Bolat Múqyshúly, «Azat» partiyasy merziminen búryn ótetin preziy­denttik saylaugha qatysudan bas tartqannan keyin-aq sayasy oiynshylardyng astyrtyn әreketinen mәn ketkendey boldy. Osylaysha referendum ótkizu iydeyasynan bastalghan sayasy epopeya sәtsiz ayaqtaldy. Endi qorytyndy shygharu kerek shyghar, bas-ayaghy eki aidyng ishinde ne ózgerdi? Nendey oqighalar boldy?

- Búl mәsele jóninde men de kóp oilanam. Múny qalay týsinuge bolady? Biylik ne sebepti túraqtylyq turaly aityp, ezui kópirgenshe maqtanady da, sóite túra halyqty eshtenege negizdelmegen nәrsemen bosqa dýrliktiredi? Múnyng jauaby bireu-aq: Qazaqstandaghy tizgin ústaghandar ýshin eldegi biylikti saqtap qalu - sol mem­leketting ózinen de manyzdy! Múnyng qasynda halyqtyng jay-kýii, tәuel­sizdik, elding tynyshtyghy degeninizding qúny kók tiyn.

Bolat Múqyshúly, «Azat» partiyasy merziminen búryn ótetin preziy­denttik saylaugha qatysudan bas tartqannan keyin-aq sayasy oiynshylardyng astyrtyn әreketinen mәn ketkendey boldy. Osylaysha referendum ótkizu iydeyasynan bastalghan sayasy epopeya sәtsiz ayaqtaldy. Endi qorytyndy shygharu kerek shyghar, bas-ayaghy eki aidyng ishinde ne ózgerdi? Nendey oqighalar boldy?

- Búl mәsele jóninde men de kóp oilanam. Múny qalay týsinuge bolady? Biylik ne sebepti túraqtylyq turaly aityp, ezui kópirgenshe maqtanady da, sóite túra halyqty eshtenege negizdelmegen nәrsemen bosqa dýrliktiredi? Múnyng jauaby bireu-aq: Qazaqstandaghy tizgin ústaghandar ýshin eldegi biylikti saqtap qalu - sol mem­leketting ózinen de manyzdy! Múnyng qasynda halyqtyng jay-kýii, tәuel­sizdik, elding tynyshtyghy degeninizding qúny kók tiyn.

Qazir jogharydaghylar әleumettik-ekonomikalyq jaghdaydyng kýii ketip bara jatqanyn sezip otyr. Orta jәne shaghyn biznes tyghyryqqa tireldi. Shiykizat ekonomikasyna ghana negiz­del­gen aghzadan maza ketti. Álemdik naryqtaghy kez kelgen janalyqty shoshyna qabyldaytyn boldy. Azyq-týlik baghasy baqylaudan shyqty, tarifter jýgensiz ketti. Biylik eshtenege senimdi emes, әr tanda úiqysynan shoshyp oyanghanday beymaza kýide. Sol sebepti de «qoryqqan birinshi júdyryqtaydy» degenning kerin keltirip, әdettegi tәsilge kóshti - jaghympazdyq pen jalpaqshesheylikti shegine jetkize qozdyru, júrtty dýrliktiru, qol jinaudaghy jalghan belsendilikti kóz etu, «qazirgi memleket basshysyna balama joq» degen jansaq úghymdy júrttyng jadyna synalap qaghu, taghysyn-taghylar. Mәsele referendumgha nemese merziminen búryn ótetin saylaugha tirelip túrghan joq. Óitkeni búl eki mәsele jipting eki úshy tәrizdi nәrse. Birimen-biri baylanysty.

