalyq eseppen shygharylyp,  jyldam neytrondyq BN-350 AES-ining 33 (otyz ýsh) jyldaghy júmystarynyng qorytyndy sifrlyq kórsetkishterin ghylymy ekspertiza jolymen óte dәleldi paydalanyp, Aqtauda salynbaqshy atom reaktory «VBER-300»-ding sheksiz tehnikalyq jetpestik kemshilikterin, tipti әlemde eshqanday synaqtan ótpegendigin jәne reaktordyng búl týrine eshqanday kepildik (garantiya) joq ekendigin dәleldep bergen Safy atanyng yntaly toby onyng qoldanugha mýldem jaramsyzdyghyn әlemge ashyq jariyalady. Tereng ghylymy bilikti talap etetin sol kýrdeli esepti shygharyp, Aqtaudan AES saldyrmaudyng negizderin jeke-jeke atap kórsetken 6 taraudan túratyn qazaqsha da, oryssha da núsqasy bar dәleldi bazasyn algha tartqan adam – Qalabay Tólegenov! Shyndyghynda, sol pendening kýndiz-týni atqarghan tynymsyz enbegining qorytyndysy ol degen. Erlikke barabar enbek!

 

«...ALAPAT APATTARDYNG QAYTALANUYNA EShKIM JOL BERMEYDI!..»

Yntaly top esebining qorytyndysyndaghy atalmysh AES iske qosylsa Aqtauda seysmikalyq qauiptilik 9, 10 balldan da asyp ketu qaupi baryn jәne Aqtau tәjiriybe jasau ýshin synaq poligony emestigin qatang eskerip, Elbasymyz Manghystaudan «AES VBER-300»-di saludy toqtatty.

Meninshe, halyqtyng mýddesine say AES saldyrmaugha enbek sinirgen mamandardy qoldau da, qorghau da qajet. Ol óte qiyn da jauapty is. Ózi auyryp, insulit saldarynan túrmay úzaq uaqyt tósekke tanylyp jatsa da, halyqtyng tilegimen AES saldyrmaghan naghyz patriot azamatymyzdyng eren enbegi eskeruge layyq! Sebebi, ol ekining birining qolynan kelmeydi. Atom mәselesine men degen ghalymdardyng ózining tisi batpaytyny aqiqat. Tajal qaupin aityp, qarsy túrghan Safy Ótebaev tobynyng yntaly mýsheleri – qarapayym adamdar, qúmyrsqaday enbekqor, baysaldy, tabandy, bilimdi pendeler. Olar mansapqorlyqtan da, ataqqúmarlyqtan da, aryzqoylyq, shataqqúmarlyqtan da aulaq.

Aqtaudaghy «Rosatomnyn» jaqtastary bizdin yntaly topqa joldaghan hatynda: «Biz mynany bәri bilse eken deymiz: Pir Beket Atanyng qasiyetti jerinde Chernobyli jәne «Kursk» siyaqty alapat apattardyng qaytalanuyna eshkim jol bermeydi. Múnda onday jaghdaylar bolmauy tiyis!» dep jazypty.

Olargha bizding bergen jauabymyz bylay dep bastaldy: «Chernobylide apat bolghan birinshi kýni-aq AES-tegi jan týrshigerlik órtten, jarylystan, radiasiyalyq sәulelerden ulanudan, aua jetpey túnshyghudan birneshe jýzdegen jazyqsyz adamdar tiriley órtenip, kýiip, qaza bolghan. Búl jauap hat sonday qauipti stansany qaytalap oilastyrghandardyng adresine baghyttalghan».

Mine, Qúday berdi: «Egemen Qazaqstan» gazetinde 2014 jyldyng 28 tamyzynda quanyshty habar jariyalandy. Eki egemendi eldin: Qazaqstan Respublikasy Preziydenti N.Á.Nazarbaev pen RF Preziydenti V.V.Putinning Shyghys Qazaqstan oblysynda qabyldanghan birlesken sheshiminde QR-da AES salynatyn oryn Kurchatov qalasy bolyp belgilengen. Onda Aqtaudan AES salu mәselesi eshbir tizimde kórsetilmegen. Sóitip, Aqtauda AES salu turaly QR Ýkimetining 2012 jylghy 05 qyrkýiegindegi № 1147 Qaulysynyng kýshi joyylghan.

