Qazaqstan qalalaryndaghy vokzaldyq alandardyng deni  kólenkeli biznesting epiysentri retinde qaluda,- dep habarlaydy Karavan gazeti. Byqsyghan arzan dýniyeler, tәuliktik jaldamaly  pәterler, zansyz tasymalmen ainalysatyn baghdarlar, «jәrdemshiler», kez kelgen qalagha poezgha biylet tauyp, ony ýsteme baghamen úsynatyn  alyp-satarlar syndy astyrtyn әreket etetinderden ayaq alyp jýre almaytyn jaghday barlyq vokzaldargha tәn qúbylysqa ainalghaly qashan. Dәl osy alyp-satar «jәrdemshilerdin» kesirinen bos vagondar bola túra poyyzgha biylet tapshylyghy tuyndauda.

Ózin Daniyar dep tanystyrghan 30 jasar  azamat osy manda kýneltken júmyssyzdardyng biri bolghan. Qazir onyng jeke kәsibi jýrip túr. Dәlirek aitqanda,  sapargha shyghyp, biraq dittegen ornyna jetu ýshin kassadan biylet tappay sendelgenderdi tauyp, olargha ýsteme baghamen temir jol poyyzdarynyng biyletin satady.Múnday «jәrdemshilerdin» júmys jasau joly bylay qúrylghan: Aldyn ala poyyzdyng birneshe biyletterin satyp alyp, әdeyi qoldan biylet tapshylyghyn tuyndatady. Songhy sәtte biylet izdep sandalghandargha baryp,  kótermelengen baghamen biylet baryn aityp, úsynys jasaydy. Keliskenderdi jeke kassagha ertip baryp, óz atyndaghy jol jýru qújatyn ótkizip, bosaghan biyletti satyp alushygha rәsimdeydi.

- Men biyletti keri qaytarghan sәtte jýie biyletti qaytara tirkep, ortaq satugha qayta shygharady. Sol kezde birden keri satyp alushyny rәsimdep ýlgeruimiz qajet, biraq búl sonday qiyn sharua emes,- deydi kәsibining «qyr-syrymen» bólisken Daniyar.

«Jolaushylar tasymaly» kassasynda alghannan góri, osylay alyp-satardyng qolynan alynghan biyletting qúny birden bir jarym esege ósip, jolaushygha qymbatqa týsedi.  «Jәrdemshiler» jeke kassamen kelisip, oryndardy aldyn ala satyp alushylyqtyng kesiri kópshilikting qaltasyn osylay qaghuda. Al, alyp-satarlyqpen týsken paydany ózara bólisip, kýndelikti payda tabuda. Bir qaraghangha zansyzdyq joq siyaqty kóringenmen, búl kólenkeli biznes ekendigi aidan anyq.

Tәuekel, qauip әriyne bar. Eger de jolaushy satyp alghan biyletimen oryn taba almasa, biyletti qaytarugha tura keledi. Ol ýshin komissiyalyq alys alynady. Búl tiyimdi biznesten bas tartatynday, óte kóp shyghyn emes. Songhy sәtte adamdar bos oryndardy satyp alghanymen poyyzgha ýlgere almay qalyp, sonynda poyyz jartylay bos ketedi. Búghan «jәrdemshi» basyn auyrtpaydy. Osyghan sәikes, biylet jetispeushiligine baylanysty jolaushylar osy salany tәrtipke keltirudi talap etedi.

- Qazir demalys mausymy. Kanikul. Al, biylet satyp alu mýmkin emes. Tamyzda oqushylar men studentter oqu ornyna qaytady. Olar da deldaldardan ýsh ese qymbatqa biylet satyp aluy kerek pe? Soghan qaramastan vagondarda bos oryndar jii kezdesedi. Múny qalay týsinuge bolady?,-deydi QR Preziydenti janyndaghy adam qúqy jónindegi komissiyanyng mýshesi, zanger Marat Bәshimov.- Júrtshylyq arasynda kezekti narazylyq tuady. Bizge әleumetti jarylys kerek pe? Joq! Yaghni, barysha qatang tәrtip ornatu kerek.

Bәshimovtyng aituynsha, vokzaldardaghy «jәrdemshiler» alaqan jaishy súramsaqtar, jezóksheler jәne basqa da tirkelmegen biznes ókilderimen qatar júmys jasaydy. Eng soraqysy, osynday týrli tәrtipsizdikter qúqyq qorghau oryndarynyng múryndarynyng astynda bolyp jatyr.

- Kóp jyldan beri kólenkeli bizneske qarsy kýreste nóldik tózimdilik turaly aityp kelemiz. Al, ómirde bәri basqasha bolyp jatyr. Bizge búdan kóp jyl búryn vokzaldardaghy jaghdaydy baqylauda ústap otyrmyz  dep keledi. Al, is jýzinde baqylausyz ketken. Múnymen qalay kýresu kerek? Olar «kәsipkerlerdin» qanday «shemamen» júmys istep otyrghandyghyn, olardyng týr-týsin biledi! Kimning nemen ainalysyp otyrghandyghyn jaqsy biledi. Oghan nege nazar audarmaydy? Kýni boyy sonda jýredi. Vokzal aumaghy týrli beynekameralarmen baqylanady.

  Zangerding oiynsha, qúqyq qorghaushylar osy biznesti baqylauda ústamasa, onda olar osylargha «basshylyq» («krysha») jasap otyrghan joq pa, degen túrghyndardyng oryndy narazylyghy tuady. Zangerding oiynsha, vokzal manyndaghy tәrtipti qalpyna keltirudi jelilik polisiya, kólik prokuraturasynan qatang talap etu kerek. Sebebi, olar osy jaghdaydy baqylaugha qúzyrly. Olar óz qyzmeti ýshin jauap berui tiyis.

Salyq inspeksiyasy qazirgi tanda ózin-ózi júmyspen qamtamasyz etushilermen júmys jasaghan kezde, vokzal manyndaghy «kәsipkerlerge» nazar audaruy tiyis. Eger de, barlyq mýddeli memlekettik qyzmetkerler «jәrdemshilerdin» zansyz әreketine kózderin ashyp qaraytyn bolsa, zansyz sauda tiylady. Temirjol biyletining jetispeushiligi mәselesi sheshiledi dep esepteydi Marat Bәshimov.

Búghan óz kezeginde jazany qataytu da kómektesedi. Qazirgi kezde QR Ákimshilik kodeksinde biylet satyp alugha «jәrdemshiler» turaly bap joq. Ony beytanys adamgha tiyisu aiyppyúly 5 ETK yaghny shamamen 12 myng tenge kóleminde aiyp salynuy kerek. Jyl boyy jasalghan residivtik әreketi ýshin 10 ETK kóleminde әkimshilik shara qoldanylyp, bes tәulikke deyin abaqtygha jabyluy kerek bolsa, múnday aiyptar alypsatarlardy qorqyta almaydy.

- Múnday alypsatarlardyng saldarynan kelip jatqan jaghymsyz nәtiyjelerdi saraptay kelip, salada oghan jazany kýsheytu kerek. Eger adam eki ret aiyppúl tólegenimen zansyz әreketin jalghastyrsa, oghan qarsy qylmystyq jaza qoldanyluy tiyis,-deydi zanger.

Al, qazirgi kezde vokzal mandarynda pogondy túlghalardy qadaghalauymen tirkelmegen biznes týri jalghasyp jatyr. Qazaqstandyq nóldik tózimdilik osynday bolyp otyr.

Janar Qúrmanbay

Abai.kz