Mening oiymsha, EQYÚ-gha tóraghalyq etu bizding memleketimizge kesirin әbden tiygizdi. Olay deytinim, tóraghalyqtan keyin biylik shynayy ómirden alshaqtap, aqylgha saludy týbegeyli úmytty. Bәri shetinen biylikting buyna, jalghandyqqa mas. Alayda eldegi demokratiyalyq oppozisiyanyng batyl ústanymy, AQSh pen Euroodaqtyng eskertpesi, Tunis pen Egiypettegi jaghday biylikting oigha alghan josparyna týzetuler engizbey qoymady. Biraq ben Ály men Mýbәrәkting týbine jetken, alapes etken «biylik derti» bizde de kýnnen-kýnge asqynyp barady. Jaghdaydy ýsti-ýstine ushyqtyryp jat­qan Qazaqstan biyligin qogham endi arab elderi ýlgisimen «emdeluge» mәjbýrle­mesin deniz...

- Bizding sheneunikter Egiypettegi jaghdaydyng bizde qaytalanuy mýmkin emes ekenin aityp jýr. Óitkeni bizding halyq Nil jaghalauyndaghy elder siyaqty kýnine eki dollarmen kýneltip jatqan joq-mys...

- Múnysy kýlkili endi. Birinshi­den, Kair kóshelerin titiretkender - orta tap ókilderi. Ziyalylar, jastar, shaghyn biznes ókilderi, qyzmetkerler. Ekinshiden, búlar Tunistegi biylikting qalay auysqanyn nege aitpaydy? Tunistegi IJÓ adam basyna shaqqanda 10 myng dollargha juyq. Yaghny bizdikimen shamalas. Bahreyndi de tónkeris jalyny sharpyghanyn kózimiz kórdi. Búl elde IJÓ 25 myng dollar, bizdegiden 3 esege juyq kóp. Solay bola túra halyq óz oiyn sayasy partiya­lar, parlament, tәuelsiz BAQ arqyly bildire alghan joq. IJÓ-si 15 jәne 10 myng dollar bolatyn elder - Liviya men Aljirden de maza ketti. Sondyqtan bizding biylik ýshin budjet salasyndaghylardyng jalaqysyn ósiru, zeynetkerlerdi tiyn-tebenmen aldaymyz deu, qaghaz jýzinde ghana qalatyn qiyaldaghy jobalardy tyqpalau - qútqarushy kýsh bola almaydy. Sol sebepti de halyqtyng oi-pikirimen sanaspaytyn avtoritarlyq rejim әleumettik apattardan qashsa da qútylmaydy. Al demokratiya - ómir sýru men damudyng manyzdy alghysharty. Mine, býgin bizge múny býkil әlem aiqaylap eskertip túr.

- Bizding biluimizshe, «Azat» partiya­sy merziminen búryn ótetin preziydenttik saylaugha qatyspau sebebin saylau turaly, BAQ turaly, sayasy partiyalar turaly zangha ózgertu engizu jóninde qoyghan shartyn biylikting oryndamaghanymen týsindirdi. Múnsha qysqa merzimde búl sharttardy oryndau mýmkin emestey kórinedi...

- Nege mýmkin emes? Bizding parlament kónil-kýii kelse, Konstitu­siya­ny birneshe minutta ózgerte alady. Oghan mýmkindigi de, dәrmeni de jetedi. Tek búiyrsa boldy. Demokratiyalyq oppozisiya halyqaralyq úiymdarmen birigip, birneshe jyldan beri Aqordagha zandardy ózgertu jobasyn jiberumen kelemiz. Múnymen múqiyat tanysugha olardyng uaqyty boldy. Biraq әreket etken joq.

Ókinishti-aq, alda ótetin búl saylaudyng taghy da «bas jaryp, kóz shygharumen» ótkiziletinine kezekti ret kózimiz jetti. Ádildikting ýstemdik qúra almauy men tәumendilikti odan әri nyghayta týsu - әbden asqynyp, syzdaghannan jarylghaly túrghan shiqandy týrtkiley bergenmen birdey. Ol kýnderdin-kýninde jarylady. Qazir búl әreket Qazaqstanda memlekettik sayasat dengeyine kóterildi. Preziydent­ting shynayy ómirden alshaqtap, oi-pikiri at tóbelindey toptyng dengeyinen asa almay qalghanyn kórip otyrmyz.