MÁNGI JAZYLMAYTYN DERT

Atommen, radiasiyamen baylanysty adamgha ajal әkeletin, mәngi jazylmaytyn, tipti eshbir em qonbaytyn ziyvert (ZV) diagnozy Japon elinde oryn alghandyghyn oqymysty ghalymdar moyyndap, jariyalady. 1979 jyldan bastap dýnie jýzi medikteri moyyndauda: ol degen adamnyng denesin, aghzasyn kóptegen rentgen dozasy jauyp ketkennen payda bolatyn syrqat. Al, Ziyvert - sony ashqan sheteldik, baqilyqka ketken oqymystynyng aty.

Aqtau - óte qiyn ekologiyalyq, radioaktivtik qauipti aimaqtaghy qala. Qysqasha qauip-qater mynaday:

Birinshiden, QR-da jyldam neytrondy AES salynghan qala tek jalghyz Aqtau qalasy, basqa birde-bir oblysta onday bolghan joq. Manghystaudyng basqa oblystardan ereksheligi sonda: atommen baylanysty jasandy oipattar, jyldam neytrondy AES, Qoshqar ata radiasiyaly kóli t.b. bar. Azaby arylmaghan bizding elding halqyn týsiniksiz aurular, beynetter, kauip-katerler: rak (qyltamaq), infarkt, insulit, sәule syrqaty, býkil jer jýzindegi qauip-qaterding eng jaman týrleri jaylady. Onyng qaynar kózinde radiasiyalyq qaupi zor birneshe ashyq jatqan oipattar bar. Olardan úshqan radiasiyalyk shandar eldi túnshyqtyryp, búrqyrap kómip salady.

Ekinshiden, Manghystauda biraz shamada uran rudasy qazylyp alynghan karierler ashyq-shashyq kýiinde jatyr. Irgesinde ýlken auyl payda boldy. Ásirese Qaraqiya oipatyna jaqyn ornalasqan Batyr auyly bar.  

Manghystaudaghy eng iri ekologiyalyk problemanyng biri - qúramynda uran qaldyqtary mol «Qoshqar-ata» óndiristik-himiyalyq qaldyqtar qoymasy. Ol Kaspiy tenizinen 7-8 km, Aqtaudan 3-4 km jerde. Jalpy Manghystauda 256 million tonna atom ruda qaldyqtary bar. Jasandy qoymagha 105 mln. tonnadan astam uytty qaldyqtardyng shógindisi tógilgen. Onyng radioaktivti uran qaldyqty ýlgisi 52 mln. tonnany qúraydy. Jasandy kól suynyng kebui saldarynan shan, aerozolidy bólshekterding atmosferagha tarau qaupi qatty alandatady. Basqúdyq, Bayandy, Aqshúqyr, Sayyn auyly túrghyndaryn radiasiyalyq qauipten qorghau, «Qoshqar-Ata» kólindegi asa ziyandy qaldyqtardyng Kaspiyge jetu qaupin boldyrmau ýshin el Ýkimeti, oblys jәne Aqtau qalasy әkimi asa jauapty mindetti moynyna alyp, tez shara qoldanyp, sheshui kerek. «Qoshqar-Ata» kólin zertteu, radiasiyasyn ólsheu - 34 mikrorentgendi kórsetti, búl – óte kóp, asa qauipti radiasiyalyq doza sanalady.

«Qoshqar-ata» qaldyq qoymasyn qalpyna keltiru ýshin respublikalyq budjetten 4 (tórt) jylgha 17 518 159 000 tenge bólindi. Oghan qosa osy jyldyng basynda 1 mlrd. 700 mln. tengeni ministr Qanat Bozymbaevtyng bólui josparlanghan.

