Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 6267 1 pikir 23 Shilde, 2018 saghat 10:27

Úqsastyq pa, әlde ýndestik pe?

Úqsastyq pen ýndestik jalpy әlem әdebiyetinde kóp kezdesedi. Onyng keybiri qalamgerding ishki әlemi men dýniyege qaratqan tanym-týisigining úqsastyghynan tuatyn jan jaqyndyghy. Endi biri oqyp-toqu jәne audarma arqyly qabyldanatyn shabyttyq sezim. Ýshinshi bir toptaghylar bireuding jazghan dýiyesine tikeley nemese janamalay eliktey otyryp, sonymen ýndes, jeliles shygharma jazady. Jogharydaghylardyng qaysysy bolmasyn әdebiyette belgili enbek jarata alsa da, oqushysy onyng shygharmasyndaghy basqalarmen bolghan úqsastyq pen ýndestikti onay angharady.

Aytalyq, Múhtar Áuezov AQSh jazushysy Djek Londonnyng (1876-1916) «Aq azu» atty әngimesining orys tilindegi núsqasymen ertede tanysqan eken. Keyinnen «Kók serek»-ti jazdy. Ekeuindegi oqigha jelisi óte úqsas keledi. Kanadalyq jazushy Ernest Seton – Tomsonnyng «Viniypet qasqyry»-nyng da oqigha jelisi osy saryndas. Alayda M.Áuezovtiki kóshirme emes, qazaq ómirinen alynghan kókserek sureti, onyng sol dәuirdi astarlap aitpaq oiy – bәri-bәri basqasha órilgen.

Orys jazushysy N.V.Gogoliding 1834 jyly jazghan «Jyndynyng jazghandary» nemese Ispaniya jazushysy Servantesting «Don Kihoty» qytay jazushysy Lu Shúnnyng «Jyndynyng jazghandary» («Esalannyng esteligi»), «AQ-ding resim ómirbayany» shygharmalarynda úqsastyq kórinisin tabady. Alayda búl da kóshirme emes, Lu Shún ony qytay qoghamymen baylanystyryp, әrlep, últtyq boyau berip mýldem ózgeshe janghyrtady.

Mihayyl Sholohovtyng «Tynyq Donyn»-daghy keybir beynelerding Ábdijәmil Núrpeyisovtyng «Qan men terinde» qaytalanuy, Ernest Heminguey shygharmalarynyng keybir belgilerining Shynghys Aytmatovtan tabyluy, Shynghys Aytmatov shygharmalarynda kezigetin jan-januar, an-qús ómiri arqyly beriletin shygharma qúrlymyndyq erekshelikterding Shynjandyq jazushy Júmabay Bilәlúlyn da kezigui syndy úqsastyqtar men ýndestikterge mysal kópten tabylady. Alayda, barlyghy da kóshirip alushydan kóri, shabyt, alushygha, elikteushige kóbirek úqsaydy da, ózgeshe qyrmen órnek óredi. Ózgening ozyq dýniyesinen nәr, ónege ala otyryp, óz últynyng әdebiyetine erinbey enbek etedi. Jәne de ózderi dittegen maqsattaryna jete bilgeni kórinedi. Álemdik әdebiyette kóp úshyraytyn búl qúbylysty qúlaghynan tize bersek, qalamgha iliner qalamger sany az bolmaydy.

Biz jogharydaghy mysaldarda prozalyq shygharmalargha kóbirek ýnildik. Al poeziyagha keler bolsaq, onyng úqsauy da, elikteui de, ónege tútuy da onay siyaqty. Bastysy janrdyng kólemdik jaghyndaghy shaghyndyghynan da bolsa kerek. Keyde, ólende «Mahambetke elikteu», «Abaygha elikteu» syndy taqyryptarda úshyraydy. Búghan sógis joq. Mysaly: Lermontovtyng «Bayrongha elikteui», Nekrasovtyng «Shillerge elikteui».

Osynday mysaldargha nazar sala otyryp, Shynjang jaghynda jaryq kórgen Núrsapa Amanjolovtyng «Bolsan» óleni men Múqaghaly Maqataevtyng «Mahabbat dialogy» ólenderin de mysal retinde kórsetuge bolady.

Núrsapa Amanjolov – 1950 jyldardyng ortasynda «Sheten qyz turaly anyz» (ballada), «Dala tabighaty» (jeliles ólender) syndy kóptegen tartymdy lirikalarymen, ballada, poemalarymen tanylghan Shynjandaghy alghashqy aqyndardyng biri bolghan. Sol kezde «Dala jazy» atty ólender jinaghy da basylyp shyqqan eken. Onyng «Bolsan» atty ólenin oqiyq:

Nayzaghay bolsan, móldir nóser edim,

Aqsha búlt bolsang jel bop eser edim.

Arnadan aunaqshyghan tolqyn bolsan,

Jaghanda japyraq bop óser edim.

 

Shyndaghy bolsang búrang shynar órim,

Búlbúl bop bútaghyna shyghar edim.

Jap-jasyl jan baspaghan baqsha bolsan,

Shyq bolyp monshaghyma shylar edim.

 

Ay bolsang týn súluy, kók erkesi,

Júldyz bop qarsy alar em keler keshi.

Tang bolsan, tau bolar em zanghar biyik,

Týspeytin әzezilding kólenkesi.

(«Shynjang әdebiyet iskusstvosy», qazirgi «Shúghyla» jurnaly, 1956 jyl 9-san, 25-bet).

Osy joldardy oqyp otyrghanda eriksiz Múqaghaly Maqataevtyng «Mahabbat dialogy» degen óleni esinizge oralady. Ol ólenning tolyq mәtini tómendegidey:

  • Qús bop úshyp joghalsam ne eter edin?
  • Seni izdeumen mәngilik óter edim.
  • Otqa týsip órtensem ne eter edin?
  • Kýl bop birge sonynnan keter edim.
  • Búldyrasam saghymday ne eter edin?
  • Jel bop quyp aqyry jeter edim.
  • Qayghy әkelsem basyna ne eter edin?
  • Qoyshy sәulem bәrin de kóteremin.

Jyl merziminen qaraghanda Núrsapanyng ólenining búryn jazylghandyghynyng negizi basym. Alayda Múqaghaliday shalqar shabyt iyesining osy ólendi ózgeshe týrlendirip «kóshirip» aluy tipten mýmkin emes. Ekeui de ekpindi jyrdyng iyesi, auyzdyqpen alysqan arda ólenning jalyna jabysqandar. Sondyqtanda múndaygha kelgende úqsastyq pa, әlde ýndestik pe? – dep biz de an-tang bolamyz, oqyrman da an-tang bolady.

Jogharydaghy biz keltirgen birer mysal tútas әdebiyetke ókildik ete almaydy. Kózimizge týsip, kókiregimizdi tolqytqan oy ýzikteri ghana. Aramyzdan jalang eliktegish jastar tabylyp jatsa, olargha aldyn ala dabyldy eskertuler jasaghymyz keledi.  

Ádebiyette úqsastyq pen ýndestik bolyp túrady dep júbanysh izdesek te, sonygha iz salyp, óz soqpaghyndy danghylgha ainaldyrghangha ne jetsin degen oimen sózimizdi ayaqtaymyz.

Jәdy Shәkenúly, jazushy, Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi, Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi

Abai.kz

 

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5381