Eng qauiptisi - jaghympazdyq degen dertke sheneunikter men ziyaly qauymnyng kópshiligining shaldyghuy. Búlargha: «Toqtatyndar, elding berekesin qashyrmandar, úrpaqty ulamandar! Deputattar óz sharuasymen ainalyssyn - qoghamgha qajetti zandardy qabyldasyn, al jazushylar oqyrman kýtken qyzyqty shygharmalaryn jazsyn!» degin-aq keledi. Óitkeni biz múny úmytyp baramyz. Biylik ókilderi óz­derin halyqqa qyzmet etushi dep, al ziyaly qauym sol halyqtyng ar-úyatymyz dep sanaydy ózderin. Endeshe, nege balaqqa deyin tómendep, pәter alu men bala-shaghasyn memlekettik qyzmetke ornalastyrudyng qamyn kýittep ketti?!

Memleket basshysyna mynany aitam: óz atynyzgha aitylyp jatqan asyra maqtaudy toqtatynyz, búl sizding tarihtaghy ornynyzdy aiqyndap bere almaydy! Pendeshilikti, klandyq toptardyng jeteginde býlkektep erudi dogharynyz. Sheneunikterden qúralghan bir ghana partiyanyng kóshbasshysy emes, barlyq qazaqstandyqtardyng shynayy preziydenti bolynyz!

- Siz biylikting sayasatyn oryndy synaysyz. Biraq tarazy basyn teng ústayyqshy, ýkimet eldi daghdarystan aman-esen alyp shyghudyn, túraqty damudyng qamyn jasap jatyr emes pe?

- Eger búl әreketteri shynayy týr­de iske asyp jatqan bolsa, nәtiy­jesin kórer edik. Taghy da qaytalaugha mәjbýr­min - tәuelsizdik alghan jyldardan beri qúny ondaghan milliard dollar bolatyn jýzge juyq baghdarlama qa­byldandy. Múnyng birde-birinen nәtiyje shyqqan joq! Bәsekelestikke qabiletti birde-bir tauardy kórmedik! Qarjy әdettegidey qaltalargha týsti.

1990 jyly Qazaqstannyng ishki jalpy ónimi 110 miyl­liard dollar shamasynda bolghan. 2010 jyly bar-joghy 130 milliardqa kóterildi. Búl merzimde basqa elder IJÓ-sin birneshe esege ósirip aldy. Al biz әli ógiz ayanmen kelemiz! Osy da damu ma?! Osy da algha jylju ma?! Búdan birneshe jyl búryn múnaydyng barreli jýz dollar bolyp, metaldyng qúny sharyqtap túrghan kezde jyl sayyn ondaghan milliard dollar investisiya qúiylyp jatatyn. Býgin de bagha sonyng tónireginde, al aqsha qayda ketip jatyr?

Tәuelsiz aqparat kózderi­ning habarlauynsha, songhy on jylda Qazaqstannan jyldyq IJÓ-ge teng qarjyny - 130 milliard dollardy tasyp әketkenin aitady. Búl bergi jaghy ghana, kórsetkishti senimdi týrde ekige kóbeytuge bolady. Yaghny myndaghan mektep, auruhana, týrli әleumettik nysandar qaltada ketti jәne ol qarjy ózge elding ekonomikasyna qyzmet etip jatyr.