Osy jogharyda aitylghan halyqtyng densaulyghyn qúrtyp túrghan jantýrshigerlik qauip pen qaterdi jongdyng qanday naqty joldary qarastyrylghan, osy 4 jylda onday qasiretten qútyludy kim, qalay sheshedi??

Sebebi, búdan búrynghy oblys, qala әkimderi de qarayghan qarjy bóldirip,  sharalar alu jayynda uәde bergenmen, is jýzinde oryndalmay qaldy. Jaghday esh ózgerissiz, «Qoshqar-ata» kóli әli shirip jatyr. Amaly joq sorly halyq ekologiyalyq lastanudyng azabyn tartyp otyr. Aqyry, is bitpey, sonshama aqsha taghy da sybaylastar qúlqynyna  jútylyp ketpeuine kim kepil?

AES-ting yadrolyq otyn kaldyqtary (YaOQ) bar jer jýzindegi damyghan Fransiya, Germaniya, Britaniya, AQSh t.b elder YaOQ-tan qútyla almay, syighyza da almay, jerge kóme de almay otyr. Saqtau ýshin milliardtaghan evro júmsalghan YaOQ-tyng birneshe million tonna qaldyghynyng ózi-aq 300 jyl boyy tóniregine radiasiya shashyp, halyqty zaryqtyrady, tek adam pendeni emes, býkil ómir sýruge kerek tabighat baylyghyn (auany, topyraqty, sudy, shópti, jemis-jiydekterdi, qústardy, maldy, balyqty, tamaqty) ulandyrady.

NAGhYZ PATRIOTTAR – SOLAR

Men Aqtauda AES saldyrmaghandargha shyn jýregimmen rizamyn. Olardy shyn yqylasymen halqymyzdy mәngilik zardap әkeletin AES apatynan qútqarghan, Manghystau halqynyng naghyz bilikti de batyl patriottary dep әdil atap, osy qayyrymdy jandardy orden- medalidarmen marapattau turaly úsynys-pikirimdi Elbasymyzgha jetkizudi oblys әkiminen ótinip súraymyn. Shyndyghynda ol Elbasymyzdyng kóregendigi, Múnay ata tobynyng oilaghan enbegining nәtiyjesi.

Safy Ótebaev basqarghan yntaly tobynyng mynaday belsendi mýshelerin respublikalyq kezenge ótkizip, orasan zor enbekterining jemisi ýshin «Amanat» syilyghyn taghayyndap berudi úsynamyn:

Tilepov Júmatqa - ghylym doktory.

Alshymbaev Zeynollagha - qogham qayratkeri.

Trúmov Serikbaygha – oblystyq mәslihattyng hatshysy, isker, talapshyl basshy.

Imasheva Núrghanymgha – «Tumba» tilshisi.

Tóleev Jalghasbaygha – zeynetker.

Júmaly Rasulgha – belgili sayasattanushy.

 

EKI KLASTASYM JAYYNDA

Ol ekeuining әkesi soghysta ólgen, jetim balalardyng pansionat-internatynda tәrbiyelendi. Altynshy, jetinshi klastardan bastap eng sabaqqa alghyr, ýzdik, qayyrymdy, meyirimdi oqushylar bolghandyqtan mektebimizding qúrmet taqtasynan týspedi. Olar ýnemi bilimin jetildirumen keledi. Olardyng biri Kýmbetbay Álibekov - KSRO ýkimetining tapsyrmasyn oryndap Shyghys Aziya elderinde (Vietnam, Koreya, t.b) eng ýzdik bilikti injener, geofizik atanyp, 3 jyl boyy múnay-gaz barlau ekspedisiyalarynda tabandy júmys jasady, keyin kóp jyl Manghystaudaghy geofizikalyq mekemelerdi basqardy.

