Beysenbi, 22 Sәuir 2021
Taghayyndau 8996 16 pikir 9 Tamyz, 2018 saghat 08:26

Qayyqshy kelip, kemeshi sudan shyqty..

Biylikte jii oryn alatyn auys-týiiske mynq etpeytin qazaqstandyqtardy osy aptada oryn alghan taghayyndaular bey-jay qaldyrghan joq. Kópshilik Qorghanys ministrligine kelgen jana basshyny kýdikpen qarsy aluda. Elbasynyng búiryghymen oryn alghan taghayyndaulardyng dúrystyghyna kóz jetkizip túrsaq ta, mamandar әskery salanyng tizginin Núrlan Ermekbaevting ústaghanyna ekiúday sezimde qalghanday kórindi. Múny jasyryp-jabudyng qajeti shamaly.

Halyqqa Din isteri jәne azamattyq qogham ministri bolyp túrghan kezinde tanylghan Núrlan Bayúzaqúlyn biliksiz basshy dey almaymyz. Biraq, búryn-sondy arnayy әskery qyzmette bolmaghan kisige býkil elding qorghanys qyzmetin senip tapsyra salu sәl kónilge kýdik úyalatatyny shyn. Ermekbaev eshkimning ala jibin attamasa da el-júrttyng enjar pikir bildiruining sebebi de osy bolsa kerek. Áytpese, úzaq uaqyt boyy lauazymdy qyzmetter atqaryp kele jatqan Núrlan myrza qolynan is kelmeytin jan emes edi.

2016 jyldyng qyrkýiek aiynan beri Qorghanys ministri qyzmetin atqaryp kelgen Sәken Jasúzaqovtyng júmysy kóp kónilinen shyqqan bolatyn. Aughan soghysynyng qan maydanyn kórgen general-polkovniyk Sәken Jasúzaqov basqaryp túrghanda elding әskery salasynda ong ózgerister kóp boldy deydi sarapshylar. Sol ýshin de halyq kәsiby mamannyng ornyna ózge qyzmetten kelgen Ermekbaevqa senimsizdik tanytyp otyr. Bolmasa әskery isterdi birinshi ret ózge salanyng mamany basqarghaly otyrghan joq. Búghan deyin Qorghanys ministrligining kreslosyna Danial Ahmetov, Ádilbek Jaqsybekov, Serik Ahmetov, Imanghaly Tasmaghambetov qatarly kisiler jayghasyp kórgen.

Atalghan vedomstvonyng Sәken Jasúzaqov basqaryp túrghan kezdegi jetistigin tókpey-shashpay әri qaray jalghap әketu Núrlan Ermekbaevqa syn. Osynday jauapty qyzmetke kiriskeli otyrghan Ermekbaevqa qoyylar talaptyng tym joghary bolatyny sózsiz. Sebebi, «kemeshi kelse qayyqshy sudan shyghady» degen qazaq qayyqshy kelip kemeshini kólden quaghanyn kórmese kerek.

Qazaq halqynyng bir úlyn maqtasa aspangha biraq shygharatyn, jamandasa jerge kirgizetin әdeti bar ghoy. Núrlan Ermekbaev Din isteri jәne azamattyq qogham ministrligin basqarghan eki jylda el nazarynda nashar obrazyn qalyptastyryp alyp edi. Sebebi, onyng keybir úshqary pikirleri elding patsha kónilining qatal pәrmenine úshyraghan bolatyn. Núrlan Bayúzaqúlynyng jana júmysqa kirispey jatyp syngha úshyrauynyng taghy bir sebebi osy dep oilaymyz.

Su jana Qorghanys ministrining jýrip ótken enbek jolyna kóz salsaq әskery salagha mýlde qatysy joq adam emes (sóite túra qatysy da keremet emes) ekenin bayqaymyz. 23 jasynda KSRO Qorghanys ministrligining Áskery Qyzyl tu institutyn qytay jәne aghylshyn tilderin mengergen ofiyser mamandyghy boyynsha bitirgen. 1986-1991 jyldary KSRO Qaruly Kýshterining qatarynda qyzmet etken. Ermekbaevting әskery saladan habary bar ekenin Elbasy da eske saldy.

«Qorghanys ministri lauazymyna azamattyq túlghany, yaghni, qauipsizdik jónindegi kómekshim - Qauipsizdik Kenesining hatshysy Ermekbaev Núrlan Bayúzaqúlyn taghayyndaugha sheshim qabyldadym. Sonymen birge, N.Ermekbaev kadrlyq ofiyser, әskery qyzmette tәjiriybesi bar, sonyng ishinde shiyelenis aimaqtarynda bolghan. Ol halyqaralyq mәseleler jónindegi kómekshi, Qytayda jәne Ontýstik Shyghys Aziyanyng birqatar elinde elshi, ministr jәne eki ret Qauipsizdik Kenesining hatshysy qyzmetterin atqardy», - dedi Núrsúltan Nazarbaev Qorghanys ministrligining basshylyq qúramymen ótken jiynda.

Enbek jolynyng teng jarymyn shetelderde elshilik qyzmetke arnaghan Ermekbaev endi elding qauipsizdigi ýshin erinbey enbek etedi degen senimdemiz. Qytay tilining mamany, Qytay elinde úzaq uaqyt elshilik qyzmette bolghan. Shyghystaghy kórshimizding ishki-syrtqy jaghdayynan habary az bolmasa kerek. Institutta oqyp, qyzmet barysynda jighan tәjiriybesi qazaq dalasynyng shetinde iyrelendegen aidahargha qarsy qauipsizdik qyzmetin sauatty jýrgizuine kómegin tiygizse, qanekiy.

Quanysh Qappas

Abai.kz

16 pikir