Beysenbi, 24 Mausym 2021
Ádebiyet 10299 7 pikir 30 Shilde, 2018 saghat 14:45

Talghat Temenov. Gýlnaz (povesti)

Ótken aptada Abai.kz  aqparattyq portalynda belgili qogham qayratkeri, rejisser Talghat Temenovtyng "Mahabbat beketi" filimining jalghasyn Bayan Maqsatqyzy rúqsat súramay týsirip jatqany turaly «Men tiri túrghanda kim búlargha rúqsat bergen?!» degen maqala jariyalanghan edi. Artynsha Bayan Maqsatqyzy habarlasyp, "Avtorlyq qúqyqty búzdy degenge kelispeymin" dep bizding tilshilerge súhbat berdi. 

Sol dauly mәselemen ainalysyp jýrip, "Mahabbat beketi" filimine arqau bolghan Talghat Temenovtyng "Gýlnaz" atty povesin súratqan edik. Aghamyz sózimizdi eki etpedi. Endeshe, Gýlnazgha ghashyq jandargha marhabbat!

Abai.kz  aqparattyq portaly

 

GÝLNAZ

Oblys ortalyghyna jetkenimde jazdyng qysqa tany bozaryp ata bastaghan. Vokzalgha deyin әkelip tastaghan mashina osy jerden qaytty da, men ishke bettedim.

Vokzal ishi qapyryq. Poezdyng keluine әli biraz uaqyt bar bolghan son, biyletimdi aldym da, syrtqa shyqtym. Tanertengi samal jel týni boyghy úzaq joldan qaljyraghanymdy úmyttyryp jiberdi. Qúbyrdan su ishtim de, perrondy boylap kele jattym.

Kýnshyghys jaq birte-birte agharyp baryp, al qyzyl núrgha shomyla bastady. Dәl qazir dýnie týgel del-sal bolyp balbyraghan tәtti úiqynyng qúshaghynda jatqanda, tanmenen talasa túrghan torghaylardyng shyryly ghana úlanghayyr tirshilikting habarshysynday.

Mynau dýnie netken ghajap, ainala qanday keremet edi!

Bir jetige sozylghan júmysymdy oidaghyday bitirgendigimnen be, bolmasa arayly tannyng ghajayyp osy bir shaghynan ba, kónilim óz-ózinen kóterilip sala berdi. Tek anda-sanda ghana, «tezirek poezd kelip, jyldamyraq Almatygha jetsem» degen oy ghana bas kóterip qoyady.

Bir kezde «Moskva-Almaty» jýrdek poezy kep toqtaghan. Jolyng bolyp, júmysyng bitkennen keyin sharshaghannyng ózi bir raqat eken! Jayly oryngha jayghasqan song tura óz ýiime kelgendey alansyz, maujyrap úiyqtap ketippin.

Qansha jatqanym belgisiz, bir kezde oyanghanymda, poezdyng toqtaghanyn, jolaushylardyng asyghys-ýsigis dabyrlasyp týsip bara jatqanyn sezdim. Kózimdi ashsam, tanerteng tanysugha ýlgermegen beytanys serigim tósek-ornyn ótkizip shyghyp ketipti. Syrttan sanqyldaghan dauys estildi. Shamasy Shymkentke kelgen boluymyz kerek. Óng men týsting arasynda boyym balbyrap jatyrmyn.

Kupege bireuler kirdi. Aldymen әieldin, keyin kishkene qyzdyng dausyn estidim. Irgege qaray audaryla bergenimde bes-altylar shamasyndaghy qyz balany bayqadym. Basyna kóbelekting qanatynday aq bantik baylaghan, ózi sonday sýikimdi. Osy kezde qyrymen túrghan súnghaq boyly, ashang jýzdi, shashyn qysqa etip qighan kelinshekke kózim týsti. Kenet túla boyymnan toq jýrip ótkendey dir ete qaldym. Úiqym shayday ashyldy.

«Apyrmay, shynymen-aq sol ma?!»

Qayta qaraghanymda janaghy kelinshek qolyndaghy jýgin tósegining astyna jayghastyryp jatyr eken. Jýregim jiyiley soghyp túla boyymdy әlsiz bir diril biylep barady.

IYә! Sol! Gýlnaz!..

Jazbay tanyp túrmyn. Tek sәl tolysa týskeni bolmasa, bayaghy maghan tanys qolang shash, maghan tanys aqqu moyyn, ashang jýz, maghan tanys qyzyl erin...

"Qayran Gýlnaz! Aru Gýlnaz!

Mening sonau balalyghymnyn, balghyn mahabbatymnyng bastauy bolghan bir beyne! Senimen kezdesem dep ýsh úiyqtasam týsime kirip pe? Gýlnaz... Gýlnaz..."

Óz-ózimnen quystanyp, osy bir jannyng aldynda ózimdi ýlken qylmyskerdey sezinip, býktetile berdim. Ishim uday ashyp, eki shekem solqylday bastady. Ne istep, ne qoyyp jatqanymdy týsinbeymin. Áyteuir, belgisiz bir kýsh meni irgege qaray tyqsyra týsti.

IYә... sol kýnder býgingidey kóz aldymda...

...

Oqu jylynyng jana bastalghan shaghy. Onynshygha endi kóshken kezimiz. Bir kýni klassqa jetekshi aghayymyz kirgen. Ádettegidey ornymyzdan ýdere túrdyq. Biraq ol «otyra berinder» dedi de, tez-tez basyp óz ýsteline jaqyndady. Izinshe ashyq qalghan esikten beytanys qyz kórindi. Ýstinde qara yubka, aq kofta. Qolynda qonyr sómkesi bar.

- Al, Gýlnaz, - dedi aghayymyz, - bizding klass osy. Endi sening de klasyn.

«Múnday da kórkem qyz bolady eken au» dep qoyamyn ishimnen.

- Balalar, mine, kórip túrsyndar, bizge janadan Gýlnaz degen oqushy keldi. Gýlnaz Ospanova.

Manadan әlipting artyn baghyp otyrghan on bes úl úlarday shulap qoya berdik.

- Oho!

- Pah deniz!

- Gýlnaz dese, Gýlnaz eken ghoy...

- Tffay, tffay, til-kózim tasqa!

- Aghay, jana kelgen qyzdy qantarmay, otyrghyzsanyzshy.

- Múnda kel, Gýlnaz.

- Mening qasyma keliniz, Gýlnaz.

Klass ishi bir sәt u-shu bolyp jatqanda, nege ekeni qaydam sóileuge qoryqqanday, ýn-týnsiz ghana otyryp qalyppyn. Biraq boyymdy belgisiz bir sezim biylep alghan edi.

...

Gýlnaz bizding klasqa tez ýirenisti. Oghash qylyq, jat minezi joq qyzgha biz de bauyr basyp kettik. Gýlnaz múghalimderge, tipti әdebiyetten beretin Ayghanym apaygha da únaghan bolatyn. Ol kisining ereksheligi – óte qatal edi. Mysaly, apayymyz alghashqy kýni basqalarday Gýlnazdyng qaydan kelgenin, qalay oqyghanyn  súraghan joq. Jazghy demalystan keyin birinshi kezdesip túrghan múghalimimiz klaspen jalpy amandasty da, ә degennen sabaqqa kóshti. Jana qyzdy kórdi me, joq kórmedi me, әiteuir:

- Býgingi óter taqyrybymyz Abaydyng ólenderi, - dey kelip, Gýlnazgha bir, tor kóz jurnalgha bir qaraghan. Sosyn:

- Al, Ospanova, Abaydyng qay ólenin jatqa bilesin? Aytyp kórshi! - degeni bar emes pe.

Qaysymyz jattaghan ólenderimizding bәrin jadymyzda saqtap jýr deysiz? Tipti ýsh aighy demalystan song úmytylyp qaldy ghoy. «Jana» qyzdyng saghyn syndyryp býginshe úyaltpay-aq qoysa qayter edi» dep qoyamyn ishimnen. Klass ishi de tyna qalghan. «Apyr-ay, eshtene aita almay masqara bolatyn boldy-au Gýlnaz. Eng bolmasa «Jazdy kýni shilde bolghanda» esinde qaldy ma eken? Bir shumaghyn bolsa da aityp shyqsa» dep ornymda otyra almay, typyrshy bergem. Al Gýlnaz ornynan kóterilip, jaryqshaqtanghan dausymen «Tatiyananyng hatyn» bastay jóneldi.

«Amal joq, qayttim bildirmey,

Yapyrmau, qaytip aitamyn

Qoymady derting kýidirmey,

Ne salsang da tartamyn»...

Birte-birte qyz ýni aiqynyraq estilip, úly Pushkinning Tatiyanasy Gýlnaz bop klass ishin aralap ketti. Abay ólenning maqamyna, Gýlnazdyng jaghymdy dausyna riza bolghanday anda-sanda basyn iyzep qoyady. Býkil klass Gýlnazgha elitkendey jym-jyrt. Tynyshtyqty tek qyz ýni búzady.

«Shynyndy ait, kimsing terbetken,

IYembising saqtaushy.

Álde azghyryp әure etken

Jaumysyng teuip tastaushy...»

Qansha uaqyt ótkenin kim bilsin, әiteuir, ólenning songhy shumaghy bitkende baryp «Uh» degem. Al, Gýlnazdyng otyrmay, әli týregep túrghanyn apay úmytyp ketken sekildi. Tek sәlden keyin:

- Otyra ghoy, -  dedi de, sabaghyn әri qaray jalghastyryp. Ýninde jylylyq bar edi.

Gýlnazdyng bir qasiyeti – eshkimdi bólip jarmaytyn. Tipti qyzdar, úldar dep te qaraghan emes. Bizben birge oinaydy, birge jýredi. Onyng osy kópshildigine, kónildigine, moyyn úsynyp qalghanbyz. Alghashqy kezde Gýlnazdyng kórshisi bolghan Jenis pen belsendi bop jýretin bir-eki qyz bizden bólektep әketkisi kelgen. Biraq ol kópke barmady.

Gýlnaz Jenispen birge otyrady. Ol әdemi kelgen, orta boyly aq sary bala. Oilap qarasam, Jenis ekeumiz kýni býginge deyin bir-birimizben ne qaljyndasyp, ne ózgelerdey alysyp-júlysyp oinap kórmeppiz. Óitkeni ol jalghyz menimen ghana emes, klastaghy balalardyng kóbisimen alystan syilasady. Ózin basqalardan joghary ústaugha tyrysady. Bәlkim, әkesining auylsovettigin betke ústap, ózinshe shirengeni me, kim bilsin, әiteuir, sol minezinen bir tanbaydy. Jenisting taghy bir ereksheligi - kóp sóilemeydi. Qashan kórseng kitabyna, ne әldebir gazetke ýnilip otyrghany. Mine, sol Jenis Gýlnaz kelgennen beri ózgergen. Kóbine «jana» qyzdyng qasynan shyqpaydy.

Qonyr kýzding jayma-shuaq kýnderining biri edi. Sabaq bolmay, bәrimiz syrtqa shyqtyq. Qaysysynyng oilap tapqanyn qaydam, әiteuir, bireuler «ýshinshi-artyq» oinayyq degen.

Oyyn bastalghaly mening eki kózim Gýlnazda. Óitkeni ol taghy da Jenispen birge. Ekeuining aralary tipti jaqyn. Qyzdyng jelmen jelkildegen shashy onyng betin, múrnyn qytyqtaytynday. Al, Jenis bolsa mәz. Gýlnaz shenberdi ainalyp qashyp jýrgen Aymangha «tezirek» dep jaqtasyp aiqaylap jatyr. Kenet kózim qyzdyng qolyna týsti. Jenis sýirik sausaqtardy ústap alypty.

Alghashynda «Gýlnaz ony bayqamaghan, oiynnyng qyzyghymen elemegen bolar» dep oilaghanmyn. Qayta qarasam...jo-joq... Gýlnazdyng alaqany Jenisting alaqanymen aiqasyp qalypty. Jigit qyzdyng búl qylyghyna shattanghanday terbetilip qoyady. Tipti qyzdyng qúlaghyna birdene dep sybyrlay ma, qaytedi?

Týh! Kýiip kettim! Dәl osy kezde Ayman aldymdaghy qyzgha qatarlasa bergen edi. Men de osyny kýtkendey lyp berip, shenberdi ainala qashtym. «Qughynshym» taqaldy-au degende, Gýlnazdyng aldyna kep túra qaldym. «Endi ne ister ekensinder?»  Jenis myna mamyrajay qalyptaryn búzghanyma renjigendey samarqau ghana eki-ýsh attap baryp, bireulerding qasynan oryn alyp jatty.

Men bolsam demimdi әli basa almay, Gýlnazdyng janynda túrmyn. Oghan degen әlgindegi bar ókpem birte-birte seyile bastaghanday. Múrnyma tek qyzgha ghana tәn әldebir jaghymdy iyis keledi.

Biraq quanyshym úzaqqa barmady. Óitkeni aldyma taghy bireu keldi de, Gýlnaz meni tastap jýgire jóneldi. Sosyn... sosyn...  taghy da Jenisting aldyna toqtaghan. Men endi shyday almadym. Oiynnan ýnsiz shyqtym da, dop tepken balalargha qaray bettey berdim. Biraq Gýlnazdyng әlgi qylyghyn keshirgem joq. Keshirgim de kelmedi.

Arada kóp úzamay әdebiyetten beretin apay shygharma jazdyrdy. «Ándi, ólendi qalay týsinesinder, sony jetkizsender boldy», - degen. Otyra qap oilana bastadyq. Men, jalpy, shygharmany, onyng ishinde erkin taqyrypty jaqsy kórem. Býgin de qoltyghymdy erkin jazyp, kenirek kósiluge bel bugham. Qazaq halqynyng әnshi-jyrshy ekenin, onyng ólenmen jerlenetinin Abaydan mysal keltire sýikey bastagham. Bir sәt kózim Gýlnazgha týsti. Abyrjyghan sekildi. Qasyndaghy Jeniske birdene dep sybyrlap edi, ol basyn shayqady da, jazuynan bas almady. Gýlnaz jan-jaghyna jaltaqtay berdi. Meni bayqady da, qolyndaghy qalamyn kórsetti. Týsine qoydym. Siyasy tausylghan boluy kerek. Men oghan «saspa» dep belgi berdim.

Sumkamnyng týbinde bir artyq qalamym jýretin. Qolymdy súghyp jiberdim. Eshtene ilikken joq. Ári izdeymin beri izdeymin joq. Uaqyt ótip barady. Sumkamdy týgel qoparyp shyqtym. Eshtene tabylmady. Gýlnazdyng bar ýmitin maghan artyp, qarap otyrghany anau. Ne isteymin? Sasqanymnan terlep kettim. Sosyn ózimning qalamymnyng ishindegi siya toltyrghan týtikti suyryp alyp Gýlnazgha úsyndym. Ol jymiyp «raqmet» degendey basyn iyzedi.

Quys qalamymen dәpter betin qúr syzghylap, otyra berdim. Tipti anda-sanda oilanghan bolyp, qalamymdy tisteymin de, taghy da shúqshiyam.

Qonyrau soghyldy. Múghalimge jarty beti ghana jazylghan «shala» dәpterimdi úsynuyma tura keldi. Endi maghan bәribir. Joq, bәribir degen ne? Qayta mening  aynalam tolghan әuen, kókiregim quanysh! Al myna júrt, múnday jaghdayda «eki» aludyng da maqtanysh ekenin týsine me eken!

Keler jolghy әdebiyet sabaghyna alghashynda barmasam ba degem. Ne aitsa da, әiteuir, estimeytin bolamyn ghoy. Biraq ol oiymnan tez ainydym. Syrtymnan jamandatyp, qúlaghymdy shuyldatqansha, qolymmen istegenimdi moynymmen kótereyin. Ózime tiyisti « ekimdi», erkimmen qalap alghan sógisti estiyin degem. Biraq múghalimdi kórgende jýregim tarsyldap qoya berdi.

«Gýlnazdyng kózinshe it terimdi basyma qaptaytyn bolady-au. Biraq... sәl-pәl shydayyn».

Apay júrttyng baghalaryn aityp, dәpterlerin taratyp jatyr. Bir kezde:

- Ospanova «tórt», - dedi.

Gýlnaz dәpterine úmtylghanda, men partama raqattana shalqaya otyrdym.

- Ádilov!

Qúiqa tamyrym shymyrlap qoya berdi. Beyne bir basyma myng million qúmyrsqa qaptap ketkendey. «Al, apay, endi tezirek «ekindi» qoy da, maghan aitar sózindi aita ber», - deymin ishimnen. Múghalim kidirip qaldy.

- Sen...

Kenet ol kózime qadala qarady. Sasqanymnan ne isterimdi bilmey túryp qappyn.

- Ádilov, sen basyn dúrys bastapsyng da, әri qaray jazbapsyn. Ne boldy?

Ýnsiz qaldym...

Tynyshtyqty apaydyng ózi búzdy.

- Qazir saghan bagha qoyylghan joq. Biraq arghy jaghyn ózing ýiden jazyp kel.

Kim týsindi, kim týsinbedi, ony oilaugha múrsham kelmedi. Bireuler mening jazbaghanyma, ne ýshin jaza almaghanyma, apaydyng kilt ózgergenine an-tang bolyp jatyr.

Gýlnaz jalt búrylyp maghan qarady. Men oghan qaradym. Qaradym da basymdy qayta búrdym.