Al ekinshisi Guriev oblysynan jalghyz delegat bolyp Moskvada 1968 jyly 20-24 tamyzda ótken Dýniyejýzilik VII energetikalyq kongreske (MIREK-VII) qatysushy ardager energetik Qalabay Tólegenov. Sol saparynda Úlybritaniyanyng әlemge aty belgili atomshysy Liuis Grey myrzanyng jalyndy sózderin óz auzynan tyndaghan adam. Álem ghalymdary adam aghzasynyng sәulelenu dozasynyng normasy tek Greyding jaza salghan sifrlar qatary emes, onyng bәri birneshe jyldyq ghylymiy-laboratoriyalyq, eksperiymenttik júmysynyn, onyng ózining tekseruinen ótken qorytyndy týiini ekenine MIREK-VII-de kóz jetkizdi. Ol óz sózinde Atom, AES ghylymy óte qiyn, qauip-qaterli, adamnyng miyn tez sharshatyp, ghúmyryn sarp etetindigin aitqan. Súraq, jauap, súhbat barysynda kenes mamandary bilimining tayyzdyghyn tez angharghan ol bizding mamandardy 3-4 jyldyq kursqa Londongha oqugha shaqyrady. Alayda, Mәskeuge tәueldi Qazaqstan basshylary olar úsynghan shartqa, әlemdegi eng qúndy, eng qymbat Britandyq dollarmen (funt sterling –funt sterling) oqu qúnyn tóleuding qiyndyghy sebepti degen jeleumen qol qoymaydy.  

Manghystaulyq delegattyng aituynsha, MIREK-VII kongresining qorytyndy sheshiminde KSRO  ghylym Akademiyasynyng preziydenti, akademik V.A.Aleksandrov Shevchenkoda (qazirgi Aqtau)  AES-BN-350 salynatyndyghyn aityp, tanystyrghan.

Britaniyanyng ataqty ghalymy Liuis Greyding 1975 jyly atom energetikasynda radiasiyalyq lastanudyng qaynar kózi gamma, alifa, beta sәulelerining әserinen adamdaghy jazylmaytyn aurulargha sebepshi Greyding (gr) shekti dozasy mólsheri, odan qorghanu joly turaly ashqan janalyghyna sýienip, QR-nyng otandyq medisinasy radiasiyalyq lastanudan taraytyn aurulardan adamdy emdep jazugha ghylymy kózqaras  tanytuy kerek. Tek sonda ghana bizde atalmysh ghalymnyng atomdyq, dәrigerlik, temirdey talaby, tәrtibi oryndalady. Liuis Grey myrzanyng ashqan janalyqtarynan ýirengen Múnay Ata yntaly tobynyng toqsan auyz sózining tobyqtay týiini mynaday: elimizde neghúrlym AES kóp bolsa, onda soghúrlym óte kauipti jazylmaytyn aurular da kóbeyedi.

Elu jyl búryn ótken sol dýniyejýzilik energetikter kongresinde damyghan shetel mamandarymen jaqsy tanysyp, sóilesip, olardan kóp janalyq, tәjiriybe alghany, bilim ýirengeni óz paydasyn berdi. Ardager energetik Qalabay Tólegenovting batyl, talapker, iskerligimen Qalamqasta gazturbinalyq elektrstansasyn (GTES) saludy basqarghanynda, mening osy klastasym qatarynan 3 jyl (2006-2008j.) boyy 4 jas shәkirtimen Germaniya, Fransiya, Shvesiyada (Stokgolimde), t.b. elderde júmysta bolyp, Drezdenide, Hemniste, FYNSVURG «Simenes» zauytyndaghy synaugha ózderi komissiya retinde qatynasyp, quaty 45 myng kVt-tan túratyn 2 komplekt GTES-ti kóptegen qiynshylyqtarmen elge alyp keldi. QR-da alghash ret Germaniyanyng «Simenes» firmasynyng GTES tapsyrysy oryndaldy, Fransiyanyng ataqty «ALSTOM» firmasynyng gazdy qorghaugha arnalghan elektr jabdyqtaryn GTES-te janalyq innovasiya retinde ornatu iske asyryldy.

