Ly Bo qytay ma, qyrghyz ba, qazaq pa?
Qazaq tilinde Elibay, býkil әlemge Ly Bo esimimen tanylghan, shyghystaghy kórshi qytay eli Ly Bay nemese «Perishte aqyn» atap asa qúrmetpen dәripteytin úly aqynnyn ómiri Týrki dәuirimen, sonday-aq, týrkinin bir bútaghy qazaq últynyn tarihymen etene tyghyz baylanysty ekeni zerttelip anyqtaldy. Endi sózimiz týsinikti bolu ýshin әngimenin basyn Týrki dәuirinen bastayyq....
«Týrki» sózi qytay jylnamalarynda en alghash b.z. 542 jylynan bastap tanbalanyp keledi. Al, «Týrkiler kim bolady?» deseniz, kishkene artqa sheginuge tura keledi, yaghniy, danqty Túmar patshayym jayly anyzben, Esik qorghanynan tabylghan «Altyn adam» t.b. kóptegen arheologiyalyq derekterdi qaldyrghan, bizding týp-tegimiz bolatyn – Saqtar, odan keyin tarihta Euraziyany dýr silkindirip Móde, Attila esimdi qolbasshylarymen әigili bolghan – Ghúndardyn, beri kele Ýisin elinin tikeley múragerleri.
Sóitip, b.z. 552 jyly Ortalyq Aziya aumaghyn mekendeushi dululardyn basshysy Aghyn shadtyn úly Bumyn kóktýrikterdi bastap jujan (avarlar) qaghany Anaghúigha qarsy azattyq kýresin bastaydy. Nәtiyjesinde jujandar jenilip, masqaralyqqa shydamaghan qaghany ózin-ózi óltiredi. Bumynnan keyin Qara Yssyq, odan Múqan qaghan taqqa otyrysymen әkesining inisi Istemiydi taq múrageri jariyalap, oghan jabghu lauazymyn beredi, búl uaqyttarda týrki patshalyghynyn dәuirlep gýldengen kezeni bolatyn. Sodan, b.z. VI ghasyrynda tarih sahnasyna shyqqan Týrik qaghanaty – Ghúndardan keyingi kóshpendi týrki rularynyng basyn biriktirgen ekinshi memleket edi. Mine, bizding arghy babalarymyz ejelgi týrkiler qúrghan osy bir alyp imperiya shyghysynda Qytaymen, ontýstiginde Parsy jerimen, al batysynda Rim imperiyasynyn shyghys bóligi Vizantiyamen shektesip jatty.
B.z. 603 jyly memleket ekige, Shyghys jәne Batys bolyp bólingende Istemiydin qaramaghyndaghy batys bóligi «On oq eli» atalyp, qúramy bes nushibiy, bes dulu taypalarynan túrdy. Endi, atalmysh osynau Úly qaghanattyn biz sóz etip otyrghan maqalamyzdaghy negizgi ózegi, aqynymyz Elibaygha – (Ly Bay) qalay qatysy bar ekenine toqtalyp óteyik, ol bylay bolghan edi: Ejelgi dәuirden bergi shyghystaghy kórshimiz Qytayda jýrip «Jyr perishtesi» atalghan Elibaydyn besinshi atasy osynau Týrik qaghanatynyn qúramyndaghy 16 hannyn biri bolghan eken. Ol ózi 701 jyly Shu ózenining ontýstik jaghasyndaghy Suyab qalasynda ózi bi, ózi bay kópestin shanyraghynda dýniyege kelip, ol bes jasqa tolghanda ata – anasy qytaydyn Sychuani provinsiyasyna qonys audarghan. Al, onyn tughan eldi mekeni turaly «Qazaqstan» últtyq ensiklopediyasynda (8 – tom, 89 bet) Suyab qalasynyn orny Qyrghyzstannyn Toqmaq qalasynan ontýstik – batysqa qaray 8 shaqyrym jerdegi Shu ózeninin ontýstik jaghasyndaghy kóne Aqbeshim qala júrty ekeni dәleldendi - degen, mәlimetter keltirilgen.
