Jurnalistermen kezdesude preziydent kópten úmyt bolyp ketken mitingiler men sheruler ótkizu zanda kórsetilgendey kórinis tapsyn dep aitqan edi sóz arasynda. Sodan Almaty qalalyq әkimshiligi «Halyq biyligi» sayasy blogyna miting ótkizuge Atymtay Jomarttyq jasap rúqsat etipti. Sol bayaghy «Saryarqa» kinoteatrynyng tasasyndaghy alaqanday sayabaqty bergen eken. Sóitip, ótken jeksenbi kýni Vladimir Kozlov bastap, Aynúr Qúrmanov qostap eki jýzdey adam jinalyp eki saghat biylikti jerden alyp, jerge salyp tarqasty. Sondaghy úrandary - partiyalar men úiymdardy jappay «Saylaugha baykot» jariyalaugha shaqyru. Sayasy bloktyng jiynyna ónsheng qoly bos kәri-qúrtang qol ústasyp kelipti.

Birde tirkelmegen «Algha» partiyasy, endi birde «Halyq birligi» sayasy blogy bolyp el aman júrt tynyshta myng qúbylyp jýretin búl úiym saylau turaly sóz ónimiz týgil, týsimizge kirmegen kezde preziydenttikke ózderin kezek-kezek úsynyp, ayaghy «júmyrtqalar jarylysymen» tynghan edi. Sóitsek, Kozlov bastaghan toptyng qúlaghyna Batystaghy kishkentay «qúdaylary» sybyrlap ýlgergen kórinedi ghoy. Sol sybyrdan jelikken «Halyq biyliginin» «qaharmandary»   eki qoly aldyna syimay kýn úzaq ýide otyrudan sharshaghan shal-kempirdi jinap, solardy sayasy kýreske shaqyryp jýr.

Jurnalistermen kezdesude preziydent kópten úmyt bolyp ketken mitingiler men sheruler ótkizu zanda kórsetilgendey kórinis tapsyn dep aitqan edi sóz arasynda. Sodan Almaty qalalyq әkimshiligi «Halyq biyligi» sayasy blogyna miting ótkizuge Atymtay Jomarttyq jasap rúqsat etipti. Sol bayaghy «Saryarqa» kinoteatrynyng tasasyndaghy alaqanday sayabaqty bergen eken. Sóitip, ótken jeksenbi kýni Vladimir Kozlov bastap, Aynúr Qúrmanov qostap eki jýzdey adam jinalyp eki saghat biylikti jerden alyp, jerge salyp tarqasty. Sondaghy úrandary - partiyalar men úiymdardy jappay «Saylaugha baykot» jariyalaugha shaqyru. Sayasy bloktyng jiynyna ónsheng qoly bos kәri-qúrtang qol ústasyp kelipti.

Birde tirkelmegen «Algha» partiyasy, endi birde «Halyq birligi» sayasy blogy bolyp el aman júrt tynyshta myng qúbylyp jýretin búl úiym saylau turaly sóz ónimiz týgil, týsimizge kirmegen kezde preziydenttikke ózderin kezek-kezek úsynyp, ayaghy «júmyrtqalar jarylysymen» tynghan edi. Sóitsek, Kozlov bastaghan toptyng qúlaghyna Batystaghy kishkentay «qúdaylary» sybyrlap ýlgergen kórinedi ghoy. Sol sybyrdan jelikken «Halyq biyliginin» «qaharmandary»   eki qoly aldyna syimay kýn úzaq ýide otyrudan sharshaghan shal-kempirdi jinap, solardy sayasy kýreske shaqyryp jýr.

Sóz etip otyrghan shalajansar sayasy úiym - memleket mәselesin yaghny últtyng mәselesin resmy tilde kóteruding jәne ony tym qúrysa ýrlengen sharday salmaghy joq diospora ókilderining algha tartuynyng kýni batqanyn kórsetip berdi. Jәne búlardyng úshar basyna europa kezip jýrgen M.Ábilyazov pen R.Áliyveting toby túrghanyn bilu ýshin kóripkel boludyng keregi joq.

Áliyev pen Ábilyazovtyng elde jýrgende elshildigin kórgen pende joq. Esesine, ekeuining de elding esin alghan ýreyli beynelerin eshkim úmytqan joq. Sonda «Ózi diuana, kimge pir bolmaq». Demek, europany panalap jýrgen «halyqshylar» qaraqshylardyng týimedeydi týiedey etip, úpay jinamaq әreketin týbi kórinip túr. Endeshe, olardyng elim degenine qazyq últ qazaqty bylay qoyghanda ózderining tildesteri de eki dýniyede eljiremesi anyq.

Basy elge ayaghy jerge syimay jýrgen úry-qarynyng aitaghyna aqshasyn bergen song erip jýrgenderden elge payda bolmas. Bolsa, osy uaqytqa deyin kózimizge perde tútyp jýrmedik.

Álbette, «Bir qyzymnan bir qyzym soraqy» degendey, biylikting de jetistirip otyrghany shamaly. Dýniyeni óz ynghayy men orgha jyqpas jaghynan ghana qarastyrudan jalyqpaytyn bir partiyaly biylikting de Ata zannan attap baspay, demokratiyanyng jalauyn jelbiretip otyrmaghany bes jastaghy balagha da belgili. Endi ne istemek kerek?

«Abay-aqparat»