Sosyn «uh» dep keninen bir tynystap, ornyma jaylap otyra kettim. «Aynalayyn, apay-ay! Mening balausa sezim, baldyrghan mahabbatym ýshin jasaghan eleusiz ghana erligimdi bayqadyng ba eken?! Týsinding be eken? Ne de bolsa raqmet saghan! Raqmet!»

Sabaqtyng qalay ótkenin sezbedim. Tek balalar oryndarynan satyr-gýtir túryp, kitap-dәpterlerin qoltyqtay syrtqa bettegende ghana oyanghandaymyn. Asyqpay zattarymdy jiystyryp sómkeme saldym da, klasstyng eng sonynan dalagha shyqtym. Mine, qyzyq!  Esik aldynda meni tosyp Gýlnaz túr. Jýregim jarylarday dýrsildep ketti.

- Shyghugha asyqpaysynghoy, - dedi  Gýlnaz. Ýninde ózimsingen nazdylyq bar. Men quanyshqa túnshyghyp sóiley almay qaldym. Tek iyghymdy qozghaugha ghana shamam keldi. Sosyn Gýlnaz ekeumiz kóshege bettedik. Men birese aldyma, birese aspandaghy aq shaghyl búlttargha, birese terekterding basyna qaraymyn.

Sol joly mereyimning ýstem bolghanyn júrttyng bәri kórdi. Ishtey oghan quandym, ishtey oghan maqtandym. Gýlnaz ekeumizge esteri ketip tesireygen Jenis siyaqtylardy elemey, bayqasam da bayqamaghan bop, kórsem de kórmegen bop qastarynan óte bergem. Biraq qyzghanyshtyng ala mysyghy keudesin tyrnaghandar kekterin keyinge saqtaghan eken.

Erteninde dene shynyqtyru sabaghy edi. Múghalimimiz bir jaqqa ketti de, ózimiz ekige bólinip voleybol oinadyq. Bizding klasstyng balalary sport dese ishken asyn jerge qoyady. Biri bokspen, biri kýrespen ainalysady, әiteuir, әrkimning óz qalaghany bar. Al voleyboldy bizding klastan Jenis pen Ámirtay jaqsy oinaydy. Ámirtay úzyn boyly, aryq kelgen qara bala. Sabaqqa onsha bolmaghanymen oiyngha kelgende jatyp ketedi. Ásirese sekirip baryp úrghanda dopty jerge qaghyp jibererdey. Biraq oghan myqty serik kerek. Yaghni, qolyna tiygen dopty oghan jaqsylap «kótersen» boldy. Ar jaghyn Ámirtaydyng ózi jóndeydi. Býgin Ámirtaygha men serikpin. Bizding úrghan dobymyz qarsylas jaqqa top-top etedi. Jenis bizge qarsy komandada. Alghashqy kezekte biz úttyq ta, ekinshisinde Jenister jandaryn sala kirisken. Kirispey she? Aynala balalar-qyzdar, shu-shu etip jartysy Jenisterge, jartysy bizderge jaqtasyp jatyr. Búl joly biz jenilip qaldyq. Endi, mine, sheshushi - ýshinshi kezek bastaldy.

Manadan kópting biri bolyp túrghan Gýlnaz da endi Ámirtaydyng әr soqqan dobyna riza bolyp: «Ámirtaychik molodes!» - dep aiqaylap qoyady. Dauysy tipti erekshe. Biz endi barymyzdy saldyq... qúlap jýrmiz, sýrinip jýrmiz. Sýrinip jýrip oinap jýrmiz. Bir kezde Ámirtay ekeumiz torgha qatar keldik. Men ortada, ol shette.  Dop maghan tiygen sәtte Ámirtay «kóter!» dedi. Shiyryp túryp oghan qaray әueletip jiberdim. Ol serippeshe jiyrylyp baryp ong qolmen sart etkizgen. Bar pәrmenmen soqqan dop kenet kózdi ashyp-júmghansha Jenisting tura betine tiydi. Jigitting kózi jasaurap, aq sary óni qyzaryp ketti. Bireuler búghan syqylyqtap kýlip jatyr.

Oyyn ayaqtalugha tayanghan. Ámiray taghy da sekirip dopty úra bergende tordyng ar jaghynda «blokqa» dayyndalyp túrghan Jenis ony keudeden iyterip qaldy. Ayaghy jerden endi ghana kóterilgen Ámirtay shalqalap baryp basymen jerge qúlap týsti. Oiyn toqtady. Biz bir-birimizge qarap anyrap túrmyz. Ámirtaydyng dausy әreng shyqty.

- Oi, onbaghan... nemenege iyteresin?

- Elding ayaghyn baspay oina.

Jenis teris ainaldy da, týk bolmaghanday búrylyp ketti. Ashugha bulyqqan Ámirtay býkil zalgha estirte onyng namysyna tiyetin bir sózdi aityp saldy.

Jenis jýgirip baryp Ámirtaydyng keudesine jarmasa ketti.

- Ne dedin?

Balalar da lap qoyyp, ekeuin eki jaqqa alyp ketti. Ámirtaydyng taghy bir qasiyeti – óte tershen. Sondyqtan da oiynnan song qatalap qalady. Tipti keyde sabaqtan shyghyp ketip, su iship keledi. Býgin de kenezesi kepken bolar, syrtqa súrandy. Ile-shala Jeniste ornynan túrghan.

Aghay, men de syrtqa shyghyp keleyinshi?

Bara ghoy.

Birazdan song jýregim lýpildep otyra almadym. Óitkeni  Ámirtay keshige berdi. Aqyry shydamadym. Sosyn qaltamdaghy ýiding kiltin qolyma aldym da, múghalim kórsin degendey syldyrlata bastadym.

Aghay, bir minutqa shygha túrayynshy? Rúqsat bermey qoya ma dep typyrshyp baram. Jana sport zaldyng kiltin ótkizbey úmytyp ketippin. Izdep jatqan bolar,- dep qoyam.

Bar, tez!

Klastan atyp shyqtym da, syrtqa qaray jýgire jóneldim.  Su qúbyry mektepten biraz qashyq jerde bolatyn.

Jetip kelsem Jenis Ámirtaydy jyghyp sap, bylshyldatyp basqa-kózge qaramay soghyp jatyr. Jýgirgen boyda Jenisting jaghasynan aldym da, laqtyryp jiberdim. Ol tәltirektep baryp aghash jaqtaugha soghylyp, túryp qaldy.

Ayuan, múnyng ne?- degem.

E-e...jabylayyn dedinder me? Jaraydy onda,- dep Jenis tóbeleske dayyndala bastady. Ámirtaydyng qolynan ústap túrghyzdym da, kostumimdi sheshtim.

Jabylmay-aq, ózim jalghyz shygham!

Qanym basyma shapshyp shyghyp, dәl qazir Jenisti týtip jiberuge az-aq túrmyn. Artymnan kep Ámirtay ústay aldy.

Tiyme, Oral! Sen aralassang qúrisyn!- dedi.

Ústama, Ámirtay! Osydan kelgen bәleni kórip aldym.

Mә, endeshe!-dep osy sәtte maghan qaray úmtyla bergen Jenis kilt toqtay qaldy. Jalt qarasam, bastauysh klastyng  bir múghalimi túr eken.

Ne boldy?-dedi ol, bizdi kózben sholyp shyghyp.

Eshtene emes. Men kostumimdi qolyma aldym da, ketuge jinaldym.

Kәne, Jenis, týsindir. Búlaryng ne?- Múghalim Jeniske tayanghan.

Jay, ózimiz, apay. Eshkimge dabyra qylmay-aq qoyynyz. Er jigitterding basynda kezdese beretin jaylarghoy,-dedi ol.

Sosyn aramyzda eshtene bolmaghanday, ýsheumiz mektepke qaray ayandadyq. Tek búryshqa tayanghanda Ámirtay ekeumiz baqqa qaray búrylghanbyz.

Kim aitqanyn qaydam, Gýlnaz ótkendegi tóbeles jayyn estip qoyypty. Men ol kýni klasqa kezekshi edim. Sabaqtyng sonynan edendi juyp bola bergenimde, klasqa Gýlnaz kirdi. Anyrap qaldym.

Ne boldy, Gýlnaz?

Eshtene emes...ol jerde jatqan shýberekti aldy da, teris qarap taqtany sýrte bastady. Men an-tanmyn.

Oral, mening saghan bir ótinishim bar...

Ayt.

Oryndaysyng ba?- Ol maghan búryldy.

«Ne degeli túr eken?» Dausym senimsizdeu shyqty.

Tyrysyp kóreyin.

Onda, jýr, syrtqa shyghayyq.

Ekeumiz mektep alanyn kesip ótip, baqqa qaray bettedik. «Apyr-ay, búl qanday ghana ótinish, qanday ghana qolqa boldy?»

Alannyng shetindegi ýlken qara aghashqa jaqynday bergende, kenet selt ete týstim. Óitkeni onyng janynda bir sómkeni jerge qoyyp, ekinshisin terbetip Jenis túr.

Qolyndaghy sómke –Gýlnazdiki.

Manadan qalay bayqamagham. Qasymdaghy qyz sómkesiz keledi eken ghoy. Endi bәri týsinikti. Kidirip qaldym.

Gýlnaz,-dedim,-ótinishindi osynda ait, men әri barmay-aq qoyayyn.

Nege?

Sol. «Aytsam ba eken, aitpasam ba eken».

Bilemin, Oral. Biraq búl týsinispeushilik. Áytpese til tabysyp...

Jo-joq. Men jenispen til tabysar jigit emespin. Óitkeni ol ekeumiz eki basqamyz, eki jaghanyng jandarymyz. Eger ótinishing osy bolsa, onda búl qiyn sharua. Biraq, shyn niyetine raqmet, Gýlnaz,- dep búryldym da, keyin qayttym. Artymnan qyz dausy estildi:

Oral, toqtashy!

Biraq qaraghanym joq. Dәl keshegidey zyghyrdanym qaynap shygha keldi. Ishtey Jenispen sóilesip baram.

«Jigit emespisin, Jenis?... qyzdyng aitqan sózi ýshin sen menimen dos bolghyng kepti. Jo-joq! Sen dos bolghyng kelse de, men senimen dos bola almaymyn. Ony óitkeni ózing qalaghansyn. Bizding jolymyz endi eshqashan qiylyspaydy. Osy toghyz jylda bir ret aulannan әri ótip, tabaldyryghynnan attamaghan ekenmin. Endi qoshtasugha toghyz ay qalghanda bәrin qayta bastap, ótirik dos bolmay-aq qoyayyq. Ekeumizding ómir turaly úghymymyz eki basqa. Sondyqtan biz eshuaqytta jaqyndasa almaymyz. Solay, Jenis».

Osynday oilarmen arsy-gýrsi basyp bara jatyrmyn. Artymnan qyz dausy taghy estildi.

Oral, ótinem toqtashy.

Kenet basyma basqa oy keldi. «Áyel qúsap nege qashyp baramyn? Eng bolmasa osyny Jeniske aitayyn da. Mýmkin týsiner, úghar. Al, úqpasa ózi bilsin».

Ekeuine tayap keldim. Gýlnaz kýlimsirey beredi. Jigit bolsa...Mynany qara... Qolyndaghy bet oramal men Gýlnazdyng sómkesin týkiriktep sýrtip túr. «Týh, ne degen úsaq jan edi?!» Al kózinde eshtene joq. Tek kirpigin qagha beredi. Samarqau beyjay qalpy. Tipti mening jarty joldan oralghanym da, oramaghanym da oghan bәribir siyaqty.

Jenis,- dep baryp kidirip qaldym.

Nemene?-ol múrnynyng astynan mingir etti de bet oramalyn taghy týkiriktey jóneldi. Keshegi onasha da jolbarystay júlqynghan jigitim qyz aldynda qylymsy qalypty.

«Jo-joq! Múnday janmen sóilessem dep túrghan mende de es joq shyghar». Keyin qaray kilt búrylyp kete bardym.

Sol kýni talaygha deyin úiqym kelmedi. Ýy de býgin erekshe ysyp ketken sekildi. Kórpemdi bir asham, bir jabam. Kóz aldymda sol tanys beyne.

«Gýlnaz qazir aq kórpening astynda balbyrap úiyqtap jatqan shyghar? Joq, әlde tóseginde dónbekship ol da býgin kirpik ilmey әlek pe?»

Aqyry shydamadym. Ornymnan túryp su ishtim de, qayta kelip stolgha otyrdym. Qolyma qalam aldym.

«Gýlnaz!»

Keshegi ótinishindi oryndamaghanymdy keshir. Saghan tipti ne jazarymdy da bilmeymin. Biraq, әiteuir, birdene jazuym kerek sekildi. Áytpese shyday alar emespin. Gýlnaz, men seni únatam. Basqa aitarym joq!» dep, lep belgisin qoydym da, «Oraz» dep atymdy jazdym.

Hatty ertenine Ámirtay aparyp berdi. Ýlken ýziliske shygharda qyzdyng qolyna ústatty. Ony esikting sanylauynan kórip túrdym. Tipti múny Jenis te, basqalary da bayqaghan edi.

                                    ...

Jana jyl jaqyndaghan sayyn mekteptegi abyr-sabyr qyza týsti. «Konsertke dayyndyq», «elkagha әzirlik» dep kýnde keshke mektepke jinalamyz. Ásirese búl bas qosu tipti qyzyq.

Jenis keshke mektepke kelmeydi. Mamasy aurahanada jatyr. Sol sebepti bauyrlarynan shygha almaydy. Onyng kelmegeni  men ýshin jaman bolmady. Kýnde Gýlnazdy shygharyp salam. Alghash bәrimiz júbymyz jazylmay qyzdardy aparyp salushy edik. Songhy kezde  ol tәrtibimiz búzyldy. Ony úldar әdeyi búzdy. Áytpese topyrlap qyz shygharyp salghannyng nesi qyzyq deysin?

Dayyndyqta Gýlnaz óleng aitady. Ózim әli tyndaghan emespin. Biraq balalar «keremet әnshi» dep tamsanyp jýr. Mening tynday almaytyn sebebim –konsertke dayyndalushylar pioner bólmesinde, men sport zaldamyn. Qabyrgha men terezelerge әr týrli suretter salam.

Býgin Gýlnaz ekeumiz elding eng sonynan shyqtyq. Dala typ-tynyq. Aynala sýttey appaq. Kýn de onsha suyq emes. Gýlnaz qoltyghymnan ústap alghan. Ekeumiz qardy syqyr-syqyr basyp tar kóshening boyymen emes, appaq búlttyng arasymen kele jatqandaymyz. Gýlnaz mening qolymnan ýiine deyin ghana emes, mәngige ústaghan siyaqty. Tipti ekeumiz es bilgeli talay-talay kóshelerden, joldardan, asulardan osylay júbymyz jazylmay, qoltyqtasyp, qol ústasyp kele jatqan sekildimiz. Ishtey Gýlnazben sóilesip kelem. «Gýlnaz, qasymda jýrgening qanday jaqsy. Óitkeni sen barda ózimning bireuge qamqorshy ekenimdi sezinem. Meninshe baqyt degen osy bolar..»

Kenet, býginge deyin boyymda jasyrynyp kelgen әldebir qúmarlyq, bas kóterip shygha keldi. Gýlnazdy  sýigim keldi. Biraq-aq ret sýisem dedim. Tek betinen ghana sýisem boldy. Maghan myna dýniyede basqa eshtenening qajeti joq. Bar tilegim sol.

Biraq batylym jeter emes. «Sýngin sýier em-au, tek Gýlnaz qaytedi?» «Aqymaq!» dep kinodaghyday shapalaqpen tartyp jiberse she? Joq, Gýlnaz óitpes. Osyny oilauym múng eken, bәri de maghan op-onay siyaqty kórinip ketti. Ýiine shamaly qalghanda toqtadyq. Gýlnazdyng bota kózderi, dóngelek jýzi ay núryna malynyp, tipti әsem bop ketken. «Myna appaq oramal ózine qalay ghana jarasa qalghan, yapyr-au».

Gýlnaz...

Sózimdi jútyp qoydym ne aitqym kelgenin ózim de bilmeymin. Ol osyny sezgendey kýldi. Ári qaray shydamadym. Qyzdyng ash belinen qúshaqtap ózime tarttym da, tynysym jiyilep baryp, buynym dirildep baryp betinen aqyryn sýigen boldym. Álde sýigen, әlde ernimdi ystyq bir zatqa qaryp alghan sekildimin. Biraq ózim sasyp qaldym.

Gýlnaz. Men saghan bәribir ýilenem... shyn aitam. Tipti Jeniske tiygen kýnde de alyp qasham. Tura toyynnyng ýstinde aq kóilek, appaq fatanmen úrlap ketem.

Jeniske tiyetinimdi qaydan bildin? –Gýlnaz zilsiz kýldi.

Qaydan bileyin... Tek jay aitqanym ghoy.

Gýlnaz qúshaghymnan aqyryn shyqty da:

Oral,-dedi,-mening senen súrarym, búdan bylay...

Osy kezde aldymyzdan qarandaghan bireuding súlbasy kóringen. Gýlnaz abyrjyghanday, dausy ózgeshe estildi.

Oral, jezdem!-dedi. Jýgir, qayta bershi!

Alghash túra jýgireyin dedim de, ol oiymnan lezde qayttym. «Ne qylar deysin? Qashatynday  qylmysty emespin ghoy».

Ýstinde sholaq qara tony, basynda ondatr malaqayy bar Gýlnazdyng jezdesi bizge tayap keldi. Sosyn tónip kep mening betime bajyraya qarady da, baldyzyna til qatqan.

Gýlnaz, ýige bar. Apang alandap otyr.