Endi tarihy derekterge kezek berer bolsaq, qúrylghan sәtinen bergi besinshi hany Tun Shegudyn zamanynda osy memlekettik birlestik ataghy dýrkirep, sharyqtau shegine kóterilgen bolatyn. Búny syrttay baqylap otyrghan kórshi Qytaydyn sayasatkerleri ózderinin ýirenshikti әdisi «ishten iritu sayasatyn» iske qosady. Qaghandy erekshe yqlaspen ishke tartyp, tay – tay jibek, týrli qymbat syilyqtar men әieldikke qyzdaryn berip, senimine kirgen son, Shyghys Týrik qaghany Heliyge aidap salady, ol az deseniz jalghasyn tapqan búl súrqiya sayasat osynday ishki qyrqystyn kezekti qúrbany Ashina Heluge tútqyndaluyna deyin toqtalmady. Nәtiyjesinde, endi bos qalghan taqqa Tan memleketine qaltqysyz berilgen Ashina ruynan shyqqan quyrshaq qaghandardy biylikke otyrghyzudy bastaydy. Olardyn bәri bar bolmysymen qytaylanyp ketken aty týrik, zaty qytaylanghan ekijýzdiler edi. Óstip, tarihta kýngirt kezen bastalyp Batys Týrik qaghanaty Qytaydyn Tan imperiyasynyn yqpalyna týsti. Búl ýrdis bizdin jyl sanauymyzdan búrynghy dәuirden bastalghan, kezindegi Huanhe ózeni alqabyndaghy kóptegen rulardy kýsheyip alyp ózine baghyndyrghan Qytaylardyng ata tәsili bolatyn. Mәselen, sol zamandarda aman qalghany – Mongholdardyn arghy atasy Dun –hular, Tiybettikterdin arghy tegi «batystaghy syandar» men Týrkilerding babasy Ghúndar ghana. Al, atalmysh kezendegi - «ontýstik taghylar» atanghan Sychuaninyn, Yunnan men Shyghys Qytaydyn orman – toghayy men taularyndaghy birshama rular qúrtylyp – joyylyp, aman qalghandary tegin joghaltyp qytaylanyp ketken – di.
Biraq týrkilerding derbestikke, azattyqqa degen úmtylys kýresteri, kóterilisteri ýzdiksiz bolyp túrdy. Songhy bir bolghan kóteriliste Ýshlik kósem bastaghan týrkesh taypasy qytaylardy oisyrata jenip, biylikten aiyrylghan Batys Týrik qaghanatynyn júrtynda, yaghni b.z. 704 jyly tәuelsiz Týrkesh qaghanatyn qúrady. Tap osy kezde tariyh sahnasyna shyqqan Ýshlik, Hysrau Bóri shadtyn qaramaghynda Bagha – tarhan qyzmetin atqaratyn. Osy mezet Shyghys Týrik qaghany Qapaghan tosynnan shabuyl jasap, oghan tótep bere almaghan qytay biyligi kezinde joghary lauazym iyesi bolghan Hysrau Bóri shad pen sol sekildi birshama әkimder ózderimen birge biyligindegi 60 – 70 myn adammen shyghysqa ýdere kóship qonys audaryp bas saughalaydy. Osy sәtti sheber paydalanghan Ýshlik memleket ortalyghy Suyabty, basyp alyp, odan әri Shash, Turfan men Besbalyqty deyingi búrynghy Batys Týrik qaghanatynyn barlyq jerelerin óz biyligine qaratady. Búndaghy bizdin aitpaghymyz Elibaydyn әkesi Alqa biydin otbasymen birge VIII ghasyrdyn basynda shekara asyp Sychuani provinsiyasyna kelip ornalasuy osynau bir dýrbeleng kezendegi tarihi oqighamen baylanysty bolar dep shamalaymyz, oghan dәlel Li Bonyn 701 jyly dýniyege kelip, bes jasynda shekara asuy. Osy arada atalmysh Ly Bo (Elibay) turaly zertteuimizge, orys