Denis Tenning qyrshynynan qiylghan ghúmyryna qayghyrmaghan qazaq kem shyghar. IYә, qayghyrmaghandar da, onyng ana dýniyege imandy bolyp ketkenine kýmәnmen qaraghandar da boldy. Feysbuk әleumettik jelisinde Jomart Aytqazy deytin әriptes inimiz dúrys jazdy: múz aidynynda júldyzday aqqan jas jigitting ólimi «últshyl» atanyp jýrgen azamattardyng barsha adamzat balasyn bauyrym dep sýietin meyirimdiligin, әsire dinshilderding adamdy dinine qarap alalaytyndyghyn әigilep bergeni anyq. Óitkeni, dindarlar tarapynan «Denis músylman bolghan joq, sondyqtan oghan imandy salauat etu qate» degen sózder aitylyp qaldy. Kim ne dese de endi Denis joq.

Al, ómir bayaghysynsha jalghasa bermek. Búl arada bizding aitpaghymyz basqa. Mine, kýdikti retinde eki azamat ústaldy. Ekeui de órimidey jas jigitter. Tipti, bozbala desek te bolghanday. Ókinishitisi: búl eki bala – qoghamnyng tiri jetimegi. Tastandy beysharalar. Ol ekeuin qogham bauyryna basqan joq, ayalaghan joq, jetelegen joq, jaqsy iske, iygilikke talpyndyrghan joq. Ata-ananyng azdy kem tәrbiyesin kórip óskenmin ol ekeuin qogham qatty ógeysitti. Keudesinen iyterdi, keri tepti. Ol ekeui jetelesip qalagha kelgen edi, qala ekeuine teris qabaq tanytty. Jaqsylyghyna ortaqtastyrghan joq, qatygezdikke qaray aidap saldy. Sebebi, urbandalghan qazaq jasymen osy kýnge deyin Ýkimet (Saghyntaevtyng Ýkimetin ghana búghan aiypty etu qate) júmys jasaghan emes. Olar qayda kelip jatyr, qaydan kelip jatyr? Ne istep jýr, ne istemek? Biylikting búl súraqtargha qayyrylugha, jauap izdeuge múrshasy da, niyeti de bolghan emes.

Biylikting «jas» dep jýrgenderi studentter, mektep oqushylary. Memlekettik qyzmetterge túyaq iliktirgen jas mansapqorlar. Al, myna balalar...olar – qara bazar jaghalap, tәshki sýiretip, dalada qalghan joghalghan úrpaq. Sodan keyin ghoy, olardy týrli qylmystyq toptar men jat pighyldy diny aghymdar iyektep aldy. Osydan eki jyl búryn Almatyny bir jas jigit bóri tiygendey dýrliktirdi. Sóitsek, ol búryn sottalghan eken, ministr Qasymovtyng ózi moyyndady, kópten beri poliyseylerge ketken kegi bar eken, qany qatyp jýripti. Sodan keyin qolyna qaru alghan da, polisiya jasaghyna qarsy oq atqan. Aqtóbede, Atyrauda el ishin alatayday býldire jazdaghan sodyr soyqandar da yza kegi shekten shyqqan әsire dinshilder boldy. Ou, Ay men Kýnning amanynda atys-shabys tilep, jau shaqyryp qazaq jastaryna sonsha ne kórinipti?

Bizdinshe, osynyng bәrining astarynda әleumettik tensizdik jatyr. Áleumettik stagnasiya, qúldyrau men kýizelistegi kónil-kýy jatyr. Shekten tys kedeylengen elding kýrsinisi jatyr.

Mine, qaranyz, Denis zamanynyn, ainala qoghamynyng әldiyinde ósip, múrat maqsatyna erte qol jetkizdi. Ony baqquatty әkesi ghana emes, Qazaqstandaghy bay kәrister diasporasy qamqorlyghyna aldy. Bolashaq Olimpiada jýldegerin keshegi Niyden bastap býgingi Kiym, Nandargha deyin ayalap baqty desek, asa qatelese qoymaspyz. Sonday ayauly úldyng qúrdastary kóshede telim-telim bolyp, kóringenning bózine kóz sýzip, úrlyq-qarlyq jasap jýr. Bireudi tonap, bireudi arbap, bireudi aldap kýneltudi ghana biledi ol bayqústar. Qaladaghy «jýgermekterine» jaghday jasap bere qoygha túrmysy júpyny, jýdeu kónil әke-sheshening mýmkindigi shekteuli. Qalalyq ókimet bolsa, «qanghybastardy» polisiyagha andytyp qondy ghana biledi.

Alayda, biz keltirgen dәiekterding bir de biri kýdiktiler men qylmyskerlerdi aqtap aludy bildirmese kerek. Adam bolatyn adam adam boludyng jolyn izdeydi, jaryqqa úmtylady. Jaqsy orta tabady. Áytse de, jas adamnyng danghyl jol tauyp ketui qashannan qiyn ekeni bәrimizge belgili emes pe? Denis Tenning adam qolynan qaza tabuy bizge jogharydaghy jayttardy, adasqan qazaq jastarynyng taghdyryna qayta bir oraludy oilatty. Ókinishti-aq, órimdey eki jas aina úrlamaq bolyp, abaysyzda adam qanyn moyyndaryna jýktedi.

Ayna... ol  bizding bar bolmysymyzdy kezekti ret әshkere etti.

D. Qasenúly

Abai.kz