Ýkimet jýrgizip jatqan әleumettik sayasatqa keler bolsaq, nәtiyjesin ótirik statistikamen emes, zeynetkerler­din, jastardyn, júmyssyzdardyng jay-kýiimen eseptep kóreyik. Mәselen, biylik zeynetaqy kólemi jóninen Reseyden, Ázirbayjannan, Belarusiten, Ukrainadan qalyp qoyghany turaly tis jarmaydy. Onyng esesine, bizding elimiz azyq-týlik baghasynyng qymbattyghy, túrghyn ýy kommunaldyq qyz­meti tariyfining ósui jóninen postkenestik elder arasynda alghashqy oryngha shyqty. Jasóspirimderding ózine-ózi qol júmsauy, jetim balalardy sheteldikterge beru túrghysynda bәrinen ozdyq. Ómir sýru dengeyi, sәbiyler men analardyng ólimi, qúrt auruyna shaldyqqandar jóninen she? Biylik olay-búlay qansha oi­qastaghanymen, ótirik maqtanghanymen, shalajansar elder­ding dengeyine týsip baramyz.

Elimizding intellektualdyq jasampazdyq kýsh-quaty sarqylugha tayau. Mәselen, London metrosynyng irgetasy HIH ghasyrdyng ekinshi jartysynda qalandy. Almaty metrosy HHI ghasyrdyng alghashqy onjyldyghynda da paydalanugha beril­me­di. Ontýstik Afrikalyq hirurg Kristian Bernard jarty ghasyr búryn jýrek auystyryp salu operasiyasyn alghash ret jasady. Al Qazaqstanda myndaghan adam múnday qyzmet kórsetilmegendikten kóz júmuda. Eger preziydent shetelden keletin dәrigerlerding biliktilik dengeyi bizding mamandardan joghary ekenin moyyndaugha mәjbýr bolsa, onda jetisken ekenbiz.

- Búryndary preziydent birqatar elderding damu tәsilin mysal etetin. Ýlgi bolarlyq elderding qatarynda Týrkiya, Ontýstik Koreya, Singapur, Malayziya, Finlyandiya bar-tyn. Qazir memleket basshysy búl elderdi ýlgi etudi qoyghan siyaqty. Nege óitti? Álde biz olardy «shang qaptyryp» kettik pe?

- Mening oiymsha, ol Qazaqstannyng býgingi jaghda­yynda әlemning ozyq elderining ýlgisine kóshem deu aqymaqtyq ekenine kózi jetti. Biz jarty әlemge jar saldyq, «Malayziyagha, Ontýstik Koreyagha úqsaghymyz keledi» dep. Biraq olargha úqsaugha esh әreket jasaghamyz joq. «Singapur siyaqty sybaylas jemqorlyqtan ada bolamyz» dep dauryqtyq. Nәtiyjesinde jemqorlyq degeniniz búrynghydan da órship ketti. Izrailiding agrarlyq tehnologiyasyn qoldanyp kórdik te, sharualardy «qonyz tergizip» jiberdik...

Mysaly, sheteldik tәjiriy­be­ni paydalana otyryp ishki ister salasyn reformalaymyz deydi. Endeshe, nege Litvadaghyday oqigha bizde bolmaydy? Litvada azdap úrttap alghan poliysey jol apatyna úryndyrdy. Múnday jaghday eki ret qaytalandy, eki rette de mem­lekettik jol polisiyasy basshysy qyzmetinen ketti.

Bizding biylikting siqy mynaday: aldymen jarapazandatyp uәde beredi, sodan keyin qyr­uar aqsha bólgizip, júmys istep jatqan týr kórsetedi, aqyr sonynda - úyalghan tek túrmastyng kerin keltirip, qashqaqtap jýredi.

- Merziminen búryn ótetin preziydenttik saylaugha týskisi keletinder az emes. Búl turaly ne aitasyz?

- Qazirgi preziydentke balama retinde eshkimge belgisiz kandidattar tirkeldi. Tipti keybirining aty-jónin búryn-sondy estimegenbiz. Búl - saya­sy jýiening azghyndaghanynyng belgisi. Bәsekelestikti tún­shyq­tyrghan biylikting jiyrma jylghy jemisi.