tilinde jaryq kórgen keyingi kitaptardan ýzindi keltire ketudi de jón kórip otyrmyn: «... v pyatiyletnem vozraste on priyehal tuda s rodiytelyami iyz goroda Suyab v turkskom kaganate na yugo – zapadnoy graniyse Kitaya, gde segodnya lejiyt kirgizskiy g. Tokmak na beregah reky Chu» (Li Bo. Peyzaj dushi. SPb. 2005, 9 - bet). Egerde Qyrghyzstannyn Toqmaq qalasynda tuylsa, bizdin oy – sanamyzda «onda ol qyrghyz boluy mýmkin – au?» degen súraqtyn kóldenendep shygha kelui zandy qúbylys. Biraq oghan aitar jauabymyz: «Suyab – Qazaqstan jerindegi irgesi V – VI ghasyrlarda qalanghan kóne qala. Qala tórt ghasyr boyy erte orta ghasyrdaghy ýsh memlekettin: Batys Týrik, Týrgesh, Qarlúq qaghandyghynyn astanasy boldy» degen mәlimet «Ejelgi Qazaqstan» (Aruna, 2004) ensiklopediyasynda naqty berilgen. Oghan qosa aitarymyz búl ónirding Batys Týrik qaghanaty kezindegi etnikalyq qúramynda da «qyrghyz» atauy kezdespeydi. Oghan tarihshy Z. Qinayatúlynyn «Qyrghyzdar HIV ghasyrdyn ayaghyna deyin Abakan, Batys Mongholiyadan beri aspaghan» degen, zertteu pikirin qosymsha keltirer bolsaq «qyrghyz» atauy jayly súraghynyz búl arada ózdiginen – aq ainalymnan týsip qalady.
Sóitip, taghdyrdyn tәleyimen bes jasynda atajúrttan qonys audarghan Li Bo (Elibay) zerektigi men daryndylyghynyn arqasynda bóten eldin tilin tez jәne jatyq mengerumen birge, jazu – syzudy da óz betinshe ýiinde ýirenip, on jasynan bastap – aq estigendi elen etkizetin, әserli de órnekti ólender jazghan. Aynalasyndaghylardy tanday qaqtyrumen qatar esimi kópke mәshhýr bola bastaghan talantty jas ózimen birge ólen jazudyn ózgeshe bir órnegin (stiylin) de ala keldi. Aqynnyn qytay júrtynyng ólen janryna engizgen janalyghy jayynda zertteushi N.T. Fedorenkonyng «Kitayskaya klassicheskaya poeziya. Epoha Tan» (M., 1956) kitabynyn 13 – betinde «Ózine deyingi ken taraghan qatarlas sózderdi qaytalau әdisinen bas tartyp, Li Bo (Elibay) tórt joldyq jәne jeti buyndyq ólen jazu órneginde bólekshe sheberlikke qol jetkizdi» dep atap kórsetilgen.
«Jyr perishtesinin» Qytay júrtyn tan qaldyrghan taghy bir atap óterlik eresheligi – onyn suyryp salma aqyndyghy men dastandardy jatqa aita bilui. Al, ólendi suyryp salyp shygharu, hissa dastandardy tannan tangha aitu ýrdisi, tek qazaq aqyndaryna ghana tәn qasiyet ekendigi jәne de ejelden kele jatqan dalalyq jyr ónerinin dәstýrli jalghasynyn aishyqty belgisi bolyp tabylatyny barshamyzgha ayan. Aqynnyn ólenderi oiynyn úshqyrlyghymen, seziminin túnyqtyghymen, sóz tirkesterinin ýilesimdiligimen jәne beynelik dәldigimen oqyghan adamdy birden elitip tәtti qiyal men erekshe әserge bóleydi. Boyy biyik alyp túlghaly Elibay aqyndyq qasiyetimen qosa óz zamanyndaghy qylyshtasu ónerinin asqan sheberi bolghan. Sodan bolar jauynger týrkinin úrpaghy tegine tartyp qynyndaghy semserin eshqashan belinen tastamaghan eken.
