Sәrsenbi, 27 Qarasha 2024
Biylik 6874 0 pikir 26 Shilde, 2018 saghat 08:19

Ýshkir búryshtargha úrynbay ómir sýru filosofiyasy

Ádette, qanday da bir tarihy derekting qúndylyghy onyng kóne qújattarda kórinis tabuymen baghalanady. Múny ghylymmen shúghyldanghan, derek izdep arhivterde kóz mayyn tauysqan jannyng bәri biledi. Degenmen, belgili bir halyqtyng jazu-syzuy әli joq kezde de onyng ózindik  erekshelikteri, ómir sýru qaghidattary bolghan jәne ol sol halyqtyng túrmys-tirshiliginde beynelenip kelgen. Solardyng biri – bizdermiz.

Halqymyzdyng túrmysynda paydalanylatyn zattardy zerdeley  otyryp, qazaqtyng tirshilik etuining basty qaghidalary әu bastan-aq teketiresterdi ainalyp ótip, pәtuagha keluge, tendikke, ortaq iske birdey júmylushylyqqa, beybit qarym-qatynas qúryp, oqys jaylardy shiyelenistirmeuge negizdelgenin tanyp-biluimizge bolady. Ghylym tilinde ony «ýshkir búryshtary joq»  filosofiya deuge bolady. Ghasyrlardan ótip, býgingige jetken «Biz – qazaq degen mal baqqan elmiz, biraq eshkimge soqtyqpay jay jatqan elmiz...  Dosymyzdy saqtay bilgen elmiz, dәmi-túzyn aqtay bilgen elmiz...» degen sózder – qazaqtyng sol filosofiyany ústanghan el ekenin kórsetetin belgilerding biri.

Jiyrmasynshy ghasyrda aitylghan «Qazaq degen halyq bólek, el bólek. Qazaq jýrgen soqpaq bólek, jol bólek. Kiyiz ýii Jer siyaqty júp-júmyr, Shanyraghy Kýn siyaqty dóngelek» (Kýlәsh Ahmetova) degen sózder de sol qaghidattan habar beredi.  

Kiyiz ýy – biz ýshin óz ýiimiz, óleng tósegimiz bolghanymen, aqyn ony Jer planetasyna әdemi tenegen. Shyndyghynda da solay, qazaqtyng kiyiz ýii – ghalamnyng modeli, býkil ghalam men adam arasyn baylanystyrushy kiyeli oryn. Kiyiz ýidegi kenistik qazaq dýniyetanymynyng toghysqan jeri. Ghasyrlar boyy adam ómiri osynda ótti: dýniyege keldi, ýilendi jәne songhy sapargha attandy. Yaghni, adamnyng týzdegi tirshiligin qospaghandaghy ómiri ótetin túraqty meken-túraghy. Onyng kiyesi turaly tolghansaq, sóz shanyraqtan bastau alady.

Al qazaq ýshin shanyraq – qasiyetti әri san qatparly úghym. Ol – bir jaghynan Kýnning simvoly, al uyqtar Kýnnen shashyraghan sәulelerdi beyneleydi. Ekinshi jaghynan shanyraq – әuletting simvoly. Shanyraq kóteru – azamat bolu, el qataryna qosylu degendi bildiredi. Ýy tikkende shanyraq kóterudi sol әuletting abyroyly, bedeldi er-azamatyna tapsyrghan. Shanyraqtyng shayqaltpay, nyq ústaluyn, uyqtardyng dúrys әri tez shanshyluyn jaqsy yrymgha balaghan. Onyng astynda túratyndar úiymshyl, auyzbirshiligi mol bolady, ol shanyraqtan shyqqandargha bauyrmaldyq, meyirimdilik qasiyetter sinedi dep sengen.

Búl senim de últ boyynda saqtalyp, qazirgi qoghamdy toptastyrugha, bir maqsatqa shoghyrlandyrugha qyzmet etude. Sonyng keybireuleri Qazaqstan halqy Assambleyasynyng HHVI sessiyasynda mysalgha keltirilip, biregey jobalardyng bastau aluyna negiz qalady. Tayauda Assambleya bastaghan «Qazaqtanu» jobasy da qazaq últynyng beybitshil, kenpeyil, janashyr, qamqorshyl qasiyetterin úlan-ghayyr dala – Qazaqstan shanyraghyn meken etken barsha halyqtyng boyyna sinirudi maqsat etedi.