«Týsinikti. Menimen onasha sóileskisi kep túrghan bolu kerek». Ádep saqtap sәlem berdim.

Ol estimedi me, estise de estigisi kelmedi me, sәlemimdi almady. Ishim qylp ete qalghan. Gýlnaz kete bergende ýnsiz qalugha úyaldym. Sabyrlylyq tanytyp:

Sau bol, Gýlnaz!-dedim.

Sau bol, Oral!

Qyz qaranghy týnde súlbasy kólbendep baryp kózden tasa bolghansha ekeumiz de sonynan qarap túrdyq. Gýlnazdyng jezdesi baylanys bóliminde bastyq bolyp isteydi. Ózin qashanda mashinadan kórem. Áli sóilesip kórgen adamym emes.

IYә, jigitim,-dedi ol. Dausy jinishke eken. Biraq óte tez sóileytin siyaqty. Qyz shygharyp sap jýrsing be?

Ádeppen jauap berdim:

Jalghyz ózi qorqatyn bolghan son...

Dúrys, dúrys ,- ol kidirip baryp sózin jalghady.

Atyng kim edi?

Oral...

E-e, Oral de,- ol qolyn iyghyma saldy. Auzynan araq iyisi mýnk ete týsti.

Sen tek shynyndy ait. Gýlnazdy jay shygharyp sap jýrmising әlde... basqa bir oiyng bar ma?

Shygharyp saluda qanday oy bolmaq?

Jo-joq, sen endi jasyrma,- ol mening iyghymnan qatty qysyp ústap qolyn batyra bastady. Auyryp barady. Áreng shydap túrmyn.

Qolynyzdy batyrmay, alyp túrynyz deymin.

Ol qolyn jaylap týsirdi de:

Al, sóile,-dedi.

Ne sóileyin?

Gýlnazdy ne ýshin, nendey maqsatpen shygharyp sap jýrsin?

Qyzyq ekensiz. «Ne ýshin» degen súraq bolushy ma edi?

Sonda senen basqa júrt qúryp qaldy ma? Olar nege shygharyp salmaydy?- Ol betime betin taqap sóiledi.

Endeshe, ony menen emes, sol shygharyp sala almay jýrgenderden súranyz.

Solay de.. Al sen nege ylghy kelgishtey beresin? Ayt. Bylay, jigit siyaqty shynyndy ait.

«Shynynda da, osydan nege qorqamyn. Bastyq bolsa ózine. Telefon ózine. Óti jarylsa da aitayyn».

Óitkeni men Gýlnazdy sýiemin,- dedim.

Ol múnday jauap kýtpegen bolu kerek. Qaranghydaghy syzyqtay bop túrghan qysyq kózderi baghjang ete qaldy:

Solay de... Onda ósip qalghanyng ghoy... Dúrys. Kәne, kәne... oho, búlshyq ettering jetilip qapty,-dep ol iyghymnan, bilegimnen, ishimnen ústap kórgen bop jatyp, bir kezde tura keudemnen týiip kep jiberdi. Tynysym tarylyp sóileuge shamam kelmey qaldy. Soqqysynyng nysanagha dóp tiygenine riza bolghanday yrjiyp.

Molodes, jaraysyng jigitim,-dedi de jaghama jarmasa ketip qylqyndyra bastady. Ónine qaraghanymda qorqynyshty kórindi. Endi ayanyp qalugha bolmaytyn edi. Men de jaghamdy temirdey qoldan ajyratyp, qylqynghan moynymdy bosatugha tyrysyp jatyrmyn.

Jiberiniz,- dep qoyam. Biraq bolar emes.

Jamannyng jetilgenin qara. Soplyak. Saghan qatyn kerek bop qalghan eken... Erkektiging esindi alyp jýr eken. Mine, endeshe, mine,- ol meni silkip-júlqyp qysyp jatyr.

Tynysym tarylyp, qyryldap baram. Bir kezde qolymnyng qyrymen bileginen salyp kep jiberdim. Álgin de ghana temirdey qysqan qoldar, bir sәt bosap sala berdi. Ashudan týtigip jaghym qarysyp qalghanday. Sózim tisimning arasynan әreng shyghady.

Eger sizden ózge bireu bolsa, әtteng basqasha sóileser em...

Qalay? Bylay ma? –Kenet ol meni shapalaqpen tartyp jibergende, kózimning oty jarq ete qaldy. Sol jaq úrtym tyz etti de, auzyma jylymshy birdene tolyp ketti. Osy kezde qalay úrghanymdy ózim de bayqamay qaldym. Tastay týiilgen júdyryghym mayly múrnyna sart etkende, qan sau ete týsti. Endi túra beruge bolmaytyn. Jalt búrylyp qaranghygha sindim de, aldy-artyma qaramay jýgire berdim. Ábden ókpem kýiip, qara terge týskenimshe toqtagham joq.

Ertenine  sabaqqa barmadym. Barugha bet joq edi. Ásirese Gýlnazdan ólerdey úyaldym. Eng bolmasa osyndayda Ámirtayda jýgirip kep mekteptegi men turaly әngimeni aitpady-au. Aqyry әjeme týndegi bolghan oqighanyng shet jaghasyn sezdirgem. Ol qorqyp ketti.

Týske taman ýige klass jetekshimiz Sabyr aghay keldi. Kórinuge batylym joq. Týpki ýidegi ýstelding basynda kitap oqyghan bop otyrmyn. Ájem men aghay aldynghy ýide úzaq sóilesti. Bir kezde men otyrghan bólmening esigi ashyldy. Teris qarap shúqshiyp otyra berdim.

Oral,-múghalimning dausy jay estildi. Endi osylay otyra beremisin? Jýgir sport zalgha bar. Keshegi júmysyndy ayaqtap, saghat beste diyrektorgha kelgin.

Qazir baram,-dep kýnk ettim, esik qayta jabylghansha búrylgham joq.

Meni keshki jinalysqa salatyn bopty. Arqam múzdap qoya berdi. Ásirese...әjemdi ayadym. Men ýshin dýiim júrttyng aldynda úyalatyn boldy-au...

Saghat beske taman sport zaldan shyqtym da, diyrektordyng kabiynetine keldim. Kirip-shyqqan eshkim kórinbeydi. Esik aldynda tek Gýlnaz ghana. Múghalimder de, bizding klastyng balalary da ishte sekildi. Gýlnaz keshigip jýr me eken? Álde...jezdesi ýshin úyalyp kirmey túr ma? Ayaghymdy sýrtken bop jatyrmyn.

Mektepke kirgenimdi ol da kóripti. «Kel» degendey qolyn búlghady.

«Seni jigit dep jýrsem, seni adam dep jýrsem, búzaqy aqymaq ekensing ghoy. Tipti meni syilamasang da, jezdemning jasyn syilasang qaytedi» dep, janymdy qoyargha jer tappay jaqynday bergem. Qarasam Gýlnaz týk bolmaghanday, sol keshegi jymighan qalpymaghan qarap túr. Týsinbey abdyrap qaldym. Mening myna týrimdi kórip ol:

Ájey ishte,- dedi. Diyrektor aghay, klass jetekshi ýsheui otyr. Qazir meni shaqyrady.

Osy kezde esik ashylyp ar jaqtan Sabyr aghaydyng basy kórindi.

Ospanova, kel. Al, sen, әzirge túra túr,- dep klass jetekshi esikti qayta japty.

Jana ghana abyr-sabyr bop jatqan zalda eshkim qalmaghan. Tek ýstingi qabatta bireulerding dauystary, partalardyng tarsyldary, eden juyp jatsa kerek, shelekterding danghyry estiledi. «Búl dúrys  boldy» dep qoyam ishimnen. Shamasy, eshkimge jariya qylmaghan bolu kerek. Áytpese býkil mektepke masqara bolar em-au. «Oral qyz ýshin baylanys bólimining bastyghyn sabapty» degen aty qanday jaman.

Shamalydan song meni shaqyrdy. Diyrektordyng qabaghynan eshteneni angharu mýmkin emes. Sol bir sazarghan qalpy. Ájem jylaghan bolu kerek kózi qyzaryp ketipti.

Otyr, Oral. Diyrektor oryndyqty núsqady. Sosyn qolyndaghy qarandashymen ýsteldi tyqyldata bastady. Sening keshegi istegen ising ýshin, mektepten shygharyp jiberuge bolady. Biraq myna ýlken kisiden úyatty. Biz seni ýlgili oqushy dep jýrsek, balalyghyng qalmaptyghoy. Basqa-basqa, sening qatelesuge qaqyng joq. Bilemisin? Qaqyng joq!- onyng dausy endi jay estildi. Qazir kimning dúrys, kimning búrys ekendigin tekserip jatpayyq. Biraq, búdan bylay,- dedi ol Gýlnaz ekeumizge kezek-kezek qarap,- dúrys jýrinder.

Endi sender  jayynda bir auyz sóz estisem, aitapdy demender, ekeuindi de mektepten aidap shygham.

Ol qaryndashyn taghy tyqyldata jóneldi.

Bәri de óz uaqytymen, óz mezgilimen boldy. Meni týsingen bolarsyndar, baryndar endi,- degen.

Ángimening osymen bitkenine senerimdi de, senbesimdi de bilmeymin. Ornymnan jenil kóterilip, esikke jóney bergenimde diyrektor aghay:

Suretterindi bitirding be?-dedi.

Al men quanyshty edim. Quanyshtan dausymnyng jaryqshaqtanyp shyqqanyn jasyra almadym.

Kishkene ghana qaldy.

Tezirek bitir endi.

Kenet әjeme kózim týsip ketti. Gýlnaz ekeumizge qyzyqqanday qarap qalypty. Jýzinen jylylyq seziledi. Esik aldyna shyqtyq. Gýlnaz ekeumiz de ýnsizbiz.

Bir kezde ol:

Ájeng qanday jaqsy kisi edi,-dedi.

Mendegi ózi jalghyz әje bolsa, jaqsy bolmaugha qaqysy joqqoy,- dep ózimshe qaljyndap qoydym.

Dәl mening apam sekildi eken. Esime týsip ketti.

Ol kisi qayda?

Qaytys bolghaly eki jyl boldy...

Ózimning janaghy orynsyz qaljynsymaghyma úyalyp qaldym. Osy kezde ishten әjem kórindi.

Orash, qaydasyn? Ústa meni.

Men әjeme úmtylghanda, Gýlnaz da ekinshi jaghynan kep demegen. Kók múz bop jatqan baspaldaqtan әjemdi jaylap týsirip aldyq, әlgindegi әngime oghan onay tiymegen sekildi.

Áy, Orash-ay,-dedi de ol ýnsiz qaldy.

Azdan song tynyshtyqty Gýlnaz búzdy.

Ájey, siz renjimeniz. Bәri de jezdemning ózinen.

Týnde qyzulyqpen diyrektor aghaygha telefon soqqany men býgin úyalyp kelmey qaldy.

Ájemning bir jaghynda men, bir jaghynda Gýlnaz ayandap basyp kele jatyrmyz. Álgindey emes, әjemning qabaghy ashylghan siyaqty.

Qayda túrasyn, qargham?- dep Gýlnazben sóilesip qoyady.

Karl Marks kóshesinde. Sizder jaqta,- deydi Gýlnaz.

Ájem әdemi qyzben әbden tanysyp alayyn degendey, súraqtardy jaudyryp jatyr.

Qaydan kelip edinder?

Atbasardan, әje biletin bolarsyz?

Estuim bar. Al әke-sheshen, bauyrlaryng bar ma?

Bar. Bir inim, eki sinlim bar.

Múnda kiming túrady?

Mamamnyng sinlisi. Biyl bópeli bolghan. Onyng ýstine jana kóship kelip jatyr. Sosyn kýzde qoyarda qoymay meni alyp ketti,-dedi Gýlnaz.

Dәm búiyrdy degen osy. Qay jaqtyng túzy tartsa, sol jaqqa sapar shegesin.

Bizding ýige jaqyndaghanda әjem Gýlnazgha:

Jýr, qaraghym, ýige kirip shay ish,- dedi,- sóileseyik. Kәri adamgha  bireumen әngimelesuding ózi bir mәrtebe. Myna Orash menimen әngimelesuge de erinedi. Úl bala degen sol ghoy.

Gýlnaz kóp oilanghan joq.

Jaraydy, әje ,- dep kelise ketti.

Ýige kelgen song әjem shay qamyna kiristi de, men Gýlnazgha suretterimdi kórsete bastadym. Songhy kezderi ózime únaghan suretterdi joghaltpay saqtap jýrgem. Múnda qara qaryndashpen salghan da, boyaumen salghan da, týrli-týsti qaryndashpen salynghandary da aralas. Suret-syzudan beretin múghalimning aituyna qaraghanda, búlar erteng oqugha bara qalsam kerek kórinedi. Qazir suretterim bir alibom bolyp qaldy. Gýlnaz birde ana suretti, birde myna suretti qyzyqtap otyrghan. Kenet bireuine úzaq qarap qaldy. Qaraghany apamnyng (tughan sheshemdi osylay ataymyn) sureti eken. Búl jay ghana sala salghan nәrse emes, men ýshin erekshe dýniye. Múnda apam batar kýnning jalqynynday qyzyl jalyn arasynan shyghyp kele jatqan sekildi. Men múny byltyr bitirgem. Týrli-týsti boyaumen boyap, astyna «Mening ot-apam» dep jazghanmyn. Gýlnaz soghan tesile qarap әli otyr.

Bir kezde auyzghy ýiden әjemning dausy shyqty.

Orash, tezirek ony-múnygha kómektesip jibersenshi.

Biraq, menen búryn Gýlnaz ornynan lyp etip túryp:

Sen otyra ber, Oral, men barayyn,-dedi. «Qoy, Gýlnaz» degenimshe ol esikke jetip qapty. Kenet basyma basqa oy kele qaldy. Dәl qazir Gýlnazdyng әjeme kómektesip, qazan-ayaqqa aralasyp as ýide jýrgenin qyzyq kórip kettim. Sosyn suretterdi jinap, radiolanyng iynesin tazalaghan bop, týpki ýide kidire bergem. Jartylay ashyq esikten Gýlnazdyng kóilegi agharandap әri-beri ótedi. Ájem ekeui әldeneni әngime etip jýrse kerek. Gýlnaz bizding ýige birjola kelgendey kónilim kóterilip, bir maqtanysh sezimge bólendim.

Auyz ýige barghym keldi. Esikke taqalghanymda Gýlnazdyng dausyn qúlaghym shaldy.

Ol kisining qaytqanyna kóp boldy ma?

On eki jyl boldy. Sodan beri Orashqa әke de, sheshe de ózimmin. «Jalqydan qalghan jalghyzym» osy boldy, qargham.

Tabaldyryqta túryp qaldym. «Jalqydan qalghan jalghyz».

Ájem shay iship bolghan son, Gýlnaz ekeumizdi zorlaghanday ornymyzdan túrghyzdy.

Orash-au, ana ýige baryp әlgi kýitabaqtaryndy qoysanshy. Ýige kelgen qonaqty mening qasyma qantarghanyng qalay? Baryndar qaraghym. Men de ydys-ayaghymdy shayyp alayyn. Oibay, belim,- dep әjem kese-shaynegin saldyrlata jónelgen. Bayqaymyn, әjem Gýlnaz ekeumizding onasha qalghanymyzdy qalaytyn tәrizdi. Men baryp plastika qoydym. Kónildi әuen bólmeni birden baurap alghan. Gýlnaz qalghan suretterdi audarystyryp otyr. Bir kezde ol:

Oral, mamandy biletin be edin?-dedi.-Jadynda  bar ma?

Bilem...

Gýlnaz «ayta bersenshi» degendey maghan  jaqynday týsti.

Apam turaly oilaghanda bir ghajayyp әuen qúlaghyma emis-emis keletin siyaqty.

Ol qanday әn?

Dәl qanday әn ekenin ózim de bilmeymin. Apam esik aldyn sypyryp jýrip ylghy da sol әndi aitushy edi.

Oral, renjimessen, mamang turaly aitshy, qanday kisi edi?

Jaraydy, men onda bәrin basynan bastayyn.

Apam ong jaq betinde meni bar, súnghaq boyly, biday óndi kisi edi. Ákemdi bilmeymin. Tuu turaly kuәligimde «әkesi» degen sózding ornynda tek qana syzyqsha túr. Familiyam apamdiki – Ádilov. Sonda mening syzyqsha әkem kim? Bar ma, joq pa? Bar bolsa qazir qayda, ol  men túrmaq әjeme de beymәlim tәrizdi. Bar syrynyng qúpiyasyn eshkimge bildirmey búl dýniyeden ghaziz anam erterek, tym erterek attanyp ketipti.

Birde men qatty nauqastandym. Ájem ayaq-qolymdy ústatyp, apam jambasyna iyne saldy. Sosyn týnimen kýzetken. Jylap otyryp taghy da sol bir ghajayyp әndi aitqan. Ýide apamnyng aq halaty, sosyn auzynda jaltyraghan temiri bar ýlken sómkesi bolatyn. Ylghy  odan dәrining iyisi shyghyp túratyn. Qazir oilap qarasam apam – dәriger eken ghoy. Kóbinde meni әjeme tastap, ózi júmysqa kete berushi edi. Al keyde bireuler ýiden kelip shaqyryp әketetin. Ondayda apam iship otyrghan asyn tastay salyp, halaty men sómkesine túra jýgiretin edi.