Sonday-aq, onyn boyyndaghy biylikke moyynsynbaushylyq, saldyq, serilik pen erkindik sýigishtik, jauyngerlik minezderdin әrkez bayqalyp túratyndyghy, onyn kózqarasynyn kóshpendiler dýniyetanymymen sәikes keletindigi, teginin týrki, onyn ishinde qazaq ekendiginin birden – bir dәleli dep aituymyzgha tolyq negiz bar. Taghy bir erekshe toqtala ketetin jaghday: «Elibay (Ly Bo) aqyndy esh jerde de, esh uaqytta da Qytaydyn óz halqynyn úrpaghy dep aitpaghan jәne aitpaydy da eken» Elibay kitaby, Almaty «QazAqparat» 2009. 5 – bet. Jәne de «Perishte aqynnyn» imperator sarayynda bolghanda shygharghan ólenine kónil audarsanyz:
Shyn niyetpen adal bolam patshagha, Bar qiyndyq jolda ýiilip jatsa da.
Sinbe demey, maghan senim artty ol, Bolsam – daghy aram shóptey baqshada.
Audarghan: Asqanbay Erghoja
Minekey, aqyn óz óleni arqyly sol qoghamdaghy jeke ómirinin beynesin tórt jol ólenmen jetesine jetkize sipattap aityp túr. Ashy shyndyqty bizdin de, basqalardyn da moyyndamasqa sharamyz joq. Elibaydyng (Li Bo) taghy bir basqalardan bólip túratyn ózgeshe qyry – onyn jihankezdigi, sebebi, Sychuaninan 25 jasynda sapargha shyqqan ol, 725 -742 jyldary aralyghynda – qazirgi Hubey, Szyansu, Shanisiy, Shanidun, Anihuey, Chjzszyan provinsiyalary aimaghyn týgeldey aralap shyqqan. El aralau kezinde ózi sheber muzykant, sheshendigimen qosa, jaqsy kalligraf, tamasha qylyshker bola bilgen daryndy «Jyr perishtesi» halyq arasynda sóz zeregeri bola bilgen aqyndyq qasiyetting daralyq beynesi jayly jana kózqaras pen búrynghydan ózgeshe tanym týsinikti de qalyptastyra bildi.
Adam janynyn kónil – kýiin, jýrektin qyl sezimin dóp basyp tany biletin talantty aqyn – ghalymdar men aqyndardyn, monahtar men sharualardyn t. b. búqaranyn sýiikti de qúrmetti adamyna ainaldy.Onyn shygharmashylyq enbekterinin negizgi tini – jahandaghy súlulyq pen nәziktik ataulyny jandýniyenmen sezine biluge, ómirge degen erekshe qúlshynysty jәne mahabbattyn bal shyryn lәzzatynan toyat tabumen qatar, tabighatpen etene astasyp ghúmyr keshuge menzeydi. Oghan mysal myna óleni:
Tósegimnin basyna ai sәulesi týsti de,
Marjan shashyp jiberdi býkil jerdin ýstine.
Qarap edim, janymdy múngha orady núry aidyn,
Baba meken, tughan jer eske týsip, múnaydym.
«...Núrgha bólegen ai sәulesi, býkil jer ýstinde shashylghan marjandar, túla boyyn kernegen tughan elge, jerine degen saghynyshy men әdemi mún!» aqyn qúdireti ghajayyp suretti kóz aldynyzgha elestetedi emes pe!?.. Endi myna bir ólenge zer salyp, oqyp kóriniz:
Kýi shalqyp salqyn sayada, Tostaqta araq shýpildep.
Pau, shirkin, aspan – ayada, Soghady jýrek lýpildep.
Ghún qyzy qanday әdemi, Kýlkisi – kóktem samaly.
Erni bal, peyish, al demi, Tausyldy jigit amaly.