Nәtiyjede jana tehnikany «Manghystauenergomúnay» energetikteri әkelip ornatyp, el iygiligine arzan baghamen 1 kVt.saghatqa 8-9 tengeden elektr energiyasyn óndiretin stansany iske qosty. Al, óndirushi jәne tasymaldaushy MAEK, MREK kompaniyalary qazirgi uaqytta elektr energiyasynyng baghasyn 22 tengeden asyryp, odan da kóbeytude.

«Manghystaumúnaygaz» aksionerlik qoghamynda «jasyl ekonomikagha» kóshu ayasynda resurstardyng tiyimdiligin arttyru, tabighat resurstaryn rasionaldy paydalanu baghytynda elektr energiyasyn óndiruding shyghyny az әdisteri qolgha alyndy. 2014 jyly Qalamqas kenornynda iske qosylghan gaz- turbinalyq elektr stansasyn (GTES) iske qosqan kezennen bastap 2017 jyldyng sәuirine deyingi aralyghynda 750,2 mln.kvt/saghat elektr energiyasy óndirilip, barlyq shyghyndaryn qosa eseptegende 6,953 milliard tenge ýnemdeldi. Múnda 31 jana júmys orny ashyldy. Stansanyng iske qosyluy Manghystau elektr energiya toraby jýielerining júmysyn 8 payyzgha deyin jenildetuge, sonday-aq búryn elektr jýielerining apattyq jaghdayda óship qaluynan bolghan múnaydyng joghalu faktisin toqtatty. Eger 2013 jyly búl kórsetkish boyynsha - 2933 tonna múnay joghalsa, 2016 jyly búl kórsetkish - 6,8 tonnagha deyin tómendedi.

Osyghan qosa GTES újymy Elbasymyz N.Á.Nazarbaevqa, SAR basshysy R.T.Sarsenovke, oblys әkimi E.L.Toghjanovqa, «MMG» AQ bas diyrektory B.A.Imanbaevqa 3 (ýsh) jyldyq kezendegi (2015-2017) ózderine alghan mindettemeni mezgilinen búryn, energetikter kýni merekesine sәikes 26.12.2017 j. asyra oryndap, 11 mlrd. 600 mln. 300 myng tenge qarjyny ýnemdegendigin mәlimdedi.

 

RADIOAKTIVTI SÁULELER TURALY NE BILEMIZ?

Alifa, beta, gamma radioaktivti sәulelerining ishinde gamma sәulening qauiptiligi basym, odan qorghasyn, beton plitalarymen ekrandau arqyly qorghanugha bolady. Gamma dene syrtyndaghy sәuleler. Alifa, beta dene ishindegi sәuleler. Osy eki sәule ishken aspen, sumen, temeki týtinimen, auamen t.b. joldarmen adamnyng ishki denesine ótip, kóp uaqyt saqtalyp, deneden shyghyp bitkenshe sәule shashyp, iondaushy әser beredi. Alifa – adam denesine  ótip ketse, shyghuy qiyngha soghyp, sol toqtalghan nýktesine óte kýshti iondyq әser qaldyrady. Beta sәuleleri arqyly jyldam elektrondar adam denesine atom birneshe santiymetrge sinedi. Sәuleni bir nýktege emes, jýrgen jol boyyna shashady. Adam aghzasyna radiasiyanyng tiygizetin әseri sol boyda sezilmeydi. Ol kózge kórinbeydi. IYisi, dәmi de joq, qolmen ústalmaydy. Sәule әserin sezetin adamda mýshe joq. Búl ýshin әlemde iondaushy sәulelerdi anyqtaugha jәne tirkeuge arnalghan doziymetr qúralyn damyghan elderde әr adamgha berip qoyghan, әsirese Angliyada kóp. Qazaqstan Respublikasynda ol jetkiliksiz. Mine is jýzinde deni sau adamdargha profilaktikalyq, rentgenologiyalyq, medisinalyq jәne ghylymy zertteuler jýrgizgen kezde osy adamdardyng  jyldyq tiyimdi sәulenenu dozasy 1m.3v aspauy tiyis.