Óz әreketinen ózi úyalghan boluy kerek, Aqorda songhy sәtterde oqshantayynda týk qalmaghan «zapastaghy kandidattar» Mels Eleusizov pen Ghany Qasymovty sayasy arenagha qúlaghynan sýirep shyghardy. Búlar - referendum arqyly preziydentting ókilet­tigin úzartudy qoldaghandar. Osydan keyin múnyng saylau emes, jay ghana kabiynettik auys-týiis ekenine kim kýmәn keltiredi?! Mine, biylikting shynayy bet-beynesi osynday!

- Ghany Qasymov pen Mels Eleusizovting memlekettik tildi anau aitqanday keremet mengermegeni belgili. Solay bola túra búl ekeui memlekettik lingvistikalyq komissiyanyng emtihanynan ótti ghoy...

- Men búl azamattardy búrynnan bilemin jәne olardyng qazaqshasy mәz emes degenmen kelisemin. Lingvistikalyq komissiyanyng búl ekeuin nelikten «basynan sipaghany» týsinikti. Biylik qolayyna jaghatyndardy mandayynan shertip jýrip tandap almaq. Lingvistikalyq komissiya mýshelerining bәri - «Núr Otannan» jәne bәri memlekettik qyzmette. Yaghni, bir kandidattyng qaramaghynda. Endeshe, búlargha qalay senesin?

- Sizder «merziminen búryn ótetin preziydenttik saylaugha qatysugha dayynbyz» dep mәlimdegen song búghan kýdik keltirgender boldy. «Azat» jan-jaqty dayyndyqtan ótken kandidat úsyna almaydy» desti keybir júrt...

- Qazirgi preziydentke balama bolatyn túlghalar Qazaqstanda jeterlik. Bizding par­tiya­nyng qúramynda da memle­ket­tik qyzmette tәjiriybesi mol sayasatkerler az emes. Biz mәselege myna túrghydan qarayyq: songhy jiyrma jylda әlem adam tanymastay ózgerdi. Mening pikirimshe, búl ózgeris­terden song kóptegen memleket­terding basshylyghyna burokrattyq jýiening dertinen ada jana kózqarastaghy adamdar keldi.

Eng jarqyn, tarihy oqigha­la­r­dyng basy-qasynda kimder jýrdi? Chehiyadaghy Vaslav Gavel - nan-túzyn otyn qoymasynan aiyryp jýrgen dramaturg. Polishadaghy Leh Valensa - elektriyk. Mening ýlgi tútatyn sayasatkerlerimning biri - Nelison Mandela. Ol ghúmyrynda bir-aq ret kәsiby qyzmet istedi - OAR-dy bes jyl basqardy. Búl túlghalar óz elin­de ghana ózgeris jasaghan joq, ainalasyndaghylardy da oilanugha mәjbýr etti. Miyl­lion­daghan adamnyng ýmitin oyatty. Mine, býgingi zaman - dәl osynday túlghalardyng zamany.

Álem súmdyq jyldamdyqpen damyp barady jәne algha zymyrauda. AQSh-tyn, An­gliya­nyn, Fransiyanyn, Germaniyanyng kóshbasshylaryna kóz salynyz, olar ýlken sayasatqa jәne biylikke búrynghy basshylargha úqsamaghandyqtan keldi. Búlar qoghamgha betbúrys jasady, milliondaghan adamnyng ýmitin oyatty. Búlar bәse­ke­les­tikti damytty, óz eline degen ózgelerding qyzyghushylyghyn arttyrdy. Basqalay boluy mýmkin emes edi. Óitkeni qogham «óli terisin» әrdayym sypyryp otyruy kerek.

Búghan Qazaqstan biyligining oi-órisi jetip jýr me? Búl mәselening manyzy bizding otandastarymyz ýshin kýnnen-kýnge artyp barady...

- Raqmet.

Súhbattasqan Edil BEYSEN.

«Jas Alash» gazeti