Tәtti úiyp, qaryn talady, Barlyghyn eske salady.
IYә, búnda da «әdemi әuen, jabyrqauly jangha shyray berer bal sharap, aiday aru ghún qyzy t.b.» tabighatpen astasqan tylsym nәziktik kýsh pen ishki jandýniyende eles berip tәtti sezimge bóleytin kóz sýriner súlulyq....
Mine, osyndaylyq tuma talanty ýshin kórshi shyghys elinin aqyndarynyn ólenderi ishinde en jiyi aitylatyny, tipti Koreya men Japoniyada da kóptegen ret qayta - qayta basylyp el auzynan týspeytini osy Ly Bay aqynnyn jyrlary desedi. Qytay júrty Li Bony (Elibaydy) kýshti ór ruhy men sheber suretkerligi, jalyn atqan jastyq jyrlary jәne oi kókjiyeginin sheksizdigi men erkindikke, Otangha degen sýiispenshiligi ýshin әuliyedey qasterlep, qúrmetteydi eken. IYә, asqaq ruhty, úshqyr qiyaldy, sharap pen ólendi otty janyna arqau etken, Tan dәuirinde ghúmyr keship ómirge ólerdey ghashyq bolghan aiboz aqynynyn әsem de syrshyl ólenderin býgingi qytay halqy jan - tәnimen sýiip, asylday ardaqtaydy. Endi osynday órshil ruhty aqynnyn «Qazaq últyna qalay jaqyndyghy bar eken?» degen súraqqa jauap izdep kórelik. Bizdin baghymyzgha oray Elibay (Li Bay) aqyn dýniyeden qaytqanda onyn shәkirtteri abyz jyrshynyn ru – taypasyn, arghy ata – babalarynyn shejiresin ret – retimen jýielep jazyp ketken. Al, shejire tarqatu tek bizdin qazaq últyna ghana tәn jaghdayat ekenin bәrimiz de jatqa bilemiz.
Onday bolsa әngimenin basyn «Perishte aqynnyn» óz sózine jýginuden bastalyq. Ol ózin «men Dulat babanyn toghyzynshy úrpaghymyn» dep, óz auzymen aityp ketkendigin oqyp bildik. Endi búghan: «Ózi 701 jyly tusa, Dulat babanyn toghyzynshy úrpaghy bolsa, ghylymi eseppen әr úrpaqqa 25 jyldan bersek, sóitip 701 jyldan 225 jyldy shegerip tastasaq, Dulat babanyn ómir sýrgen jyldary 476 jyldargha keledi. Búl kisi Bәidibek babanyn nemeresi bolghandyqtan, Bәidibek babanyn ómir sýrgen uaqyty tórtinshi ghasyrdyn ayaghy, ne besinshi ghasyrdyn basy bolyp tabylady» (Elibay kitaby, Almaty, QazAqparat, 2009, 9 - bet) degen, derekti qosynyz. Bәidibektin әkesi Qarasha biy, babasy Ýisin.
Endi Asqar Seleubaev aghamyzdyn «Bәidibek bi» kitabyndaghy «...Qarasha bi býkil ýisin elin biylegen iri túlghalardyng biri bolghan. (131 - bet), «...Mayqy bi jasap ketken eldin biylik jýiesin zertteu, ony jetildirip jýzege asyru jolynda da Babyraly babasynyn jolyn ústandy. Bәidibek by býkil Ýisindi biylegen bi bolghandyqtan da úrpaghyn tәrbiyelep ósiruge, el basqaru isterine jastay aralastyryp baulugha asa mәn berdi». (132 – bet) Almaty, «Onon»baspasy, 2017j. – degen derekteri, Elibay aqyngha ailanysty mәlimetterimizdi tolyqtyryp, shyrayyn keltirip túr. Nazar audararlyq nәrse – Bәidibek babanyn Ýisin zamanynda ómir sýrgendigi.