«Tym bolmasa tamaghyndy ishsenshi»,- degen әjemning sózine: «Bireu hal ýstinde jatqanda, qaytip tamaq iship otyrmyn, apa»,- dep asyp-sasyp kiyine bastaytyn. Birde apam taghy da ketken... Biraq sodan oralghan joq...

Sol kýni kórshi әiel keldi de, meni basqa bir ýige alyp ketti. Kóp kәmpit berdi. Keshke ýige qaytarmady. Oinap otyryp, sol ýide úiyqtap qappyn. Ertesine túra sap ýige kelsem, ýiding ishi tolghan kisi. Ájemning shashy qobyrap ketipti. Qatty auyrghan bolu kerek, qayta-qayta bir jaq janyna jantaya beredi. Meni kórip qúshaqtap dauys saldy. Elding bәri әjemdi qúshaqtap, júbatyp jatyr. Ájemning búlay jylaghanyn esh uaqytta kórgen joq em, qorqyp kettim.

Áje, deymin, әje? Nege jylaysyn? A-a?

Ánsheyinde әjemning qoly sәl auyrsa jýgirip baryp dәri jaghatyn, bintpen baylap, asty-ýstine týsetin apam, qas qylghanday sol kýni ýige qaytpady. Erteninde de kelmedi. Al men әjeme janym ashyp:

Áje deymin, әje, jylamashy. Kóz jasyndy sýrtshi. Apam kelmey qayda jýr?-deymin, sasqanymnan jan-jaghyma jautandap,

Ol kóz jasyn әreng sýrtip:

Endi apandy oilama. Ol oqugha ketti,-deydi.

Alystaghy...oqugha...

Qaydaghy oqu? Sening beting auyrghanda ol dәri jaqpay neghyp jýr?- deymin.

Keyin keledi,-deydi әjem. Byltyrghy esinde bar ma? Dәl sondaghyday.

Esimde,-deymin byltyrghy qaladan kelgen kóz aldyma elestep.

Onda meni mazalay berme. Meni mazalay bergennen apang kelmeydi,- deydi әjem.

Men sendim. Sosyn sarylyp kýtumen boldym. Kýtip jýrip apamnyng byltyrghy eki ailyq oqudan kelgenin, dәl sol jolghyday kóp úzamay taghy da maghan bazarlyq әkeletinin oiladym. Oiladym da «tezirek kelse eken» dep apamnyng jolyn tostym. Ylghy kýttim. Mýmkin  sodan bolar, oinaghan kezderimde, tipti keyin klasta otyrghanda da apam kelip, ýide meni tosyp qalghanday kórinushi edi. Qanshama ret ayaldamagha jýgirdim. Qanshama ret avtobustyng esigi jabylghansha ýmitim ýzilmey qarap túrdym desenshi? Biraq...biraq apam kelmedi. Bir ret te kórinbedi. Keyin talay auyrdym ghoy. Bәribir qasymda bolmady. Betime betin basyp jylaghan joq. Úiqymdy da kýzetpedi. «Jambasym auyrsa da shydar edim, iynesine kóner edim, tek tezirek apatayym kelse eken» dep, talay-talay jatarda oiladym. «Shirkin-ay, oyanghanda basymda otyrsa eken» dep, qiyaldap jatyp úiyqtap ketetinmin. Basymdy kórpege tyghyp ap, saghynyshtan jylaushy edim. Al apam tek qana týsimde keletin. «Apa, men seni kóp kýttim ghoy» dep, talay oghan ókpelep betimnen sýidirmey qashtym-au! Qashyp baryp shydamay, qayta ainalyp qúshaghyna qúladym-au! Apam tipti men mektepke barghanda da kelmedi.

Ol kýndi kóp tosqam. Sebebi әjemnen birde taghy:

Áje, apamnyng oquy men mektepke barghanda bite me?-degem.

Mýmkin, bitse bitip qalar,-degen ol.

Apam maghan әdemi kóilek әkele me?-deytinmin taghy.

Ákeletin bolar,-deytin әjem kýrsinip.

Amal ne... apam kelmedi. Kóileginde әkelmedi. Men mektepke jalghyz bardym. Ol kýni әjem de belinen shoyyrylyp jýre almay qalghan. Maghan eshkim gýl úsynghan joq.

Keyin eseygende baryp apamnyng mәngilik oralmas sapargha ketkenin bildim. Ony maghan әjem aitty. Jaylauda auyryp qalghan bir qoyshygha bara jatyp, jolda apatqa  úshyrapty. Kegenning asuyn júrt «qiyn asu» deydi. Ásirese búryn tipti jaman eken. Naq sol jerge kelgende, eski mashina tormyzy ústamay saygha qaray domalapty. Qarasa bas ainalar qúzar jardan auytqyghan mashina say tabanynan bir-aq shyghyp, qyzyl órtke ainalsa kerek.

Mine, mening «ot-apamnyn» tarihy osynday.

Al syzyqsha әkem tiri bolsa keziger degen ýmittemin. Ne de bolsa, Almatygha barghanda apamnyng dostaryn tauyp alyp súrastyram. Mýmkin ol da meni taba almay jýrgen shyghar? Tipti mening barymdy bilmeui de mýmkin ghoy. Onda: «Assalaumaghaleykum, әke. Men seni izdep taba almay jýr edim. Men sening beymәlim úlynmyn. Men on jeti jylghy sapardan oralyp túrghan «Oralynmyn»- der edim... Ony uaqyt kórseter. Biraq ýlkender aitqanday «kebin kiygen kelmes, kebenek kiygen keler» degendey, әkemning kebenek kiymesine kim kepil?

Men osyny Gýlnazgha aittym. Ángimemdi ayaqtasam, ol ýlken oida otyr eken.

Gýlnaz ekeumiz ýiden shyqtyq. Tabaldyryqtan  qoshtasyp qala beruge shydamym jetpedi. «Eng bolmasa bir kóshe aparyp salayyn» dep, Gýlnazdy әreng kóndirdim. Biz kelgendegidey emes, syrtta jel qatayypty. Aspan týnerip qar úshqynday bastaghan. Jyly ýiden shyqqandiki me, denem titirkenip ketti. Ár jerde bir syqsighan kóshe shamdary baghananyng basynan úshyp týserdey shayqalyp túr.

Gýlnazdyng sóileuge zauqy joq.  Men jangha batar ýnsizdikke shydamay, azynaghan suyq jelding guiline shuyl qosyp ysqyryp kelem. Áldebir әuenge salamyn. Biraq ernim iykemge birge kónse, birde kóner emes. Gýlnaz bolsa... tereng oigha týsip ketipti. Kóshening qiylysyna barghanda ghana toqtaghan. Qolghabyn sheship, qolyn úsyndy.

Ári qaray ózim baram, Oral,- ol maghan kóz qiyghyn saldy,- әlgindegi aghaydyng sózi jadynda ma?

«Ne aitqyng kelip túr múny men?» degim keldi de, ýndemedim. Biraq mening oiymdy ol kózimnen úqqan tәrizdi.

Bir kýngi jasaghan qatelik, qaytyp qaytalanbasa kerekti. Áytpese taghy bir pәlege  dushar bolyp jýrermiz,- dedi Gýlnaz.

Men amalsyz qolymdy sozdym.

Onda sau bol.

Qayyrly týn! – Qyz qaranghygha  qaray jýgire jóneldi. Men ornymda sileyip әli túrmyn.

Kýnder syrghyp óte berdi. Qar eridi, kók shyqty. Mektepte de kóp ózgeris bolghan joq. Tek...Gýlnaz ekeuimizding aramyz, nege ekenin kim bilsin, әiteuir alshaqtap bara jatty. «Dúrys jýrgenimiz  sonsha, tipti siyrek sóilesetin bolghanbyz. Alghash búghan uayymdap, azapqa týskenimmen, mening de birtindep menmendigim ústay bergen. Reti kelse Gýlnazben jolyghyspaugha tyrysam. Ertenerte sabaqqa kelgende klastaghy balalarmen keyde amandasam, keyde amandaspay-aq ornyma óte berem.

Ájem әneugýnnen beri «baqshany tazalap tastasanshy, oinaghanda onay bolsyn» dey bergen son, týstken keyin iske kiriskem. Shóp-shalamyn tyrmalap, quraylardy órtep jatqanymda alyp-úshyp Ámirtay keldi. Aulamen ainalyp ótuge erinip, kóshe jaqtaghy alasa qorshaudan bir-aq attady. Ne de bolsa, bir janalyq bolghan ghoy.

Otyr, Ámirtay. Men myna jerdi bitirip tastayyn. Janalyghyndy aita berem desen, qúlaghym sende,- dedim. Ol maghan kózin syghyrayta qarady da, múrnynyng ýstindegi terin sýrtti. Tanauyn bir tartyp qoyyp, júrelep otyra ketken.

Estiding be, anau tughan kýnin jasaghaly jatqan kórinedi,-dedi.

Anauyng kim?

Jenisti aitam.

«Jenisting tughan kýninde boldyq» degendi osy kýnge deyin bir adamnan estigen emespiz. Tipti sonyng tughan kýni qashan ekendigin de bilmeushi edik. Endi kýrt ózgeruinde ne gәp boldy eken? «Ámirtaydyng ózi ne der eken?» degen oimen:

Endi jasasa jasasyn. Onda túrghan ne bar! –dedim.

Áriyne, jasay bersin. Biraq júrtty alalap, ainaldyrghan bir klasty bóle-jarghanyna jynym keldi. Onyng dausy endi pәsteu estildi. Bizding klastan tek Ghaliya men Gýlnazdy ghana shaqyrypty.

Manadan Ámirtaydyng Gýlnaz turaly, әiteuir, bir aitaryn sezgem. Osy kezde keudemde qyzghanysh oty lap ete týsti.

Basqalary kim eken?

Eki-ýsheui byltyrghy bitirgenderden, sosyn toghyzynshy klastan Berik bar kórinedi.

Berik bizding mektepting maqtanyshy. Shahmattan respublikalyq jarystargha qatysyp jýr. Jeniste biledi kimdermen jaqyndasudy.

Baqty tazalap boldyq ta, kóshege shyqtyq. Dýkenge tayanghanda Ámirtay meni týrtip qaldy. Qarsam Jenis pen bir jas jigit ýlken sómkeni kóterip shyghyp keledi eken. Ol bizdi kórse de kórmegen adamday, qasymyzdan melshiyip óte berdi. Ózi syptay kiyingen. Ayaghynda biyik óksheli tufli, ýstinde sholaq bylghary qara kurtka, bútynda keng balaq «klesh» shalbar, ózine tipti jarasa qapty. Qazirgi túlghasynda, shynynda da, kisi qyzyqqanday. «Ámirtay ekeumizding olpy-solpy kiyimimiz, shan-shang týrimiz ananyng janynda, arghymaqtyng qasyndaghy jabyday-aq shyghar» dep qoyam. Bir sәt ensem týsip, jýnim jyghylyp qaldy. Ishim alay-dýley. Qyzghanyshtan janymdy qoyargha jer tappay kettim. «Gýlnazdy ol ýige qalayda barghyzbau kerek. Á-ә...Biraq qaytip? Taptym-taptym! Jezdesine telefon soghu kerek. IYә-iyә... Dausymdy ózgertem de: «Jezdesi, býgin keshke baldyzynyzdy eshqayda shygharmanyz. Ony bir jaman adamdar alyp qashqaly jýr» desem, ol asyp-sasyp «Búl kim?» deydi.

Sonda «ózderinizge jan ashyr jandardyng biri ghoy» dep trubkany tastay salam. Búl naghyz tabylghan aqyl. Osy oiymdy Ámirtaygha aityp em, ol da quanyp ketti. Biraq men emes, ol sóilesuge tiyis. Saqtyqta qorlyq joq. Kim bilsin, tanyp qoiyy mýmkin ghoy. Sosyn ekeummiz auruhanagha keldik. Múnda telefon bar. Ámirtaylargha tuys bir әiel osynda dәriger bolyp isteydi. Eng qolaylysy osy jer. Biraq ekeumiz birden barmay aldymen bireuimiz kireyik dep, men syrtta qaldym da, Ámirtay ishke endi. Bir mezette ol qayta shyqqan: «Jýr» degendey qolyn búlghady. Ishte aq halatty tәtey túr eken.

Sәlemetsiz be?-dedim.

Sәlemet pe, ainalayyn. Anau shetki bólmege baryndar. Telefon sonda. Esikti jauyp qoysandar da bolady,-dedi.

Ne syltau taptyn?-dep qoyam Ámirtaygha sybyrlap.

Ýndemesnshi,-deydi ol masayrap.

Biz tap-taza, ainaday jarqyraghan bólmege kirdik, ýstel ýsti ony-múny qaghazdar, dәrigerlik qúral-sayman. Bir búryshta shymyldyq sekildi aq matadan qorshau qúrylghan. Shamasy, aurular sheshinetin  boluy kerek. Telefondy alyp Ámirtay qarap búray bastady.

Alloo...Maghan baylanys bólimining bastyghyn berinizshi. A-a? Búl... alystan izdep kelgen tuysy edi,- dep jatyr. Nemene? Qashan ketti?

Ámirtaydyng týsi ózgerip qoya berdi.

Ne boldy?-dedim.

Komandirovkada eken. Býrsigýni bir-aq keledi deydi.

Ýstime bireu múzday su qúiyp jibergendey boldy. Qap! «Qyrsyqqanda  qymyran iriydinin» kezin qarashy? Basqa uaqyt tappaghanday komandirovkagha býgin ketkenin pysyqtyn. Ózinshe baldyzyna qamqor bop jýr edi. Osyndayda endi qasynda bolmay ma?

Auruhanadan salymyz sugha ketip oraldyq, endi ne bolsa da keshke ózimiz, andiyq degenbiz. Kóreyik. Ne qyzyq bolaryn? Gýlnazdy kim, qalay shygharyp salar eken?

Kóz baylana Ámirtay ekeumiz Jenisting ýiine qaray ayandadyq «Qazir ne istep jatyr eken?» dep qoyam ishimnen. «Biylep jýr me, bolmasa, ýstel basynda otyr ma? Gýlnaz ne dep sóileydi eken? Shashyn bir silkip tastap, dastarqannyng sәni bolyp otyrghan shyghar! Sosyn, dәu de bolsa, «Jenis, seni tughan kýninmen shyn jýrekten qúttyqtaymyn»,-dedi-au... Al biylep jatsa,.. Jenis Gýlnazdyng jip-jinishke belinen ústap, raqattanyp jýr ghoy. Jenisting ýii auyldyng arghy basynda. Aq kirpishten salynghan dangharaday tórt bólmeli ýlken ýi. Syrtyn týgel ainaldyryp sharbaqpen qorshap tastaghan.  Esikting mandayshasyndaghy jaryqtan kirip-shyqqandardyng kim ekenin aiyru onay. Ámirtay ekeumiz ýlken ýiding qarsy aldyndaghy kishkene toqal tamnyng janyna kep túrdyq. Esik qaqpagha irgeles jaman bir oryndyq-symaq bar eken, soghan baryp otyrdyq. «Ýy iyesi qumasa boldy» dep sybyrlasyp qoyamyz.

Jenisting ýiinen kónildi muzyka estildi. Biylep jatqan syqyldy. Ári-beriden song tona bastadyq. Qansha degenmen kóktemning kýni. Kýndiz kýn jylynghanmen, týn salqyn. Analar shyghar emes. Mana kesh batpay, kirgen qonaqtaryng juyq manda qaytatyn oilary joq. Biz bolsaq býrsip otyrmyz. Qaranghyda jol tosqan búzaqylarday, tipti qatty sóileuge de qaymyghamyz. Dýnie de bireudi andyghannan jaman, bireudi baqylaghannan jeksúryn esh nәrse  joq shyghar, sirә? Bir mezette esik ashylyp, ishten toyshylardyng kýlgenderi, dabyrlasqan dauystary estildi de, birtindep ózderi de kórindi? «Qúryghanda on ekige deyin otyrdyndar-au» dep qoyam ishimnen. Dauystary endi aiqyn. Mine, mynau Gýlnazdyng ýni. «Kóp-kóp raqmet, apay», «sau bolynyz». Shamasy, Jenisting sheshesi bolar ishten bir әiel sampyldap jatyr. Gýlnaz, taghy sóiledi. «Áriyne, apay, kelip túramyz. O ne degeniniz?» «Kelip túrghyshyn qara» dedim kýbirlep shyday almay. Bir kezde bәri topyrlap kóshege bettedi. Biraq Gýlnaz qaysy, kimning qasynda, qaranghy jerde aiyryp bolmaydy. Osy kezde Ámirtaygha «zyttyq» dedim. Kelesi tosar «qosabymyz» - Gýlnazdyng ýii. Soghan tarttyq. Qanday qyzyq bolsa da sonda kóreyik. Bizder Gýlnazdyng ýiinen ótip baryp toqtadyq. Kóshe boylay ósken terekterdi panalap, qalqasynda túrmyz. Qozghalsaq kózge týsip qaluymyz mýmkin. Bir kezde baryp bireuler kórindi. Ózderi tórteu siyaqty. Álde, anau aldyndaghy Gýlnazdyng jýrisi. Qasyndaghysy kim eken? Orta boyly. Yaghni, Jenis degen sóz. Qarashy ekeuining qatarlasyp ózgelerden ozuyn. «Eh, Gýlnaz,- dep qoyam ishimnen,- ózinshe maghan «dúrys jýreyik» dep qoyasyn. Al ózing she?! Joq, «jalqydan qalghan jalghyzdan ne tabam odan da qanat-qúiryghy bar, әkesining qolynda búiryghy bar» dep Jenisting janynda jýrgendi  maqúl kórding be? Ne kerek, osylaysha del-sal túra berdim. Ómirimde alghash ret eshkimge kereksiz, jaghagha shyghyp qalghan shala jansar balyqtay kýige týstim.