Jobany kópke tanystyryp, túsauyn kesken is-sharada Qazaqstan halqy Assambleyasy Tóraghasynyng orynbasary L.A.Prokopenkonyn: «Qazaqtanu» ghylymi-aghartushylyq jobasynyng ýsh jýzding basyn qosqan Abylay han alanynda bastaluynyng mәni terende jatyr. Biz de kýsh-jigerimizdi ortaq qúndylyqtarymyzdy «Ruhany janghyru» baghdarlamasy ayasynda nyghaytu ýshin biriktiretin bolamyz» dep sóz bastauy kópshilikting kókeyine qondy. Ári qaray ol qazaq halqynyng túraghy – kiyiz  ýy siyaqty – ýshkir búryshtarsyz, yaghni, janjalsyz, qaqtyghyssyz ómir sýru filosofiyasyn qabyldap, boygha siniruding elimiz ýshin, jalpy jer betindegi beybitshilik ýshin manyzdylyghyn atap kórsetti.

Sol kýngi is-sharagha qatysushylar kezinde qudalaugha úshyraghan san halyqtyng ókilderin bauyryna basqan qazaqtyng boyyndaghy kenqoltyq minez ben meyirimning búl halyqtyng boyynda ejelden qalyptasqan qasiyet ekenine kóz jetkizgendey boldy.  Taygha tanba basqanday ap-anyq nәrsege búryn kónil bólmegenderine tang qalyp jatqandar bar. Jastargha osy túrghyda týsindiru kerek dep úsynys aitqandar da boldy.

Ol ras, qazaq túrmysyna tәn kiyiz ýi, shanyraq, oshaq, qazan, taba nan taghy basqa zattardyng ejelden kele jatqan  tereng mәni bar. Búl zattardy kinodan nemese muzeylerden kóretin qazirgi úrpaqqa olardyng halqymyz ýshin qanday kiyeli ekenin aityp týsindiru de  «Qazaqtanu» jobasynyng shenberinde jýzege asyrylmaq. Búl rette asyra aqyldymsymay, qazirgi shydamsyz jastardy jalyqtyryp almay júmys jýrgizu oilastyryluda. Kitaby dәristen góri ómirlik oy týylerge, ózindik tәjiriybege den qoyylu joba nәtiyjeliligin arttyra týspek.

... Ákemning qyzmetine baylanysty bala kezimizde kóp kóship-qondyq. Áriyne, qazir eske alghanda ýy jyghyp, ýy tigu, kóshu,  jana qonysqa ornalasu, әkemning jeroshaq qazyp, anamnyng qazan ornatuy kinodaghyday bolyp kóringenimen, ol kezde romantikasynan góri qiyndyqtary kóp bolghanyn týsinemin. Ýy tigu, kerege keru, shanyraq kóteru, uyq shanshu, tuyrlyq jabu, beldeu tartu siyaqty júmystardy kózben kórip, shamamyz kelgenshe qolghabys jasaytynbyz. Sonda әjem, biz bilip jýrsin dedi me eken, shanyraqty kótergende baqannyng ekinshi úshy tiygen jerge, yaghny ýiding dәl ortasyna oshaq ornalasuy kerektigin aitatyn.

Kele-kele ýlken ýiding qasyna japsarlas etip kishkene ýy tigilip, oshaq sonda ornalastyrylatyn boldy. Býgingining tilimen aitsaq, qonaq bólme men as bólme siyaqty.

Oshaqtyng bos túrmauy kerektigin de sol kezde estigen edim. Anam da oshaqty qoyghan son, birden qazandy ornatyp, ishine sýt qúiyp, pisiretin. Keyde su qúyatyn. Jalpy yrymshyl halyq bolghandyqtan, qazannyng bos túruy jaman yrymgha sanalatynyn men keyinnen bildim.