Mine, shejireni qualay otyryp b.z.b. III – b.z. V ghasyrynda ómir sýrgen Ýisin memleketinin tarihynan biraq shyqtyq. Tamasha janalyq jәne de ejelden beri el auzynda aitylyp býginge jetken, kýndelikti ómirde jii qoldanylatyn «Úly Jýz Ýisin» sóz tirkesin qossaq, qazaq «jýzderinin» (Úly, Orta, Kishi jýz) shyghu tarihynyn tamyry tym terennen bastau alatynyn birden bayqaymyz. Demek, Saqtar zamanynda da jýzge bólinu bolghan dep, joramaldauymyzgha әbden bolady... Búl degeniniz, zertteushi - N.A. Aristov «jýzderge birigu jonghar shapqynshylyghy kezinde shyqqan», V.V.Bartolid pen M.P.Vyatkin «...HVI ghasyrdyn sonynda qalyptasty», S. Amanjolov «Qazaq eli, jeri ýsh jýzge mongholdargha deyingi kezende – H – HII ghasyrlarda bólindi» degen t.b. ghalymdardyn joramal pikirlerin qayta bir qarap shyghugha jeteleydi – au oilardy tuyndatady...
Taghy bir erekshe mәn bererlik jaghday Bәidibek babagha qatysty anyz – әngimelerdin keyingi ghasyrlarda kóptegen ózgeristerge úshyraghanyn birden bayqaymyz, mysalgha, janaghy Asqar aghamyzdyn kitabynda Bәidibek babanyn tughan jylyna qatysty biraz sәikessizdikter oryn alady, mәselen: «...Babyraly balasy Qarasha 584 jyly tughanyn, onyn balasy Bәidibek 609 jyly tughany turaly Qazybek bektin aityp ketken naqty derekteri basqa da tarihi oqighalarmen de sәikes kelip otyrady». – degen mәlimetterine toqtalar bolsaq:
1. Búl kezen tarihta Týrik qaghanaty dәuiri, yaghni «Ýisin» atauy qoldanystan shyghyp qalghan kez.
2. «Týrik qaghanaty» atauynyng (552 j. bastap) myqtap ornyqqan kezi.
Áueli deseniz, 581 jyly bastalghan ózara qyrqys pen taqqa talastyn dendegen alasapyran zamany edi. Aqyr sonynda búl әreket 603 jyly Týrik qaghanatynyng – Batys jәne Shyghys bolyp ekige bólinuimen tyndy. Al, 609 jyly búrynghy «Ýisin eli», Batys Týrik qaghanaty atalyp, «On Oq eli» - bolghan kezen. Bәidibek babamyzdyn «On Oq elini biyi boldy» nemese odan bergi Týrgesh, Qarlúq, Qarahan, Oghyz, Qypshaq t.b. dәuirlerindegi shejirelerde el basqarghan degen tarihy mәlimetterdi mýldem kezdestirgen emespin. Onyn balasy - Tileuberdi (Jaryqshaq) odan Dulat VIII ghasyrda tuylsa, aragha birshama jyldar qajet, sonda Alban, Suan, Dulattardyn ru, taypa, el bolyp qalyptasuy tarihy H ghasyrlardan bastala ma ..?! Sonda Ýisinderdin, bergi On Oq elinin qúramynda bolghan bes arys el Dulattardyng t.b. tarihyn qayda jasyryp qoyamyz..?! Sol ýshin de sózimizdi qoryta kele Bәidibek babanyng «Elibay. Ly Bay. Ly Bo» kitabyndaghy (QazAqparat, Almaty, 2009) kitabyndaghy osy bir tarihi mәlimet boyynsha b.z. IV nemese V ghasyrynyn basynda ómir sýrgendigi jayly mәlimetterdin sәikes kelui kónilge qonatyn siyaqty, әriyne búl is osymen tәmәm degen sóz emes, әli de zerttey týsudi qajet etetin dýniye ekendigi dausyz. Jәne de «Ámir Temirdin zamandasy bolghan» degen әngimelerdin de shyndyqtan alshaq jatqandyghyn bayqaymyz, sebebi, ol kisi IV –ghasyrlarda ghúmyr keshse, islam dini b.z.VII ghasyrynda Arab týbeginde payda boldy emes pe?... t. s. s. uaqyt sәikessizdigin óziniz de bayqap otyrghan bolarsyz...? Sonday – aq, Bәidibek baba esiminin «Ýisin», «Úly Jýz» sóz tirkesterimen qabysyp birge aityluy kóz úshynda kórinegen shyng basyndaghy shynar aghashty elestetse, myn qúbylghan oy – sananda «Anyz týbi – aqiqat!» sózin eriksiz eske týsiredi.