Olar bizge jaqyndap kep toqtady. Gýlnaz әrqaysysymen qol berip qoshtasyp jatyr. Qatarlarynyng kemigenine qaraghanda, ózgeleri ana jaqta qosh aitysqan bolu kerek.

Búghan da shýkir, qazir Gýlnaz Jenispen ghana kelgen de, ne betimdi aitar em. Sýiisse she? «Jo-joq, Gýlnaz óitpes». Endi aqtay bastadym. «Adam siyaqty  shaqyrghan song barghan ghoy. Onda túrghan ne bar? Eki-ýsh saghat otyrdy, muzyka tyndady. Al men soghan bol nebir jamanshylyqty Gýlnazdyng basyna ýiip-tóktim. Tek... osy Jenispen jaqyndasuyn, dostasuyn qoysa eken. Áy, biraq qazir aralary alshaqtaytyn adamdargha úqsamaydy ekeui. Qayteyin endi...»

Sol kýni ýige sharshap kep qúladym.

Ýshinshi toqsannyng ayaghy edi. Matematikanyng songhy sabaghy ótip jatqan. Múghalim meni taqtagha shaqyrdy. Esebimdi shygharyp bolghan son, qolymdy sýrteyin dep, artqy qaltamnan bet oramalymdy ala bergem. Kenet oramalgha ere shyqqan bir qorap sigaretim edenge top ete qaldy. Sasqanymdy sezdirmeuge tyrysyp, týk bolmaghanday temekini aldym da, asyqpay qayta qaltama salgham. Múghalim baqyrayyp qarap qalypty.

Anauyng ne, Ádilov?

Sigaret qoy...

Klass jym-jyrt.

Bir sәt kózim Gýlnazgha týsti. Tómen qarap otyr eken.

Tәteyding dausy endi zildi shyqty.

Ádilov, tәp-tәuir oqushy siyaqty en, songhy kezde mýlde ózgerip bara jatyrsyn. Eng ókinishtisi – úyatyng azayyp barady. Mine, endi qyzarudyn, qysyludyng ornyna bedireyip kep túrsyn.

Aqtorghay tәtey institutty bitirip kelgeli eki-ýsh jyl ghana bolghan. Biraq onyng aqyly, ózin-ózi ústauy balalardy amalsyz moyyndatqan edi. Sondyqtan bәri ony syilaytyn. Sol tәtey meni júrttyng kózinshe, mine, jermen-jeksen etip túr. «Sasqan ýirek artymen sýngiydi» degendey, ózimshe dilmarsyp jatyrmyn.

Nemenege úyalam? Temeki tartu- әr adamnyng jeke sharuasy. Ózgening oghan әmiri jýrmeydi. Múghalim  mening sózimdi bólip ketti.

Sonda sening pәlsafana qaraghanda, oqushy oiyna kelgenin isteui kerek, qalasa klasta temeki tartu berui qajet pe?

Men mingirlep jatyrmyn.

Áriyne...- dedim ózimdiki dúrys emes ekenin bile túra, әdeyi qyrsyghyp. Tәteyding týsi ózgerip ketti.

Onda tart. Men saghan klasta shylym sheguge rúqsat etem.,. Kәne, balalar, Ádilov qazir temeki tartady. Qarandar, kóreyik...

Gýlnazgha taghy kóz tastadym. Endi ol kórshisine birdene dep sóiledi. Sosyn kýlgen boldy, biraq qaraytyn emes. Yzam keldi. «Kóp bolsa múghalim diyrektordy shaqyrar. Úryssa meyli! Tart degen ózi. Biraq... biraq... Gýlnaz kórsin! Bilsin! Mening búzyluyma, jaman jolgha týsuime sebepker ózi ekenin úqsyn. Jalqydan qalghan jalghyzdy qúrtqanyna ókinsin. Ókinsin de jylasyn» dep qaltamdaghy sigaretti suyryp aldym.

Temekining bir talyn auzyma sala bergenim sol edi múghalim jurnaldy qoltyghyna qysyp syrtqa shygha jóneldi.

Klastaghylar oryn-oryndarynan dýr etip kóterilgen. Bәri de meni jaqtyrmay, bәri de jek kóre qarap qapty.

Gýlnaz ornynan qarghyp túrdy.

Ózindi syilamasang da, bizdi syilasang etti,- dedi. Búl sózine yzam keldi... Pysyqsynyp klastyng kózinshe maghan sóileuin.

Bizing kim?-dedim. Kórshing ekeuing be?

Gýlnazdyng ózin-ózi әzer ústap túrghan synayy bar. Sosyn maghan qarady. Janary úshqyn atyp túr eken. Biraq dausy tym aqyryn estildi:

Aqymaq ekensing ghoy!

Sol kezde baryp barmaghymdy tistedim. Keshigip kelgen úyatyma órtenip, dalagha zyta jóneldim.

«Gýlnaz! Gýlnaz! Qayran Gýlnaz! Seni renjitem dep ýsh úiyqtasam týsime  kirip pe edi?! Seni júrttyng aldynda qyzartam dep oilap pa edim, men esuas».

Erteninde mektepke barmadym. Kýni boyy tósekte jattym da qoydym. Býkil denem auyrlap,  qúrysyp qalghan siyaqty. Bәrin qoyshy...Ásirese Gýlnazgha ne dep kórinem? Taghy da ýiden shyqpay eki kýn jattym. Eki kýnnen keyin kóktemgi demalys bastaldy.

Kanikulda eshqayda bargham joq. Kóshege  shyghyp, kópke qosyludy da úmytqam. Ábden zerikken son, bir kýni auyldyng syrtyna shyqtym. Sol betimmen jýre-jýre kýnshyghys  jaq bettegi ózenge kep qalghanymdy bayqamappyn.

Aqtorghay tәtey anadaghy temekining tarihyn diyrektorgha aitpapty. Tipti sol jolghy esebime «jaqsy» degen bagha qoyypty. Ony men Ámirtaydan estidim. Endi men ol kisiden keshirim súraghym keldi. Ózen jaghasynan bir uys bәisheshekterip aldym da, tәteyding ýiine bardym. Esigin qorqa-qorqa qaqqam. Ar jaghynan búira bas kýieui kórindi.

O-o kel, tórlet! Aqtorghay, ýige qonaq keldi,- dedi ol.

Ishten tәtey shyqty.

Sәlemetsiz be?

Ýige kir, Oral,- tәtey kýieuine qarady,- Jarqyn búl mening jaqsy oqushylarymnyng biri- Oral.

Biz qol berisip tanystyq. Men qysylyp baram. «Ótken jolghy ónerimdi Jarqyn da estigen bolar» deymin ishimnen.

Tәtey, mynau sizge. Kóktemning alghashqy gýli ghoy,-dep bәisheshekti berdim. Ol balasha quanyp ketti.

Raqmet, Oral, kóp raqmet! –Múghalim gýldi keudesine basyp qúshyrlana iyiskedi de, jymiyp qoydy. Sheshin. Bizben birge shay ishesing qazir. Jarqyn, taza  su әkelshi, gýldi salyp qoyayyq,- dedi ol sosyn.

Shaydy terlep-tepshep әreng ishtim.

Bir kezde Jarqyn syrtqa shyghyp ketken. Osy sәtti paydalanyp sózimdi bastadym.

Siz meni keshiriniz, tәtey... Sol joly qalay bolghanyn ózim de bilmeymin. Áytpese sizdi renjitem dep oilaghan joq em...

Ýzilip qalghan sózimdi tәtey әri qaray sabaqtap ketti:

Men ony tipti úmytyp ketippin, Oral. Ótti-ketti. Maghan ózinning qateligindi týsinsen, sodan qorytyndy shygharsang boldy, sol jetedi.

Tәtey, men ekinshi temeki tartpaymyn,-dedim taghy,-shyn aitam. Sol kýnnen keyin qoyyp kettim. Múghalim maghan «shyn aityp túrsyng ba?» degendey bir qarady da:

Onda jaradyn,-dedi kýlimsirep.

Sosyn, sizding kónilinizge...Jalpy bәrine... bәrine... raqmet!-dedim men qyzaryp.

Osy kezde Aqtorghay tәtey esine birdene týskendey túryp qaldy: Sen raqmetti Ospanovagha ait,-dedi. Týsinbey qaldym. Gýlnazdyng búghan qatysy qansha? Tәtey mening oiymdy sezgendey sózin qayta jalghady.

Alghashqy ashumen birden diyrektorgha baruyn bargham. Biraq joq bop shyqty. «Kókten salbyrap týsseng de, osy mektepte ne sen qalarsyn, ne men qalarmyn» dep jaman oigha bekingenim de ras. Sodan ne kerek, eki kózim búlauday bop múghalimder bólmesinde otyrghanymda Gýlnaz keldi. Sen ýshin keshirim súrady. Jәne sening bar jaghdayyndy... sol aitty. Eshtene de jasyrghan joq...

Men ýnsiz qaldym. Kóz aldyma taghy da Gýlnaz elestedi.

Kóp  úzamay sabaghymyz qayta bastaldy. Men Gýlnazben tatulasa almadym. Tipti amandasugha da batylym jetpedi.

Mektepke erterek kelip, partama baryp otyrdym. Júrtpenen sóilespeuding syltauy ghyp, qolyma «Sherlok Holmasty» ústap algham. Ótirik oqyghan,  qyzyghynan bas ala almay jatqan siyaqtymyn. Biraq oqu qayda? Gýlnaz qashan keledi dep alandaumen esik jaqqa әlsin әlsin qaray berem. Bir kezde qyzdar shulap qoya berdi. Qarasam, Gýlnaz klasqa kirip keledi eken. Shashyn qysqartaqan sekildi. Bos jiberip qoyypty. Ýstinde appaq...tenizshiler kiyetin kóilek. Ýlken jagha artqa qaray qayyrylghan. Omyraudyng eki ortasy kók jolaq. Jeninde yakoridyng sureti bar. Qysqa kóilekting etegi garmonnyng qatparynday...Qozghalghan sayyn keremet. Gýlnaz әr balamen jeke-jeke amandasyp jatyr.

Júrttyng bәri kónildi. Olargha qosylmaghan tek men ghana. Bir kezde taghy da ózimdi jer betindegi eng sorly, eng baqytsyz adam siyaqty sezinip kettim.

Keyin de Gýlnaz ekeuimiz  jarasa almadyq. Aldymen ózim barugha batylym jetpedi. Kýnde ýiden Gýlnazben jaqyndasudyng jana bir týrin oilap kelem. Biraq... klasqa kelgende josparymnyng byt-shyty shyghady.

Osylay kýn artynan kýn ótip, may merekesi tayap qalghan. Mekteptegi suretten beretin múghalim auyryp qalghan song diyrektor aghay maghan úrandar jazdyrdy. Qasyma segizinshi klastyng eki balasyn kómekke bergen. Biraq men búl júmysty erte bitirmek boldym.  Tezirek júrt, júrt emes-au Gýlnaz kórsin degem. Asyqqanym sonsha, aitqan kýni-aq sabaqtan song iske kiristim. Qaranghy týsip ketkenine qaramastan, appaq әripter jazylghan qyzyl matany mektepting aldyna ilgenbiz.

Tanerteng әdettegidey erte túrdym. Mektepke tayanghanda jýrisimdi tejedim. Qyp-qyzyl matagha aqpen týsken úrandar anadaydan-aq kózge úrady. Mening qolymnan shyqqan әrbir әdemi әripterime júrttyng bәri qyzygha, qyzghana qarap jatqan sekildi. Sol betimmen qorazdanyp klasqa bettegem.

Sabaq aldyndaghy әdettegidey abyr-sabyr kez. Bir kezde esik jaqtan:

Oral bar ma?-degen diyrektor aghaydyng dausy shyqty. Balalar «bar, bar» desip jatyr. «Osynsha qyruar júmystyng bәrin qay kezde bitirip ýlgergensin?! Nede bolsa azamat ekensing ghoy, ainalayyn!» dep aitatyn shyghar dep qoyam ishimnen. «Qalay-qalay maqtar eken?! Kórsin, myna júrt. Estisin Gýlnaz! Ishi kýisin Jenistin?».

Osy sәt aghay meni kórdi. Kórdi de:

Oral-au, ainalayyn, múnyng ne?-dedi. Túryp qaldym. «Raqmet aita ma desem, ne degeli túr?»

Mektep bitirgeli otyrsyng ghoy. Anauyng ne? Qolyna bergen jazudy qate kóshiripsin. Baqanday eki qate jiberipsin. Jýgir, tezirek baryp týze ghoy.

«Oy!» dep osy kezde qatty dauystap jibergenimdi bayqamay qaldym. Dausymnyng oqys shyqqany sasqanymdy jasyra almaghan tәrizdi. Nege ekenin qaydam, әiteuir, Gýlnazgha jalt qaragham. Ol da maghan qarap qapty.

Kenet...Kenet ol kýlip jiberdi. Mening myna qalpyma býkil klass du ete týsti. Sasqanymnan men de kýle bergem. Gýlnazgha taghy qaradym. Qaradym da janarynan maghan degen tittey de ókpenin, renjuding izin bayqamadym. Óitkeni Gýlnaz dәl qazir sol bayaghyday, sonau bir shaqtaghyday ayauly da meyirimdi, әri súlu bop kóringe edi.

Aqyry mektep bitiretin kýn de jaqyndady. Balalar bir-birine kitap-alibom berip, suretterin syilap jatty. «Úmytpas ýshin» deydi. Sol kez jadymda mәngige qaldy. Sebebi ol mening sýringen jerim, sýringen emes, jyghylghan jerim edi.

Biz býkil klass bolyp taugha seruenge shyqtyq. «Shelekten» avtobusqa otyryp, tau saghasyndaghy «Malybaygha» jettik te әri qaray jayau tarttyq. Baghytymyz Serektas shoqysy. Ony júrt «qasiyetti jer» deydi. Suy-emge shipa, auasy-dertke daua kórinedi. Arqamyzda bir-bir qapshyq, zildey-zildey sómkeler. Ishi toly tamaq, ydys-ayaq. Áyteuir, kerek-jaraqtyng bәrin alyp shyqqanbyz. Tau ishi basqa bir әlem. Typ-tynysh mamyr dýniye. Múryngha jasshópting iyisi bilinedi. Bayau ghana salqyn  samal soghyp túr. Aynala qorshaghan jaqpar-jaqpar tas, órkesh-órkesh taular. Bir jaghymyzda, bar dýniyening tóbesinen qarap Serektas shoqysy túr. Aygha atylghan arystannyng qatyp qalghan beynesindey. Ózi tipti kók aspannyng tósindegi aqsha bqltqa úmtylghan tәrizdi. Dәl týbinde móldir suly bastau bar. Ony júrt Aqbastau dep ataydy. Aynala týgel jap-jasyl.

Biz shatyr tigip, otyn jinadyq. Týnge qaray alaulay janghan ýlken otty ainala otyryp óleng aittyq. Bireuimiz bir ólenning alghashqy shumaghyn aitsaq boldy, qalghanymyz ilip әketemiz. Bir kezde Ghaliya:

Balalar, endi jeke-jeke aitayyq. Meyli tipti aitpaytyndar da bir shumaqtan aitsyn. Keyin, eske alyp jýremiz. Shyn aitam, ókinbeysinder. Áytpese on jyl oqyp, keybireulerimizding әli kýnge bir ret «әu» degenin estimegender de bar. Tek bәri de shyn jýrekten bolsyn. Aldymen ózim bastaymyn. Kәne, Serik, gitarandy alshy, «Anamany» aitayyn.

Qyz ólenin bastap ketken.

Osylay kezegimiz bir-birimizdi qualap kete bardy. Birese kýlemiz, birese jymiyamyz, birese raqattanyp qol soghamyz. Bir uaqytta kezek Gýlnazgha keldi. Ol otqa qarap oilanyp otyrghan.

Ýstinde bar mýsinin pash etken kókpenbek sport kostumi. Iyghynda jelbegey jamylghan qyzyl balon kurtkasy bar. Ol aldyna týsken shashyn әdettegidey keri silkip tastady.

Kezek maghan kelip qapty ghoy.

Ne aitsam eken?

Ýlken ottyng әr jerinen: «Gauhartasty» ait, Gýlnaz, «Eligim, erkemdi» aitshy,-dep bireuler dauystap jatty.

Men kópten aitpaghan, biraq jaqsy kóretin bir әnim bar edi, sony aitayyn,-dedi. Ol sosyn syzyltyp bastay bergen.

«Manmanger, kekiling kelte, jalyng mayda,

Baylaghan seni sylap qalqatayda

Jýrising jelmayaday januarym,

Kóreyin qyzyghyndy osyndayda...»

Qalyqtaghan әn ot basynan kóterilip baryp әueley berdi. Júrt úiyp tyndap qalghan. Olar myna otqa emes, әn shumaghyna jylynyp jatqanday.