Qazan – «qút» degen týsinikti beretin simvol. Kóshpendiler ómirinde qazannyng orny bólek. Qazansyz  otbasy joq, oshaq ta joq, ýy de joq. Qazaqtyng qazandy qatyn-balamen birge ataytyny, Mahambetting  «qara qazan, sary bala qamy» ýshin «egeuli nayza qolgha» alghany sony kórsetedi. Qazan  qyz jasauynyng mindetti búiymy bolghany da kóp jaydy anghartady. Qayda kóshse de qazanyn tastamaytyn ghúryp ta býginge deyin jalghasyp keledi.

Qazaq halqy ýshin qazan – birlik  pen qonaqjaylyqtyng nyshany ispetti. Qazandy tatulyqtyng belgisi retinde tanytatyn anyzdardyng biri: «jaulasqan myng batyrdyng nayzasynyng úshy eritilip, qazan qúiylghan eken» dep bastalady. Búl – qazannyng  tatulyqtyn, bereke-birlikting simvoly retinde tanyluynyng negizdiligin ornyqtyra týsedi.

Qazannyng bizge jetken keremet ýlgisi – Týrkistandaghy Qoja Ahmet Yasauy kesenesinde túrghan qasiyetti Tayqazan. Ámir Temir zamanynan qalghan qúndy jәdiger úzaq jyldar boyy Ermitajda túryp, júrtshylyqtyng talaby boyynsha elge qaytarylghany belgili.

Ghylymy derekter boyynsha búl qazan 1399 jyly 25 mausymda (hijra 801 jyl, 20-shauual), Týrkistan qalasynyng batysynda 27 shaqyrym jerde ornalasqan Qarnaq eldi mekeninde, siyrek kezdesetin jeti týrli asyl metaldyng (mys, myrysh, altyn, kýmis, qola, qorghasyn, temir) qospasynan qúiylghan. Qazannyng salmaghy 2 tonna, syiymdylyghy 3 myng litr, biyiktigi – 1,60 m, diametri – 2,42 m. Túghyrynyng biyiktigi – 0,54 m, diametri – 0,607 m.

Kesenedegi Tayqazan «saq» tiptegi qazangha jatady. Alyp qazan jasau kóne saq, ghún, ýisin dәuirlerinen jalghasyp kelgen dәstýr ekenin derekter men aighaqtar rastaydy. Eldik sanasy biyik, otbasylyq qúndylyqtardy joghary ústanghan sosiumdar ýshin qazan – memleketshildiktin, bereke men birliktin, molshylyqtyn, eldikting nyshany bolghan.  

Búl kýnde Tayqazan ózining qútty ornynda, qazaq halqynyn, Qazaqstan atty ýlken shanyraqtyn, qala berdi kýlli týrki júrtynyng berekesinin, tynyshtyghy men birligining nyshany qyzmetin atqaryp túr.  

Qazaqstan halqy Assambleyasynyng 20 jyldyghy atalyp ótken 2015 jyly «Beybitshilik pen kelisim jol kartasy» mega-jobasy ayasynda ótkizilgen «QHA-20 iygi is» respublikalyq aksiyasynyng nyshany retinde Tayqazan alyndy. Tayqazannyng kóshirmesi mamyr aiynda resmy týrde Últtyq muzeyge tapsyrylghangha deyin «QHA-20 iygi is» respublikalyq aksiyasynyng ayasynda elimizdi meken etken barlyq etnos ókilderin qamty otyryp, 2500-ge juyq is-shara ótkizilgeni belgili. Halyqtyng әleumettik әlsiz toptaryn, soghys ardagerlerin, kóp balaly otbasylardy, jetim balalardy  qosa alghanda, 35 mynnan astam adamgha kómek kórsetilip, Tayqazan taghy da qayyrymdylyqtyn, bereke men birlikting simvoly retinde tanyldy.

Astananyng 20 jyldyghy qarsanynda ónirlerding elordagha tartu jasauy merekening mereyin arttyrdy. Esilding eki jaghasyn atyraulyqtar salghan әdemi kópir jalghap, jetisulyqtar tartu etken baq qala kórkin asha týsti. Qaraghandylyqtar syigha tartqan «Qazaq eline myng alghys!» monumenti tariyhqa taghzym etkizip, pavlodarlyqtar salghan velosiypedshiler joldary Astananyng ekologiyasynyng tazaruyna qosylghan ýles boldy.