Sonymen, búl әngimemizdi uaqytsha tejey túryp, negizgi taqyrybymyz Elibay (Ly Bo) aqynnyng «Jyr perishtesi» degen ghajayyp esimge qalay iye bolghandyghyna toqtalayyq. Birde ol ózinin «Shugha barar jol úzaq» atty ólenin, jasy da ýlken ónerdegi aghasy He Chjichjangha naqyshyna keltire zor shabytpen oqyp beredi. Bar yntasymen tyndap bolghan He:
– «Ghajap! Tegi mening jas aqylman inim kýnәsi kóp jerge jiberilgen ajalsyz әuliye shyghar? Jәi adam mynaday ólen jaza almaydy. Mýmkin siz myna әlemge Taybo (Sholpan) júldyzynan kelgen bolarsyz?» dep ózinin tandanysyn jasyra almay.
– «Siz bәrin bilesiz, bauyrym He, – dep sәl jymiyp kýlgen Ly Bo. – Men búryn júldyz bolghanmyn, meni Yashma imperatory myna shang – tozandy dýniyege laqtyryp jiberdi ghoy» degen eken.
Osy oqighadan keyin – aq, Li Bony zamandastary halyq arasyna «Jyr perishtesi» atandyryp jiberedi. Kóp úzamay býkil aimaqqa Elibaydyn anasyna, aqyn ómirge kelerden búryn Taybo júldyzy ayan bergen eken degen anyz da jel ýrlegen jalynday tez taralyp ketken eken. Jәne de Ly Baydyn qaryndasy Tolghanay da daryndy aqyn, asqan biyshi bolypty. Aqyngha, әkesi Alqa batyrgha jәne qaryndasy Tolghanaygha arnalghan mýsinder men kesenesi qaryndasynyn atymen atalatyn Ching – Liyani auylynda ornalasqan. Tek búl jerde ghana emes, Soltýstiktegi Tay Bay auylynda, Sychuanidaghy «Elibay mekeni» t.b. aqynnyn jýrip ótken jerlerinin kópshiliginde eskertkishteri, múrajayy, mәrmәr tastargha jazylghan ólenderi, aqyn turaly úly túlghalar men memleket qayratkerlerinin jazghan qoltanbalary óte yjdahattylyqpen, erekshe qúrmetpen saqtalynghan.
IYә, qúrmetti aghayyn, uaqyt bezbenine salsaq shamamen 1300 jyl búryn bizdin qasiyetti Shu ónirinde dýniye esigin ashqan, tegi týrki, Qazaqtyn Úly Jýzine jatatyn Dulat ruynyn úrpaghy, dәm – túzy jat jerden búiyrghan, Qytay elinin en úly liriyk aqyny, poeziyasynyng maqtanyshy bolghan, jyrlary әlem әdebiyetinin jauharyna ainalghan, әlemdik arenadaghy әdebiyettin jaryq júldyzy atanghan - Elibay – Ly Bay - Ly Bonyng ómir tarihy men shygharmashylyghy turaly qysqasha maqalamyz әzirge osymen tәmәm. Teginde «Jaqsynyn aty ólmeydi, ghalymnyn haty ólmeydi» degen dana halqymyzdyng ghibratty naqyl sózi osynday adamzat danyshpandaryna arnalsa kerek....
Qaly Ibrayymjanov
Qazaqstan Jurnalister Odaghynyn mýshesi
Abai.kz