Qasiyetti әuen bәrin-bәrin, tipti әn aityp túrghan әdemi qyzdyng ózin esten shyghartqyzghan. Gýlnaz jýzi núrlana, әn sazyna malynyp túr. Áuezdi әuen tau-tasty aralap, qiya-qiya, jyqpyl-jyqpyldy qualay, sonau júldyzdy aspan, qarauytqan qaraghayly taugha deyin janghyryp jatty. Aqan aruaghy qayta tirilip kelip әn salghanday, aq basty Alataudyng bir tarmaghy Baqaydan bastap myna Serektasqa deyin bir sәt demin ishine tarta qalghan. Mynau mamyr dýniyeden qúlaqqa tek «Manmanger» әni keledi. Kóz aldym qyp-qyzyl ot... Qyp-qyzyl...Apam...Esime apam týsti. Áne, taghy da esik aldyn sypyryp jýr. IYә, iyә... sol әn! Bayaghy maghan tanys әdemi saz! Yapyr-au, búl men tap basyp tany almay jýrgen әuen emes pe?! IYә, búl sol saz! Sol ghoy! Sol! Qalaysha, bilmegem, qalaysha sezbegem, qalaysha tanymagham? Mynau-Manmanger ghoy.

Qasiyetti әuen, sen ekensing ghoy apamnyng kózi? Sen ekensing apamnan qalghan eskertkish. Men seni anamdy joghaltqaly izdep jýrsem...sen osynda... Serektasta jýr me edin! Men senimen auyl ýiding arasyna, jiyn-toyda emes, kәusar búlaqtyng qasynda, mynau kiyeli Serektastyng týbinde kezdesippin. Senimen tabystyrghan Serektasqa, senimen jolyqtyrghan Aqbastaugha myng alghys! Myng alghys, «Manmanger», «Manmangerdi» býgin qayta syilaghan Gýlnaz, janym, saghan degen alghysymda shek joq-au.

Sazdy әuen tútqynnan bosaghan song dastarqangha otyrdyq. Qyzdar tamaq jasap ýlgergen eken. Dóngelenip alqa-qotan jayghasqan son, barymyzdy dastarqangha shyghardyq. Men Gýlnazgha jaqyndadym.

Gýlnaz, men býgin sening qasyna otyrayynshy. Saghan aitar keremet janalyghym bar. Quanyshty jaqsylyq jayt,-dedim.

Áriyne, Oral, jaqsylyqqa býginde qúshtar bolghan adambyz. Otyra ghoy,- dep oryn berip jyljydy. Bayqamaghan ekem. Jenis te osy sәt tu syrtymnan kelip qalypty.

Onda bir jaghyna meni al, Gýlnaz... bir jyl boyy tatu-tәtti otyrdyq. Endi aqyrghy keshimizde de júbymyzdy jazbayyq. Qarsy bolmasan, әriyne, onda da,-dep ol maghan qaraghan.

O, ne degening Jenis. Otyr. Oryn jetedi bәrine ,-dep Gýlnaz endi maghan qaray jyljydy. Osy kezde Ámirtay:

Al bir minutqa beri búrylyndar,-dep bizge qarady,-balalar, qyzdar, biz býgin songhy ret bas qosyp, atar tandy qarsy alghaly otyrmyz. Endi bәrimiz de azamatpyz degendey. Tarpyqov aghay aitpaqshy, uaqyttyng dóngelegi tek algha qaray jyljidy. Yaghny múnday otyrys endi eshqashan da qaytalanbaydy degen sóz. Sondyqtan býgingi kýn – bәrimizding jadymyzda mәngilik qalsyn. Al, kәne, kimning qanday tilegi bar?- dedi.

Osy kezde Jenis qolyn kóterdi.

Men sóileyin.

Ol saghatyna qarap qoyyp, bir jótkirindi de, bәrimizdi tynyshtandyryp baryp:

Qadirmendi qúrbylar, qúrmetti klastas dostar,- dedi. Búl, shynynda da, eng songhy bas qosuymyz. Eng aldymen aitarym: Keshteriniz qútty bolsyn! Ekinshi aitarym: Bәrine de ýlken baqyt tileymin. Barlyqtaryna da oqugha týsip, qalay da student  atanyndar. Ýshinshi tilegim: ýlken bir oqymysty aitpaqshy «biz óz taghdyrymyzdy ózimiz jasaytyn qúrylysshymyz». Aldymyzgha qanday maqsat qoysaq – soghan jetuimiz kerek. Sondyqtan men sizderge ýlken maqsat tileymin. Balalar du qol shapalaqtap jiberdi.

Tilek bildirushiler birinen song biri sóilep jatty.

Bireui úzaq sóileydi, bireui kelte qayyrady. Bir kezde mening de sóilegim keldi.

Men sendermen ylghy da kezdese bersem deymin,- dedim. Bes jyl, on jyl, jiyrma jyl, tipti elu jylda sendermen aman-sau kezdessem, quanysh ýstinde jolyqsam.

Týn ortasy aughanda ghana boy jazugha týregeldik. Ámirtay bizge taghy da eskertu jasady.

Býgin eshkim de úiyqtaymyn dep oilamasyn. Qazir by bastalady. Jenimpazdargha berer syilyghymyz bar. Kәne, bәrimiz túrayyq!

By tipti kónildi boldy. Magnitofonnan esken muzyka yrghaghymen lapyldaghan ottyng sәulesinde úzaq biyledik. Kezekti bir tangoda Gýlnazdy shaqyrdym. Bota kózderi maghan qadalghanda jaryqqa tap bolghan qoyanday tyrp ete almay qalam. Jýregim lýpildep, auzyma tyghylghanday. Ýnsizbin. Gýlnaz da sol. Bir kezde Gýlnaz:

Oral, әlgindegi qanday quanysh?-dedi.

Mәssaghan! Esimnen shyghyp bara jatqanyn qarashy,-dep boyymdy jidym. Gýlnaz, qystaghy bir әngime esinde me? «Taba almay jýrgen әnim bar» dep edim ghoy. Apamnyng әueni  she? Sony taptym. Qyz kózi jarq etkizip maghan qarady.

IYә, qaysy әn eken?

Senesing be? Áy, senbeuing de mýmkin-au,-dedim kýmәnimdi jasyra almay.

Senemin, Oral, aitshy, senem. Gýlnaz maghan taqala týsip sózimdi bólip ketti.

Sensen...ol –«Manmanger» bop shyqty.

Ras pa? Gýlnaz auzy ashylyp túryp qaldy.

Shyn aitam, Gýlnaz. Múndaymen oinamaydy. Sen әn salghanda esime týsti. Ol –«Manmanger» eken.

Qyz basyn keudeme qoydy. Al men dausym dirildep, tamaghyma birdene keptelgendey.

Raqmet saghan, Gýlnaz,-dedim.

Ne ýshin?

«Manmanger» ýshin... mening qymbat asylymdy, joghaltqan eng jaqynymdy tauyp bergening ýshin.

Múrnyma qyz shashynyng iyisi keldi. Mynau ghajap iyis janymdy jadyratyp, bir raqat sezimge shomyldyryp jatqan tәrizdi.

Bir kezde súqtana qaraghan bireuding suyq kózinen selk ete týstim. Jalt qarasam janghan ottyng ar jaghynda bet-auzy jalynnyng sәulesinen qyp-qyzyl bop, qysyq kózderimen bizdi tesip jibererdey bop qadalghan Jenisti kórdim.

Muzyka oinap jatyr. Júrt daralanyp, qúshaqtasyp biylep jýr.

Gýlnaz mening shashymnan sipady.

Orash,- dausy óte jay estildi. Tipti sybyrlaghan sekildi. Sen maghan renjiding be?

Men ýnsiz qaldym. Ne turaly kim turaly menzegenin úghyp túrmyn. Taghy da Jenis jayynda. Ýndemedim. Gýlnaz kýldi.

Qyzghanshaq bolma!-dedi  sosyn nazdanyp. Osy kezde әdemi әuen bitip, qúiqyljyghan oinaqy muzyka bastalghan. Balalar-qyzdar taghy sekire jóneldi. Ulap-shulap, dóngelenip biylep jatyr. Gýlnaz qyzyl kurtkasy әr jerden bir jalt-júlt etip ortagha shyqqan. Men syrtqa shegine berdim. Ámirtay ekeumiz boy jazyp kelsek, jana by bastalypty. Jenis Gýlnazben jýr. Búrylyp kettim.

Kóp úzamay ainala appaq núrgha malynyp, jerge jaryq týse bastady. Jazdyng qysqa týni de sholtang ete týsken. Júrt dóngelenip, әldenelerdi aityp kýlisip túr. Shamasy, biyden jalyqqan tәrizdi. Gýlnazdy Jenisten  bólip әketkim keldi.

Gýlnaz,-dedim,- jýr, myltyq atasyng ba? Shishalardy kózdeymiz.

Keshe Ámirtay: «iyt-qús kezdesip qalsa kerek bolar»,-degen son, kórshi shaldyng shiyti myltyghyn biraz oq-dәrisimen qosa súrap alghanmyn. Alghashynda shal kónbedi. Ámirtay ekeumiz qayta-qayta ótinip qoymaghan son: «Eskiden qalghan kóz edi. Eshkimge kórsetpender. Taugha bara jatsyndar, saqtyq ýshin ghana berip otyrmyn»,-degen. Ýlken sumkama eki býktep salghan myltyqty suyryp alyp, qúrastyryp jatqanymda oghan Gýlnaz qyzyqqanday qarap qaldy.

Men tirdegi myltyq bolmasa, naghyz myltyq atyp kórgen emespin.

Týk emes. Qoryqpa,-dedim men. Búl da sol tirding myltyghy sekildi. Tek dausy ghana ashy.

Onda qorqam,- dep Gýlnaz taghy kýldi.

Qoryqpa Gýlnaz. Qasynda men barmyn ghoy. Al men bar jerde sen esh nәrseden qam jeme.

Gýlnazdy ertip, susynnan bosaghan eki-ýsh shólmekti alyp, onasha shyqtym. Balalardyng dauystary talyp estiler jerge kelgende qútylardy qatarlap tizdim de on-on bes qadamday baryp túrdyq. Aldymen ózim kózdep túryp basyp qaldym. Myltyq gýrs etti de, shetki shólmek kýl-parsha boldy.

Tiydi, tiydi-Gýlnaz balasha sekire jóneldi. Ákeshi, men atayyn.

Myltyqty Gýlnazgha berdim.

Dýmbini iyghyna qatty tirep túryp at.

Ol basyp qaldy. Oq aidalagha qanghyp ketti.

Saspa!-dep jana oq aldym. Bylay betindi myna dýmine tire de, ana kishkene qarauyl men nysanany tenestir.

Gýlnazdyng qolyn ústap kórsetkenimde betine-betim jaqyndap qalghan. Ekeumiz de kidirip qaldyq. Ekeumizding  qolymyzda da bir diril payda boldy. Myltyqty jaylap jerge qoya berdim. Sosyn aqyryn ghana Gýlnazdy ózime búrdym da erninen sýidim. Ol qarsylyq jasaghan joq. Kózin júma berdi.

Onyng júp-júqa ýlbiregen qyzghylt erninen basym ainalyp súie berdim.

Dýniyede ózing sýigen adammen, ózing sýigen qyz erninen ystyq, odan asqan lәzzat joq shyghar-au...

Qansha uaqyt ótkenin bayqamadym. Tek bireuding jótkiringen dausynan selk ete týstik. Gýlnaz sasyp qalyp basyn búra bergen. Jalt qaraghanymda bizdi oqty kózimen ata qarap túrghan Jenisti kórdim. Biraq ol qyzghanyshyn bildirmeuge tyrsqan synay tanytty. Tipti esh nәrse de bolmaghanday, dәnene bayqamaghan jan tәrizdi.

Gýlnaz, seni qyzdar suretke týsemiz dep izdep jatyr. Tauyp kel dep meni quyp jiberdi,-dedi ol.

Gýlnaz lyp etip ornynan túrdy. Úyalghanynnan әli qyp-qyzyl bop túr. Yzam keldi. Gýlnazdy osynsha kýige týsirgen Jenisti dәl qazir tipti jek kórip kettim.

Bar ózing týs suretine. Gýlnaz barmaydy,- dedim oghan.

Nege barmaydy? Jenis qyzaraqtap shygha keldi. Onda júmysyng bolmasyn. Bar! Kelgen izinmen keri qayt!

Mynau naghyz myqty ghoy ózi?! Ol maghan qaray jýrdi.

Oqshantaydan bir oq aldym. Búghan tek dәri salynghan bolatyn. Qorghasyn jetpegen song keybireulerin osylay oqtay salatynbyz. Osy kezde basyma, bir oy kele qaldy. «Ózin  bir qorqytsam qaytedi»,-dedim. «Qyz» aldynda masqara bolsyn. Mýmkin, túra qap qashar ma eken? Álde «Oral, endi Gýlnazgha jolasam jelkemning shúqyryn kóreyin»,- dep jalynar ma eken?».

Jenis,- dep patrondy taghy bir tekserip, ishindegi qorghasynnyng joqtyghyna kózim jetken song oqtay bastadym. Sen maghan talay ret qiyanat jasadyn. Jolymdy kesip Gýlnazdy tónirektey beresin. Múnyndy dogharsang qaytedi.

Sonda ne ýshin dogharuym kerek? Jenis maghan qarsy taghy jaqynday týsti.

Óitkeni sen aram adamsyn!

Sonda naghyz adam senbisin?

Adal bolayyq, bolmayyq, ony júrt aita jatar.

Biraq sening aram ekening ras.

Sondyqtan...-dep ol maghan tayanghanda myltyqtyng auzyn oghan qarata qoydym.

Sondyqtan, keri qaytugha  tiyissin. Áytpese jer betindegi adamdardyng bireui bolsa da kemui ýshin, myna shýrippeni basyp jiberuim mýmkin!

Sóittim de, Gýlnaz qoryqpasyn, oinap túrghanymdy bilsin dep kózimdi qystym. Bizding myna túrysymyz ben úrysymyzdyng ne oiyn, ne shyn ekenin anghara almay túrghan Gýlnaz endi ghana ózine kelgendey boldy.

Qashanna beri kisi atu mamandyghyng bop edi? Kәne atsang at. Ajalym  senen bolsa armanym ne? – dep mening kóz qysqanymdy bayqap qalghan Jenis endi batyldanyp maghan taqala bergen.

Jaqyndama dep túrmyn ghoy men saghan!

Mynau jyndy ma ózi,- Jenis Gýlnazgha bir, maghan bir qarady da, súp-súr bop ketti.

Oral, endi qazir qoymasang onbaysyn. Jetedi endi,-dedi de ol Gýlnazgha qolyn soza berdi.

Jýr, Gýlnaz.

Ket, Jenis!

Kenet Jenis mening qolymdaghy myltyqqa qaray mysyqsha bir-aq qarghydy. Sasyp qaldym da, myltyqty tartyp ýlgerdim. Ol ornynan qayta týrelgende, basynan asyra berip qaldym. Kók týtin búrq etkende, tórt-bes qadam jerde túrghan Jenis jalp ete týsti. Tek «mama» deuge ghana shamasy әzer keldi.

Osy kezde Gýlnazdyng shynghyrghan ýni úiqydan endi oyanghan tau ishin janghyryqtyryp jiberdi. Sosyn «óldi, óldi!» degen qúlyndaghy dausy túla boyymdy týrshiktirip qoya berdi. Esengirep túryp qappyn. Alghashqyda basyma kelgeni bir-aq oy boldy. «Qalaysha?! Yapyrma-au, qalaysha oqty bayqamay saldym?!» Qalaysha?!»

Kenet, «men adam óltirdim-au» degen oy sanamda jarq ete týsti. Osy sәt ne istep, ne qoyghanymdy bilmey kettim.

Sasqanymnan taugha qaray jýgire jónelippin. Artymnan Gýlnazdyng ýni keletin siyaqty. «Oral» dey me, «toqta» deyme, joq «qash-qash» deyme, әiteuir, birdemelerdi aityp aiqaylap jatyr. Bir sәt sýrinip kettim de, túmsyghymnan jer sýze qúladym. Kózimning oty jarq ete týsti. Betim men múrnymnyng ýsti tyz ete qaldy. Sóitti de jylymshy qan sorghalay jóneldi. Biraq oghan qaraugha múrsha joq. Túra sap qayta jýgire jóneldim. Artyma bir qarasam Gýlnaz qolyn sermep, maghan birdene dep jatyr eken. «Jo-joq» deymin ishimnen. Endi...endi saghan kóringenshe ólgenim artyq. Ólgenim...

Bastyryghyp qappyn. Ne týs ekeni belgisiz, ne óng ekeni belgisiz, shym-shytyryq bir eles ishinde jýrgen deymin. Bireu ornymnan júlyp aldy.

Kәne, tez túr ornynnan. Onbaghan bandiyt!

Jadymda keshegi suret taghy da janghyryp ótti. Esime týsui múng eken, qalshyldap qoya berdim. Óne boyymdy diril biylep, buyn-buynym qúryp qalghan tәrizdi. Delsal kýide syrtqa bettegem.

Esik aldynda ýsti jabyq mashina túr. Anadayda әjem otyr.

Janynda Jenisting әkesi eki qolyn artyna ústap, әri-beri tenselip jýr. Týrinen eshtene sezilmeydi. Meni kórip әjeme birdeme dedi de, maghan qaray jýrdi, «Qazir óltiretin bolar» dedim ishimnen. Biraq ol úmtylghan da  joq. Tek sústy kózderimen maghan qadala qarady da;

Beyshara bala,-dedi.  «Aqymaq úl tusa- ananyng sory» degen. Sen ózing ghana emes, ózgening de soryna tughan bala boldyn, jarqynym!

Aynala  kórshi-qolan, klastas balalar. Bәri maghan enteley qarap qapty. Túra almadym. Shydamadym.