Tartulardyng ishinde Manghystau oblysy syigha tartqan qalalyq Dostyq ýiining orny bólek.  Óitkeni ol eng qymbatymyz – auyzbirshilik pen kelisimning shanyraghy. Qonys toyyn toylap jatqandargha osy memlekettik sayasatty jýrgizip otyrghan Qazaqstan halqy Assambleyasynyng  atynan tereng maghynaly syilyq – qazaqtyng qazany tartu etildi. «Astananyng asy kóp bolsyn. Bereke men tatulyqtyng simvoly halyqtyng auyzbirshiligin arttyra týssin» degen tilekpen jasalghan syy edi búl.

Osy jerde sәl sheginis jasap, qazannyng tarihyna toqtala ketelik. Búghan deyin Assambleya ótkizgen is-sharalarda birde nauryz kójemen,  birde bauyrsaqpen toltyrylyp túratyn qazandy talay kórgenbiz. IYesi –qostanaylyq  Júmaghaly Arystan esimdi azamat ekeninen de habardar edik. Al onyng Dostyq ýiine deyingi joly әri qyzyq, әri sabaq bolarlyq.

Júmaghaly ony alghash ret osydan 30 jylday búryn Fedorovkada kórshi túratyn Mariya әjeyding baqshasynan kórgen. Ájey syiymdylyghy 200 litrdey qazandy sugha toltyryp, kýn týsip, jylyghan song gýlderin  suaratyn. Bir kýni Júmaghalidyng basyna oy sap ete qalady: qazannyng әu bastaghy maqsaty – as pisiru emes pe? Múnday ýlken qazanda auqymdy jiyndarda as pisirilgeni anyq... Búl qazan talay tarihy oqighanyng ýnsiz kuәsi boldy ghoy... Bәlkim, sonau qughyn-sýrgindi jyldary Qazaqstangha jer audarylghan qansha jan qazaqtyng osy qara qazangha qaynatqan asyn talghajau etip, aman qalghan shyghar? Qazaqtar ózderining auyzdarynan jyryp bergen qatqan nan men qara sorpanyng әl berip, ómirin saqtaghany turaly әngimeni ózi de talay ret estimep pe edi!  Múnday qúndy zat nege әjeyding baqshasynda túr?

Ol әjeydi qazandy satugha kóndirip, eng әueli qazandy saraptamadan ótkizedi: reseylik ghalym-metallurgterding zertteui, Qaraghandy memlekettik industrialdyq uniyversiytetinde ótkizilgen zerthanalyq zertteuler qazannyng shynynda da ótken ghasyrlar jәdigeri ekenin kórsetti. Astana qalalyq Dostyq ýiine syigha tartu ýshin, mine, osy qazannyng kóshirmesi jasaldy.

J.Arystan, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýshesi retinde, biraz uaqyttan beri   halqymyzdyng qazandy qasterleuin halyqqa tanytyp, keler úrpaqqa jetkizu ýshin enbek etip jýrgen jandardyng biri. Ýstirt qaraghanda kóp adam kónil bóle bermeytin  nәrsening astarynda tereng filosofiyalyq mәn jatatynyna onyng iske asyryp jýrgen «QazanNAN»  jobasy arqyly kóz jetkizuge bolady.

Merekeleuge qatysushylar onyng qazanyn basqa da is-sharalardan: qalalyq alandardan, EKSPO aumaghynan, әr oblystarda ótkizilgen merekeler tórinen kórgenderi anyq. Kórip qana qoymay, nauryz kójeden auyz tiyip, ystyq bauyrsaq jegen de bolar. Tipti, «Shyndyghynda da, qazanda pisirilgen tamaqtyng dәmi ózgeshe bolady eken-au» degen sózder de talay ret aitylghan  shyghar. Áriyne, solay. Óitkeni, qazannyng sózben aityp jetkize almaytyn, tek sonda pisken as arqyly boyymyzdy nәrlendiretin erekshe quaty bolatynyn qay-qaysymyz da bala jastan estip, sezip óstik qoy.

Bala kezde onyng ne ekenine mәn bermegenimiz anyq. Al azamat bolyp qalyptasqan әrqaysymyzdyng ony biluimiz kerek-aq, óitkeni ol – bereke men birliktin, auyzbirshilik pen eldikting quaty.  

Kamal Álpeyisova, jazushy,  filologiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1553
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3347
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6207