Bizderde QR-da onday dozany da bilmeymiz, ony eshkim de ólshemeydi. Aqtauda da, oblystyq auruhanada da eshbir adam Grey (gr), ziyvert (zv) ólsheuishin bilmeydi, ústamaydy. Ol sәulening deneden shyghuy óte qiyn bolady, QR-da ony shygharatyn dәrigerlik kómek joly da joq sekildi. Eti qalyn, qatty aghzalargha singen atomnyng beta sәuleleri, bauyrda «sirroz pecheniy», óte qauipti diagnozgha aparady, bizding elde sol mýshelerin auystyrugha  aylap, jyldap kezekte donor kýtip, sarghayyp, sharshap auruhanada jatqandar qanshama?

Radiasiyadan tiri organizm kletkalarynyng biofizikalyq qasiyetteri ózgerip, tipti genetikalyq dengeydegi búzyluy arta beredi. Ýzdiksiz sәulelenuge  úshyraghan adamdar da somatikalyq-stokastikalyq әserler (ómir sýrui qysqarady, qan agharu, aghzada qaterli isikter, gendik mutasiya, túqym qualaytyn ózgerister) payda bolady. Genetikalyq effekt yaghny túqymgha әseri tek belgili aghzany zaqymdap qoymaydy, úrpaqtan úrpaqqa berilip túqym qualaydy. Árbir aghza mýshesine sәulenenuding әrtýrli reaksiyasy (kóz de sezimtal aghza, әsirese kóz qarashyghy 2 gr (grey) doza  alghan kezde kóru qabileti joghalady) bar. Sәulelenu әserlerding jiyiligine baylanysty (erkekting úryghy 1 ret 2 gr (grey), al әielding úryghy 3 gr (grey) doza alghan jaghdayda jansyz bolyp qalady. Er adamnyng jynys mýshesi rak auruynan jansyzdanady. Eresek adamnyng býiregi 1 ay ishinde jinaqtalghan 40 grey dozany, quyghy 4 apta ishinde jinaqtalghan 55 gr dozany kóteredi. Sinir eti 70 grey dozagha tótep bere alady.

Ókpe asa kýrdeli mýshe, radiasiya әserine óte sezimtal. Al, balalardyng aghzasy radiasiyanyng óte az mólsherin de kótere almaydy.

AQTAUDA SEYSMIKALYQ QAUIPSIZDIK QALAY 6 BALLGhA JETTI?

Safy atanyng yntaly tobynyng esebining aty: «Dokazatelinaya baza protiv stroiytelistva AES v g. Aktau» - Aqtauda AES salugha qarsy dәleldi bazada kórsetilgen:

  1. Jyldam neytrondy AES BN-350-di salghanda 1973 j. Aqtauda seysmikalyq qauipsizdik noli (0) ball boldy.
  2. 2006 jyly AES BN-350 júmysy toqtatylghanda, oghan deyin 5 ballgha jetken seysmikalyq qauipsizdik kórsetkishi 6 (alty) ballgha deyin kóterildi.
  3. SNiP boyynsha 7 baldyq  shekti shamada (kriticheskaya normada) onday jer AES salugha bolmaytyn qauipti aimaqqa kiredi.
  4. Eger, AES BBER-300 60 jyldyq garantiyalyq merzimimen iske qosylsa, esep boyynsha seysmikalyq qauip 9 jәne 10 balldan da asatyndyqtan, ol AES-ti bolashaqty әriden  boljaytyn memleket basshysy saldyrmady. Elbasy 2004 jyly Safy aghanyng 95 jasynda ony birinshi dәrejeli «Barys» ordenimen marapattady, oghan kәmil sendi.

YaDROLYQ OTYN QALDYQTARY QAYDA KETEDI?