Mashinanyng esigin ózim ashyp, ishine sýngip kettim. Ájemning zarlaghan dausy taghy da estildi. «Orash-au, múnyng ne súmdyq? Orash-au?! Senen basqa kýtsem de, múny kýtken joq edim ghoy, qaraghym. Kisishe myltyq oqtaghan degen ne pәle. Etegime salyp jýrip ósirgende, maghan kórsetken jaqsylyghyng osy ma?! Aynalayyn, qaraghym. Ne deyin saghan, ne deyin?».

Qúlaghymdy tars bekitip, arghy jaghyn estigim kelmedi. Osy kezde mashinanyng esigi sart etti de, ainalamdy qap-qaranghy týnek basty.

Búl ómirimdegi eng auyr,  eng azapty kýnder bolatyn. Búl shyn mәninde eseygen, eseygen emes, mezgilimnen búryn qartayghan shaghym edi.

Men Shelektegi KPZ-gha týnep shyqtym. Biraq  meni shaqyrghan da, súraqqa alghan da adam bolghan joq. Tas eden, tas qabyrgha, temir torly tereze mening býkil ómirimdi aldyma týgel jayyp tastady. Boyymdaghy balalyq, shalalyq, aqymaqtyqtyng bәrin tarazygha ólshep berdi. Ómir degen qúdiretting eng qymbat, eng lәzzat ekenin, onymen oinaugha bolmaytynyn, bir-aq sәtte ýiretti. Mәngige úmytylmastay jadyma týiip berdi.

Tipti jay ghana kýiki tirliktin, alansyz ghana beybit ómirding ózinde qanshama Baqyt baryn, sol tirlikte adam ýshin eng keregi Bostandyq ekenin, óz arynnyng aldyndaghy Erkindiging ekendigin úghyndyrdy.

Qay uaq ekenin bilmeymin, bir kezde meni shaqyrdy. Eki qolymdy artyma ústap, kezekshining bólmesine kirgenimde kidire berdim. Kidirmeske amalym joq, ayaghyma әlim kelmey, buyn-buynym dirildep qoya berdi.

Dәl aldymda  Jenisten aumaghan, bir jigit otyrghan bolatyn. Jo-joq! Jo-joq! Jenisting ózi! Ákesi ekeui, әne, bir-birine sóilep jatyr.

Senerimdi de, senbesimdi de bilmeymin. Týsim be, ónim be, qúday-au?! Sonda...sonda ólmegen boldy-au, ólmegen boldy-au. Raqat-ay! Álde jaralanghan ba eken? Jo-joq, oghan da úqsamaydy. Kesheden beri janymdy jegen, eng auyr, eng azapty «kisi óltirdim» degen oy birte-birte ydyray bastady. Quanghanym sonsha:

Jenis!- dep oghan túra úmtyldym. Jýgirip kep moynynan qatty qúshaqtap túryp qappyn. Qayta-qayta qaraymyn da, qayta-qayta qúshaqtap, arqasynan úryp-úryp qoyam. Kezekshi milisioner shyday almay myrs etip kýlip jiberdi de:

Áy, aqymaq, balamysyng degen-au,- dedi.

Jenisting әkesi oghan bir qarady da, bizge búryldy.

Sender syrtqa shygha túryndar!

Osy kezde milisionerding dausy qosa estildi.

Ádilov, ketip qalma!

Jaqsy!- deuge shamam әzer keldi.

Jenis ekeumiz esik aldyna bettedik. Men sonynda sýmendep kelem. Onyng jýrisine, qysqa moyny men jalpaq jauyrynyna qarap, quanghanym sonsha sekirip-sekirip qoyam. Dәl qazir namysty da, Jeniske degen jek kórinishti de ana kamerada mәngige qaldyryp shyqqandaymyn. «Aman eken ghoy. Aman... Shýkir-shýkir! Aman qalghanyna myng alghys, Jenis. Ólmeshi! Eshqashan da ólmeshi, Jenis» deymin ishimnen, «Eger bireumiz qúrysaq, men qúriyn. Tek sen bar bolshy, bauyrym». Taghy da onyng moynyna asylyp, ishimdegi barymdy aityp aqtarghym keldi.

Ol toqtap maghan qarady. Men oghan qaradym. Aman-sau, Jenis! Bayaghy Jenis. Tek qabaghy týsinki.

Endi bossyn,- dedi sosyn,- men seni shygharyp alu ýshin әdeyi keldim.

Birtindep әlgindegi oiym ydyray bastady. Endi tipti jylaghym da kelmey qalghan sekildi. Biraq bәribir Jeniske riza boldym.

Jenis, raqmet saghan. Tiri qalghanyna raqmet! Men seni eshqashan úmytpaymyn. Sen jendin, Jenis. Men jenildim, Baqytty bol!

Osy kezde keudem qystyghyp, bulyghyp kettim. Biraq kózimnen jas shyqpaydy. Barmaghymdy shaynaugha amalym joq, túra berdim. Qayteyin?! Qayteyin?!  Ózim qoyghan órtke, ózim órtenip túrghan edim sol joly. Bir minuttyq qatelik keyde býkil ghúmyryna jeterlik bolady eken.

Maghan endi auylda qalugha  bolmaytyn edi. Bәrin qoyshy. Ásirese әjemnen ajyrauym janyma qatty batty. Oqugha týseyin, týspeyin, auylgha qaytyp kele almaytynymdy, búrynghyday jýre almaytynymdy úqtym.

Sodan keyin men ýshin qymbat taghy bir jan Gýlnaz edi.  Odan da óz erkimmen bas tarttym. Ózi kelip qonghan qústy, baqyt qúsyn, ózim kelip ýrkittim. Qayta ainalyp qonbas ýshin túghyryn birjola talqan qyldym. Óitpeske sharam qalmady. Eshteneni elemey, týk bolmaghan sekildi bop Gýlnazgha qayta baru ýshin-naghyz arsyz bolu kerek edi. Men óite almadym.

Ana joly Jenis talyp qapty. Balalar kep ýstine su shashyp esin jighyzsa kerek. Al men ony qorqytam dep, ózimdi-ózim qorqytyppyn, Qyz aldynda onyng abyroyyn tógem dep, ózim abyroydan júrday boppyn. Meni qinaghan osy boldy. Gýlnazdyng «toqta» degenine qaramay túra qashqanymdy oilasam, әli kýnge mandayymnan suyq terim búrq ete qalady. Tipti Gýlnaz meni keshirgen kýnde de, Jenis, bәrin úmytqan sәtte de, men ózimdi-ózim keshirmedim. Keshirgim de kelmedi. Jәne keshirmeymin de.

Mektepti bitirgen kýnning erteninde-aq «Almaty qaydasyn?» dep tartyp otyrdym.  Mening jalghyz qútqarushym, auyldaghy abyroysyzdyghymnan arashalap alushy Almaty, Almaty emes, oqugha týsu ghana bolatyn. Sondyqtan da janymdy saldym. Jataqhanagha barmay pәter jaldap, onasha túrdym. Tangha deyin sarylyp kitap qaraymyn. Týsinbegen, shala oqyghan tústarymdy qayta-qayta pysyqtaymyn. Key jerlerin qaytalap kóshirip shygham. Ózime-ózim dauystap týsindirem. Jattaymyn. Qaljyrap qalghyp bara jatsam syrtqa shyghyp jýgirem. Suyq sugha juynam.

Atar tandy kitappenen qarsy alyp, batar kýndi kitappenen batyrdym. Eshkimmen kezdesip habarlasqan joqpyn.

Tek tuysynyng ýiine toqtaghan Ámirtaygha bir-aq ret telefon soqqam. Gýlnazdyng jayyn sodan estidim. Qyzdar pedagogikalyq institutynyng muzyka fakulitetine kelgen kórinedi...

Aqyry, abyroy bop arhiytekturalyq-qúrylys institutyna bir sabaqtan jaqsy tapsyryp shyqtym.

Degbirim qalmay búiryq shyghar kýndi asygha tostym. Biraq tizimde mening familiyam joq bop shyqty. Jýgirip dekangha bardym.

Aghay, konkurstan jiyrma eki baly  barlar ótedi dep ediniz, búl qalay boldy?-dedim jylaghanday bop.

Eger 22 bal jinasang týsuing kerek,- dedi ol, stajyng bar ma edi?

Joq. Mektepti biyl bitirdim.

Familiyang kim?

Ádilov,

Qazir...qazir,- ol aldyndaghy qaghazdaryn kózimen sýzip shyqty. Novosibirskige jiberip otyrmyz. Jylda bizden birer bala sonda barady.

Quanghannan ne derimdi bilmey, auzym ashylyp túryp qappyn.

Eger mýmkindigim joq, bara almaymyn desen, onda osynda qal. Kandidat qyp alayyq. Ornymnan atyp túrdym.

Aghay-au, Novosibirski túrmaq, Arktikagha jiberseniz de baramyn.

Onda, jaqsy,-dedi dekan kýlimsirep.

Sau bolynyz. Sizge kóp-kóp raqmet, aghay!

Quanghanym sonsha esikti jabugha shamam kelmey syrtqa jýgire jóneldim.

Búdan asqan quanysh, búdan asqan abyroy bar ma? Áyteuir, jýrip kele jatyrmyn. Biraq qayda bara jatqanym ózime de belgisiz. Áyteuir, maghan qanat bitkendey, úzyn kósheni boylay kete bardym.

Sóitip, mening ómirimde jana kezeng bastaldy. Aldymda beymәlim qala, beytanys dostar meni tosyp túrghan.

Alghashqyda әjemdi saghynyp, balalardy oilap, onyng ýstine orysshadan qinalghanymmen, kóp úzamay kóndigip kettim. Múndada jaysang jigitter, jaqsy dostar tabyldy. Oqugha alansyz kiristim. Ózimdi de, әjemdi de qinamas ýshin, týngi qarauyl bop jataqhananyng qasyndaghy mektepke ornalasqam. Aqshamdy ýnemdep, әjeme shay salyp túramyn.

Sóitip, búrynghy dos-jarandar birte-birte úmtyla bastalghanday. Tek, mening jadymda qalghan bir aq jan boldy. Ol –Gýlnaz edi. Gýlnazdy qansha úmytugha tyryssam da, úmyta almadym.

Tipti Olyamen dostasyp jýrgen de de ol esimnen shyqpady. Oliga kórshi gruppada oqidy. Taldyrmash kelgen aq sary әdemi qyz. Alghash maghan onyng boyynda da Gýlnazgha tәn qasiyetter bar siyaqty kóringen. Án aitady, keremet biyshi, gruppanyng komsorgi. Gitarada oinaghanda sýp-sýirik sausaqtaryna kóz ilespeydi. Bir keshte tanystym da, әnine yntyq boldym. Biyledim. Sol kýni Olyany ýiine shygharyp saldym... Biraq... Gýlnaz mening jadymda mәngige óshpeske qalypty.

Álginde qozghalghan bizding poezd, ózining bir qalypty jýrisinen tanar emes.

Al mening tyrp etuge shamam joq. Áli sol «úiyqtaghan» qalpym. Bir sәt kishkene qyzdyng dausy shyqty.

Mama, su...su ishem...

Qauyn kesip bereyin be?

Joq, su ishkim kep túr.

Túra túr, onda.

Kelinshekting kupeden esikti sart etkizip, shyqqany bilindi. Osy kezde basymdy kóterip kishkene qyzgha qaradym. Qaghazgha birdenelerdi shimaylap otyr. Aumaghan Gýlnaz. Tek qabaghy Jenistiki sekildi. Shashy da soghan tartypty. Olar ýilengeli alty-jeti jyl bolyp qapty-au.

IYә, onda men institutty jana bitirip kelgen kezim.

Diplomymyzdy qorghaghan son, meni Almatygha bóldi. Astana bayaghydan ózgerip, sәulettene týsipti. Ózgermegen tek qana men siyaqtymyn. Bayaghy sol boydaq qalpym.

Ájemning de búl ómirden ketkenine eki jyl uaqyt ótken. Men ýshinshi kursta jýrgende qaytys boldy. Jerleuine әreng ýlgerdim. Ýlkender keluime qaratyp ýsh kýn tosyp otyrypty. Ájem kózin júmarda «Orashym kelgenshe kýte túryndar» dese kerek. Ókinishim- aqtyq ret ainalasyna qaraghanda qasynda bolmaghanym. Janyma osy qatty batty. Jerlegen kýni ózime ishtey: «Aynalayyn, әjetay! Tirliginde qyzyghymdy kórmedin. Kelin júmsap, ne jas iyis iyiskemedin. Amalym qansha? Biraq... tiri bolyp, jer basyp jýrsem talay әli kelermin. Kelininmen kelgen kezde basyna gýl egermin. Sosyn balalaryma «Múnda mening eng asyl adamym bar. Múnda búl ómirden bir men ýshin baz keshken eng ayauly, eng qamqor әjelering jatyr» deymin.  Basyna appaq kýmbez ornatam. Búl ónirde bolmaghan estkertkish qoyarmyn» degem.

Odan beri de eki jyl óte shyghypty-au...

Samoletten týsken kýni auylgha әjemning basyna baryp qayttym. Qazir bizding ýide Ámirtay otyr. Byltyr ýilenip bólek shyqqan. Oghan da shýkir dedim. Mening ósken shanyraghymda dosym bar ghoy, әiteuir.

Auyldan kep ministrlikke kirdim. Ázirshe qaladaghy jobalau institutyna qabyldaymyz dedi. Sonyng ózine qatty quandym.

Syrtta janbyr sebelep túr eken. Ayaldamagha jaqyndaghanymda jazghy jauyn tópey jóneldi. Anda-sanda bir keler avtobusty tospay-aq, qonaq ýige taksiymen-aq barmaqshy boldym. Mashinagha qol kóterip dauystay bastadym.

Kenet, bir taksy óte berip toqtady. Qasymdaghy bireuler jýgire jónelgen son, ornymda túra bergem. Art jaghymnan osy sәt «Oral» degen dauys shyqty. Jalt qarasam bir әiel qol búlghaytyn sekildi. Oiym da dәnene joq... jetip kelsem...Gýlnaz... mening bes jyldan beri kórmegen, tek qana kónilimde kólenke bop, kókeyimde daq bop qalghan asyl da, ayauly Gýlnazym túr. Senerimdi de, senbesimdi de bilmeymin.

Yapyrma-au, janym, Gýlnazbysyn?-dedim. Ol maghan qarsy týp-týzu ayaqtaryn sәndene basyp qozghaldy.

Menmin, Oral. Menmin.

Bayaghydaghy balausa mýsin kemeline kelip tolysqan. Soqqan jelden ýstindegi júqa kóilek jabysyp, qúlynshaq mýsin odan sayyn daralana týsedi. Naghyz aqqu moyyn, arshyn tós súludyng ózi bolypty. Ózgermegen tek qana sol janary, ózgermegen tek qana sol kýlkisi.

Ekeumiz de tópelegen janbyrdy elemey bir-birimizge qarasyp әli túrmyz.

Men tanymay qaldym, Gýlnaz.

Onda bay bolatyn boldym. Ol synghyrlap kýldi.

Osy sәtte artqy esikten bir jigit shyqty. Birden tanydym Jenis eken. Ýstinde appaq kostum-shalbar. Moynynda-galstuk. Ózi tolyghyp, qozy qarny kózge iliner jigit bolypty. Búira shashyn, bir shekeden jaryn qiyaqtay múrt qoyghan.

Sәlem berdik, Oreke,- dep Jenis kele meni qúshaqtay aldy. Men de onymen qúshaqtasyp kóristim.

Al janbyrda túra bermey, kel taksiyge otyrayyq,-dedi sosyn. Ózining dausy da, ózgerip ketken sekildi. Qashan keldin, әngimendi aita ber.

Bir júma boldy,-dedim,-qazir sol ornalasam dep jýgiristep jýrgenim.

Qayda toqtadyn?

Qonaq ýige, «Jetisudamyn».

Múnyng endi úyattau eken, Oreke. Almatygha kelip alyp, qonaq ýide jatqanyng qalay? Bizding ýige kelmeding be?-dep Jenis maghan qarady. Dәl osy sәtti paydalanyp men de kókeyimdegi kólbendep túrghan súraqtyng shetin suyrtpaqtap shyghara bastagham.

Ýy alghandaryndy qazir estip otyrmyn. Qútty bolsyn,- dep sózimning sonyn Gýlnazgha arnadym. Ýy bolghandaryna kóp boldy ma?

Bolyp jatyrmyz,- dedi Gýlnaz.

Kstati, jaqsy keldin. Alystan kelgen qadirli qonaq degen osy. Oreke, ofisialinyy toyymyz erteng «Qazaqstan» restoranynda bolady. Kel,-dedi jenis. Qazir sol toydyng sharuasymen jýrmiz. Syily-syily adamdar bar degendey. Ýilenu degen býginde qyp-qyzyl pәle eken ghoy...

Kelesing ghoy, Oral,-dedi Gýlnaz.

Kórermiz.

Kelmeseng renjiymiz,-Gýlnaz maghan ótingendey qarady.

Janary ótinish pen ókinishtin, qinalys pen arpalystyng izin jasyra almay túrghan tәrizdi.

Olar meni qonaq ýige qaldyrda da, kete bardy.

Bólmeme kelip tósekke qisaya kettim. Sheshingem de kelmedi. Byt-shyt bir kýige týskem. Úmytylyp, eskirip bara jatqan jaramnyng auzyn bireu tyrnap alghan sekildi.

«Áriyne, ýy boluy kerek. Bolmaghanda she?» deymin ishimnen. «Jenis ýilenbegende kim ýilenui kerek?!» Gýlnazda ne kinә bar? Bes jyl boyy bir ret habarlasyp, bes auyz sóz jazbaghan adamdy tosatyn kim edi sonsha. Ne kerek, oiym on bólek, sanam san bólek sol týni týnimen tósegimde dónbekship shyqtym.