AES BN-350 yadrolyq otyn qaldyqtarynyng alghashqy birinshi bólikteri Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy Kurchatov qalasyna (YaOQ) tapsyrylghan. Endi әli qalghandary (neshe tonna?) 3 konturly súiyq natriyding ishinde saqtalghanmen, radiasiya shashyp túrady. Odan tezdetip qútylu MAEK basshylarynyng qolynda. Ol qashan jasalady? Qaldyqtardyng bәri songhy  60-70 jylda óndirispen payda bolghan.

Mal baqqan Manghystauda búryn jogharyda aitqanday dauasyz dertter tipti bolmaghan. «Óte jaman auru» balalar arasynda da kóbeyde, sәbiyde rak auru bolmaghan? Baspasózdegi mәlimetterge qarasaq, jalpy Qazaqstan boyynsha jyl sayyn 600-ge juyq bala onkologiyalyq jәne onkogematologiyalyq aurularmen auyrady eken. Manghystau oblystyq balalar auruhanasynyng onkogematolog-dәrigeri Nazgýl Aysaqyzynyng aituynsha, býgingi tanda aimaqta 86 bala onkologiyalyq aurularmen esepte túr. Tarqatyp aitar bolsaq, leykozdan (qan týzilu jýiesining qaterli auruy) – 32, bas miynyng qaterli isiginen – 11, retinoblastomadon (kóz torynyng jetilmegen embrionalidyq kletkasynan damyghan qaterli isik) – 14, neyroblastoma (simpatikalyq jýike jýiesinde bolatyn qaterli isik) nefroblasoma (býirekting qaterli isigi), gepatoblastomadan (bauyrdyng qaterli isigi) – 25, limfomadan (limfoidtyq tinning әrtýrli toptaryndaghy qaterli isik) – 4 bala esepke alynghan.

3500 nauqas onkologiyalyq esepte túr, 30 qarashada 2017j. «Biylghy jyly 318 nauqas aiyqpas dertten (asqazan obyrynan, ónesh obyry, ókpening qaterli isiginen) kóz júmghan», - dedi oblystyq onkologiya dispanserining bas dәrigeri Núrlan Djariyev.

Oblystyq balalar auruhanasynyng bas dәrigeri Kamshat Túrsynbekovanyng aituynsha, býgingi tanda 93 bala qaterli dertpen esepke alynghan. Biyl 4 bala onkologiya auruynan kóz júmghan.

«Búl ne bolghan Qúday-au, adamdargha? Biz de sonday bolghan son, amal bar ma?» dep enirep Qúdaygha jylaumen, tipti Germaniyada da jazyla almaghan song osy aurudan qazaqtyng birtuar aqyn qyzy Fariza Ongharsynova da kelmeske ketken.

Radiasiyanyng shekti dozasy 0,05 gr-den aspauy kerek. 3÷10 gr (grey) adam ómirine óte qauipti. Nege osynday kóp sheksiz ólim bizding elde? Nege esh shara joq oghan qarsy?

Erekshe kórsetetin asa qauip-qater: iodtyng radiobelsendi izotopy 1÷131 adam aghzasyna týser bolsa, qalqansha bezde shoghyrlanady, býkil aghza mýshelerining alghan dozasynyng әseri qalqansha bezding alghan dozasy әserinen 200 ese asyp ketedi. Aghzanyng zaqymdanu dәrejesi sәulelengen mýshening kólemine baylanysty. Men endi ghalamtordy da, gazetterdi de, sheteldik, arhivterdi de, atom, AES jayynda ertedegi kitaptardan, Greyding t.b. ashqan óte kóp janalyqty auru týrlerin estigim kelmeydi. Nege QR-da iondaushy sәulelerdi anyqtaumen jәne olardy tirkeumen eshkim ainalyspaydy?