Oylanyp-tolghanyp, aqyry toygha barmaq boldym. Dúrystap kiyindim de bes tal appaq raushan gýl alyp, ertesinde restorangha tartyp otyrdym.

«Qazaqstannyn» aldy qiqy-jiqy mashina. Sapyrylysqan júrt.

Kire beriste eki jas jigit túr. Shamasy Jenisting dostary bolu kerek. Dereu júrtty sheshindirip, ýstingi qabatqa jol kórsetip jatyr. Dangharaday restoran saltanatty kýige bólengen eken. Búryshta on shaqty muzykant qúiqyljyghan әuendi әuelete oinaydy. «P» әrpine úqsas qoyylghan stoldardyng eng tórine ýlken týkti kilem ilinipti. Ýstine: «Jenis, Gýlnaz toylaryng qútty bolsyn!» degen jazu bar.

Gýlnazdyng әpke-jezdesimen, Jenisting tughan-tuysqandarymen amandasyp shyqtym. «Toylarynyz qútty bolsyn!» dep niyet bildirdim. Olar da qoghaday japyrylyp, mening hal-jaghdayymdy súrap jatyr. Bir qyzyghy klastas, kóz kórgender úshyraspady.

Sәlden keyin әnshiler «Jar-jardy» bastay jóneldi. Júrt esik jaqqa entelep, ekige jarylyp túryp jatyr. Men de shet qalmay olargha ere berdim. Osy sәt baspaldaqtan kóterilip kele jatqan jas júbaylar kórindi. Qolynda appaq qolghaby, basynda fatasy, ýstinde appaq úzyn kóilegi bar Gýlnazgha kózim týsti. Beyne aqqudyng kógildiri tәrizdi. Jýregim shanshyp ótken siyaqtandy. Gýlnaz basyn tómen ústap, Jenispen júptasyp, jaylap basady.

IYә, IYә! Men Gýlnazdy dәl osynday kýiinde  kórsem dep qiyaldagham. Dәl osynday dumanda qatar jýrsem dep edim. Sol kýn, mine, búgin tuypty. Biraq Gýlnazgha jar boludy maghan emes, joly bolyp, baghy janghan Jeniske jazypty.

Endi bir kezde jas jigitting bireui shampan atyp, jas júbaylargha  bettegen. Qarasam, Gýlnaz ben Jenisting qoldarynda bokaldary joq eken. Shampan bolsa kópirship, ekeuining aldaryna tógilip jatyr.

Qysylyp kettim. Ózim ýshin emes, myna júrttyng aldynda Gýlnaz ýshin, sol qinaldy-au dep әbigerge týskem. Oilap ýlgergenimshe sonau-u jogharydan aq lentagha baylanghan eki bokal dәl aldaryna týse berdi. Quanghanym sonsha, aiqaylap jibere jazdadym. Dәl osyny kýtkendey júrt ta du qol soqty. Ylpyldaghan әlgi jigit, kózdi ashyp-júmghansha qoynynan qayshy suyryp, bantikti eptep qidy da, ekeuine  qymyz qúidy.

Aq kóbikti qymyzben birge:

Baqtaryng jansyn!

Qosaqtarynmen qosa agharyndar!

Ýbirli-shýbirli bolyndar,- degen tilekter tús-tústan jauyp qoya berdi. Qúiqyljyghan kónildi әuen birte-birte júrttyng dausyn estirtpey bara jatty. Gýlnazdyng jezdesi meni qoyarda-qoymay qasyna otyrghyzyp alghan. Ár tost sayyn qymyzgha toly rumkasyn maghan qaray ala-ala jýgiredi. Ózi bayaghydan ózgergen, betine әjim týsip, qartayyp ketken sekildi.

Oraljan, kel alyp qoyalyq. Múnday toy bizding auylda endi qaytyp bolmas,-deydi.

Toy basqarushy jigit kelesi bir qonaghyna sóz berip jatqan. Osy kezde úzyn boyly, shashy appaq quday zor deneli súlu kisi man-mang basyp ýstimizge kirip keldi.

Qaydan kórgenim jadymda joq, biraq kórgen adamym sekildi. Jenis ornynan atyp túryp, tamadagha qolymen isharat jasaghan. Elding bәri japyrylyp qarap jatyr. Álgi kisi jas júbaylargha jaqyndaghan da, olar oryndarynan óre týregeldi. Gýlnazdyng jezdesi shyntaghymen meni týrtip qaldy.

Kim ekenin biletin bolarsyn? Asekeng ghoy...

Qaysy Aseken?-dedim tanymay túrghanymdy jasyra almay.

Professor Saghyndyqov!

«Professor Saghyndyqov... Ataghy býkil elimizge әigili Aseken. Qazaqtyng maqtany bolghan ýlken ghalym osy eken-au!..»

Asekeng gýlin berip, Jenis pen Gýlnazdyng mandaylarynan sýidi de, týregelgen qalpy qolyna bokal aldy. Kýndey kýrkiregen dausymen sóiley jóneldi.

Aynalayyndar, zandy nekelering bayandy bolsyn. Búl óte quanyshty jayt: «Ýy bolmay, kýy bolmaydy» dep qazaq atamyz beker aitpaghan. Baqytty bolyndar! Sen, Jenisjan, kelesheginnen ýmit kýttiretin balasyn. Oghan daua joq. Biraq ghylym joly qiyn jol. Oghan qaytpas qayraty bar, talantty jas buyndar qajet. Ol qayrat sende bar siyaqty. Mine, qazir de sening serigine qarap riza bop otyrmyn. Jar tanday bilu de, bile-bilseng talanttylyqtyng bir týri. Al, jandarym, taghy da aitam, ýbirli-shýbirli bolyndar. Qadamdaryna gýl bitsin. Kәne, sol ýshin alynyzdar!

Asekeng bokalyn jas júbaylarmen soghystyryp jatty...

Úzamay júrt ýziliske shyqty. Alghashqy biydi jas júbaylar bastap, sosyn qalghandary qosylghan. Basym auyrghanday bop ketti. Ashyq terezening aldyna kelip túrdym. Syrttan jazdyng jeli esedi. Múrnyma jauyn iyisi keledi. Endi bir sәt jastar jaghy kónildi әuenge biyley jónelgen.

Aytpaqshy, Jenis poliytehnikalyq institutty ýzdik bitirip, qazir ýlken zavodtyng bir bólimine qaldyrylghan. Diplomdyq júmysy da óte qúndy taqyryp eken. Gýlnaz JenPIY-di biyl bitirgen. Býgingi toyda gruppasy týgelge juyq jinalypty. Biylep jýrgen kóp qyzdar solar.

Jenis qazir Saghyndyqovtyng qasynda. Keudesine taqqan appaq gýl anadaydan men múndalaydy. Gýlnaz bolsa bayaghyday ashyq-jarqyn. Qyzdarynyng ortasynda biylep jýr. Osy sәt kónildi muzyka bitip, bayau tango bastaldy. Kenet, tóbedegi lustra sónip, búryshtaghy qyzyl-jasyl eki sham janghan. Bir qarasam kýieu jigit Asekene qyzu әngime aityp, bir nәrseni týsindirip jatyr eken. Jýregimning dýrsilin әreng basyp, Gýlnazgha jaqyndadym.

Biyleuge bola ma?

Áriyne. Bolady, aghay!- Gýlnaz sózining sonyn oinaqylana aitty.

Ekeumiz qúshaqtasyp biylep jýrmiz. Múrnyma keremet bir iyis sudyn,  sosyn bayaghy maghan tanys qyz shashynyng iyisi keldi. Qúshyrlana-qúshyrlana iyiskedim. Al muzyka tipti ghajap! Gitaradan syzdyqtay shyqqan saz jýregimdi suyra, alys bir dýniyege jetelep bara jatqanday. Yapyrma-au, mynau netken әuen! Dәl mening qazirgi halimdi, ne óli emes, ne tiri emes, mening del-sal kýiimdi dәl tauyp túrghan tәrizdi. Ishimnen «janym,-dedim,- seni kórgenime shýkir». Osy kezde Gýlnaz sóz bastady.

Nege ýndemeysin?

Ne deymin?

Qaydan bileyin,- dedi ol múnayghanday.

Men Jenis jaqqa úrlana kóz tastap edim, ol Saghyndyqov ekeui tómenge týsip bara jatyr eken. Osy kezde Gýlnaz sózin qayta jalghady.

Nege hat jazbadyn? Tipti bir ret habarlaspadyng ghoy...

Odan keler ne payda...-dep sózimdi irke berdim.

Toy ýstinde jolyghyp, ókinishke toly ishki syrymdy aqtaryp qaytemin?

Azdan son:

Men seni san ret týsimde kórdim,-dedi ol.

Men de seni talay-talay kórdim, Gýlnaz.

Qasymyzdan bireuler dóngelenip óte berdi. Gýlnaz ózin-ózi toqtata almaghanday tez-tez sóiledi. Ýni tipti sybyrlap shyghady.

Nege erterek kezdespedik eken? Men seni tostym. Eng bolmasa bir ret habarlasar dep kýttim. Tórt jyl boyy Jenis te keluin qoymady. Biraq men oghan bir ret bilegimnen ústatpap em...

Gýlnazdyng dausy dirildep ketti. Men de tamaghyma birdene keptelgendey jútyna berdim. Kenet eshkimge de qaramay jylaghym keldi. Myna júrtty eleng qylmay «Gýlnaz, janym menin, múnaymashy, jylamashy» dep onyng kózinen, múrynan, shashynan, betinen, erninen sýigim keldi. «Sýigen eken ghoy, sýigen eken ghoy» deymin taghy ishimnen.

Men sening kýtkenindi bilsem... Eger bilsem, әttegen-ay... Bilmedim ghoy, bilmedim men aqymaq,-dedim sosyn.

Aqymaqsyn, әriyne, aqymaqsyn,-dedi  maghan Gýlnaz da.

Osy kezde ekeumiz de bir-birimizge qaray qaldyq. Ekeumiz de bayaghy, sonau balalyq shaqty oilaghan sekildimiz. Osyny sezgendey Gýlnaz kýlip jiberdi. Men de kýldim.

Esinde me, Oral, sening aitqanyn: «Toyynda appaq fata, aq kóileginmen alyp qasham dep eding ghoy». Jýregim taghy shanshyp ótken tәrizdendi. Shynynda da, dәl qazir: «Ketelik, janym. Bizder bir-birimiz ýshin jaralghan jandarmyz. Jýr, Gýlnaz. Bәrin-bәrin úmytayyq ta, eshkim joq iyesiz jerge keteyik. Sonau Qiyr Shyghysqa, bolmasa maghan tanys Novosibirskige tartayyq. Sóitip, baqytty ómir kesheyik. Aqyry biz bir-bimizdi sýiemiz ghoy» degim keldi. Biraq aita almadym. Óitkeni men ómirde bir ret qatelik jasap, Gýlnazdy auylgha masqara etkem, «Gýlnaz degen qyz ýshin ana Oral aqymaq, kisi atypty. Bar kinә ana qyzda» degizgem. Endi ekinshi ret óltirmeymin.

Sondyqtan bar aitqanym:

Qoyshy, Gýlnaz, boldy. Ol...balalyq qoy. Balalyq.

Gýlnaz kýrsine aitty:

Taghdyr degen osy eken-au...

Shydamadym osy kezde.

Janym,-dedim. Gýlnaz,- dedim. Men saghan zor baqyt tileymin. Qayda jýrseng aman bolshy. Aqyry bizderge birge úshugha jazbaghan eken. Amal qansha...

Kenet Gýlnazdyng janarynan móldir tamshy yrshyp ketti. Qalay sýrtkenimdi ózim de bayqamay qappyn. Gýlnaz basyn kólegeylep, enkeye týsti de, syrtqa qaray tez-tez basyp shyghyp ketti.

Terezege keldim. Dalada nayzaghay oinap jarq-júrq etedi. Ile-shala shelektep jazghy jauyn qúya jóneldi. Terezeni sabalap, órshelene úrghylaydy.

Kenet kónilim kóterilip qoya berdi. «Ómir degen qanday ghajap! Barmaghyn tistep túryp, jýregi qan jylap túryp ta adam degen key kezde kýledi eken-au, kýledi eken-au?!».

Poezd jýitkip kele jatyr.

«Apyr-ay, Gýlnaz da Almatygha bara jatyr ma? Jenis qayda eken? Joq, júmysy bolyp qoly tiymedi me?» Gýlnaz ben Jenisting Shymkentke kóship ketkenin osydan ýsh jyl búryn estigem. Jenisti sol bir qaladaghy ýlken bir zavodta diyrektordyng orynbasary degen. Odan beri talay uaqyt ótti. Endigi diyrektor da bolghan shyghar...

Olarmen habarlasar mýmkindik te bolmady. Qazir men Almatydaghy Sәuletshiler odaghyndamyn. Kóne eskertkishterdi qalpyna keltiru, siyrek kezdesetin mavzoleyler jóninde ghylymy júmys jazyp jýrmin. Osy joly da sonau Qyzylordanyng alys bir audanyna baryp, kóne kýmbezderdi kórip qayttym. Bir jetige sozylghan komandirovkadan oralghan betim bolatyn. Byltyr әjemning basyna aq kirpishten eskertkish túrghyzgham. Jobasyn ózim syzdym. Tóbesi dóngelek, eskishe, qazaqtyng kóne zamanyndaghy ýlgisimen saldym. Qazir elding bәri auzynan suy qúryp, tamsanyp jýr deydi. Biraq әjeme әli kýnge ekeu bolyp bara almay jýrmiz. Qanshama ret ýy boludy oilasam da, bir reti kelmey-aq qoydy. Gýlnazdyng songhy habaryn sol joly әjeme barghanda Ámirtay aitqan. Shymkenttegi mәdeniyet institutynda muzykadan sabaq beretin kórinedi. Túrmystary jaqsy deydi.

Áli kýnge, arada birneshe jyldar ótip ketse de Gýlnazdy men úmytqam joq. Onasha qalsam, bolmasa mahabbat turaly kino kórsem, eriksiz sol kýnder jadyma oralady.

Jýrdek poezd bir qalypty qozghalady. Terezening syrtyndaghy baghanalar men tóbeler qol búlghap qalyp jatyr. Kýn keshkirip, kupe ishi ysy bastaghan sekildi.

Men basymdy kótergende kishkene qyz  maghan qarady. Men oghan kózimdi qysyp em, ol jymiyp kýldi.

Atyng kim?-dep súradym.

Janar...

Janar. Atyng qanday jaqsy. Ózing de әdemi qyz ekensin. Suret salyp otyrsyng ba?

IYә,-dedi qyz. Mynau-mamam ekeumiz... Ol qaghazgha  salghan suretin kórsetti.

Týu, netken ghajap suret edi,- dedim sәbiyding kónilin kóteru ýshin. Qanday әdemi salghansyn.

Men almany jaqsy salam,- dedi Janar maqtanyshpen. Qazir kóresiz...

Janar,-dedim,- sening mamannyng aty kim?

Gýlnaz,- dedi qyz múrnyn bir tartyp qoyyp.

O-ho!-dedim,-mamannyng da aty qanday әdemi. Al papang she, qayda papan?

Qyz kidirip qaldy da:

Papam joq,-dedi.

Nege?- dedim esim shyghyp. Basyma neshe týrli jaman oilar keldi.

Nege papang joq? Ol qayda?

Papam bizben túrmaydy. Ol...tetya...tetya...Kamillamen túrady.

«Mәssaghan...sonda...sonda ajyrasqan boldy-au, shamasy. Mýmkin emes!

Ne boldy eken?». Qazbalap qayta súradym. Súramaugha taghatym jetpedi.

Janar, Janarjan, mening atym –Oral. Oral agha, bilding be? Mә, alma jeysing be... sen dúrystap aitshy. Papang senderden qashan ketti?

Bilmeymin,-dedi qyz iyghyn kóterip.  Anada... men ortanshy gruppada jýrgende ketip qalghan...

Sen...sen Janar qazir ýlken gruppadasyng ba?..

IYә,..dayyndyq gruppasyndamyn...

Papang sol ketkennen kelmedi me?

Joq...

Al qazir kimmen túrasyndar? Mamang ekeuinnen basqa bireu bar ma?

Joq.

«IYә...iyә...onda airylysqaly bir-eki jyl bolyp qalghan eken-au. Nege? Nege ajyrasty eken?.. Eger ketip qalghan bolsa...onda Jenis...ózi ketken-au!..

Gýlnaz!.. Gýlnaz!.. Almatygha kelmey jýrgen sebebing de osy shyghar».

Kenet, esik sart ashylyp, kupege Gýlnaz kirip keldi. Meni kórip túryp qalghan. Qolyndaghy bir shólmek susyny susyp jerge týsti de byt-shyt boldy. Biraq ony eskergen bizder bolmadyq. Ekeumiz de bir-birimizge qadalyp qarap qalghanbyz.  Gýlnaz bosaghagha sýienip әli túr. Ne derin de, ne isterin de bilmeydi. Mende tilim baylanghanday tek jútyna berippin. Tipti jýz jyl, myng jyl su ishpegen adamdaymyn...

Dóngelekter zyr ainalady. Jýrdek poezd arman qala – Almatygha asyqqanday.

Al biz, bir-birimizden kóz almay әli túrmyz.

Poezd jýitkip bara jatty.

Abai.kz

7 pikir