Liuys Greyding amanaty: býkil әlemde oqushy jetkinshek jastardyng kóbining qúlaghyna tyghuly, aldynda, auzynda internet, úzaq merzimge eshqanday ýzilissiz kinosy t.b. ghalamtordaghy atys, soghys-ólim, jarylys oiyndary, osynday sheksizdikten keybir oqushy, studentterding esi auysyp, psihikasy tozyp ketkenderi kóp bolghan, eshqanday olargha em qonbaydy, dәri-dәrmekterding de keregi joq. Liuys Grey myrzanyng oqushylary osynday radiasiyalyq lastanudan, tehnogendik sәulelenuden býkil jer jýzindegi elderdi saqtandyrugha shaqyrghan ýgit-nasihatyn jetkizu dúrys bolar oqushylargha. Áytpese búl aurudyng sony qaterli isikke, qúrt auruyna (adamnyng miy qúrghap, bauyry qatuy t.b.) әlemdik tragediyagha soghar dep uayymdaydy Batys Evropa oqymystylary.

Mening Fort-Shevchenko mektebin birge bitirgen eki klastasym da insulitpen auyrdy. Bir auyz ótirik qospasy joq osy hatymdy jazysugha sol ekeui kómektesti. Elimiz aman, júrtymyz tynysh, úrpaghymyz sau bolsyn!», - dep ayaqtapty amanat hatyn ardager agha, 1-toptaghy mýgedek, Safy Ótebaevtyng yntaly tobynyng mýshesi, Aqtau qalasynyng túrghyny Isa Baynekeev.

    «Jaqsyny maqtasang qamdanady, jamandy maqtasang qomdanady» degen ghoy halqymyz. Ataqqúmarlyqtan ada, amanatqa adal, Aqtaudan AES-ti alastaugha atsalysqan aqsaqal aghalarymyzdyng bilimdiligine, eljandylyghyna, qarapayymdylyghyna qayran qalamyn! Alla quat bergey sizderge!

Atom reaktory men yadrolyq otyn qaldyqtarynyng zaualy men zardaby turaly halyqqa búryn kóp eshtene ashyq aitylmastan qúpiya saqtalyp keldi. Adamdar kýndelikti ómirde, kýneltiste ózin-ózi qatang baqylaudy úmytyp, kóp shamadan tys radiasiyalyq tehnogendik sәulelenu qauip-qaterine tap boluda. Ziyany kózge kórinip túratyn zat bolmaghan song bizder de bilmeymiz, zalalyn onsha sezinbeymiz. Alayda, onyng aitugha auyz barmaytyn qasiretin qazirde de tartyp otyrmyz, keyingi birneshe buyn úrpaqtarymyz da tarta beredi eken!.. Adamzatqa qastandyq jasaushylar aty óshkir atom bombasyn Manghystau jerinde ýsh ret synaghan. Biletinder eki ret jerding astynda, bir ret auada synaq jasalghanyn aitady. Uran óndirisimen jәne atom reaktorynyng júmysymen baylanysty radiasiyalyq qaldyqtar kómilgen Qoshqar ata uly kóli dauasyz derttey irgede tónip túr! Uran alynghan keshegi karierler ashyq-shashyq kýii shanytyp әli jatyr. Uly otynmen úshatyn Reseyding zymyrandary qyrgha qúlap, dalany tozdyruyn әli toqtatqan joq. Uran rudasyn shayghan zauyttyng manyna auyl qondyryp, neshe týrli qúrylystar salyp, qamsyz ómir sýrip jatyrmyz. Radiasiyalyq aimaq dep tosqauyl belgi qoyylghan jerde tepse temir ýzetin qazaq jigitteri shanyn búrqyratyp kómilgen ziyandy qaldyqtardy nәn qanarlargha toltyryp, tabys tabuda... Múnyng bәri kýndelikti kóz aldymyzda bolyp jatqan qúbylystar. Qorqytu ýshin emes qauip etkennen aityp otyrmyz. Jasaghan IYem ózing jar bolyp, jamanatynan saqtay gór!

Múrat Jetekbay

Abai.kz

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Manyzdy

Janaózen nege kóterildi?

Núrgeldi Ábdighaniyúly 5871
Dep jatyr

Janaózen talaby. Maminning jauaby...

Abai.kz 7128