Senbi, 23 Qarasha 2024
Tamyr 22626 7 pikir 2 Qyrkýiek, 2018 saghat 21:02

Adam boyyndaghy túlghalyq qasiyetterdi oyatatyn tektilik

Adamzat tarihynda alghash ret jaratylys aqiqatynan bastap adam balasynyng bolmysynyng shenberine deyingi mәselelerlerdi keninen zerdelegen,  jaratylys aqiqatyn zerdeleude halyqtyng dili men dinine qayshy kelmeytin (jaratylystanymdyq negizde) maghynasy tereng tújyrymdar jasaghan oishyl Ál-Farabiy.  Islam dinining payda bolyp, býgingi qazaq jerine taralghangha deyingi uaqytta da týrki túlghalarynyn, jalpy týrki júrtynyng dýniyetanymy, ómirmәndik týsinigi jaratylys aqiqatyna qayshy kelmegen. Din men dilding qasiyetine, tәjiriybesine ghylymy túrghydan qaraghan Ál-Faraby qay zamanda bolmasyn adamdy qoghamymen biriktiretin, halyqtyng dýniyetanymdyq tәjiriybelerin bir arnagha baghyttap otyratyn, úrpaqty izgilikke jeteleytin qasiyet tektilik degen. Yaghny adamnyng qogham, tarih aldyndaghy mindeti tektilikti qúrmettep osy mәrtebege ie bolu.

Ál-Farabiyding taghylymyna qarap oishyldardyng ilimi adamzat balasyna dúrys joldy, yaghny izgilik jolyn kórsetuge negizdeletinin bilemiz. Adamnyng neden qatelesip, neden qoldau tabatyny oishyl iliminde kóptegen dәleldemeler arqyly kórsetiledi. Sondyqtanda Ál-Faraby ilimi degenimiz adamzattyq qúndylyqtardy (din, til, bilim, ghylym, óner jәne t.b.) jýielep, onyng әrqaysysynyng erekshelikteri men qyzmetin úrpaqqa ýiretu joly. Barlyq jaratylys zandary men sebepterin bir ghana mәn jaratylys iyesining qúdireti arqyly negizdeu, sol arqyly últtyn  dýniyetanymyn dúrys baghytta saqtau joly. Bir sózben aitqanda úrpaqqa jaratylystanym shenberindegi sauattylyqty, adamgershilikti ýiretu joly. Oishyldyng tújyrymy boyynsha qoghamnyng órkeniyetke jetui, órkeniyet jolyndaghy adamzat qoghamynyng bolashaghy adamnyng túlghalyq qasiyetterine, ruhany qúndylyqtargha kelip tireledi. Qoghamdy, qoghamdyq sana týrlerin jasaytyn, damytatyn, oghan qarsy keletin de adam. Adamnyng ruhany qasiyetteri dәriptelip, nyghayyp otyrghan ortada elding mәdeniyeti damudyng bir qalyptylyghyn (túraqtylyghyn) saqtaydy. Búnyng ereksheligin sol qoghamnyng mýshelerinin, mәdeniyet iyelerining tektiliginen izdeymiz.

Tektilikting negizgi kelbeti bolmys minsizdigi. Jeke adam, túlgha elding ishinen, halyqtyng ortasynan shyghady. Últynyng aryn arlap, joghyn týgendeytin adamnyng aldymenen ruhy kýshti boluy kerek. Qogham aldyna shyghatyn úrpaqtyng bolmysynyng minizdigine jauapty ata-ana, qogham, el. Jeke adamnyng tughanan bastap, býkil jýrip ótetin ómir joly tәrbiyelenip ósken ýiine (otbasy), qoghamyna (әleumettik ortasyna) tәueldi. Qazaqtyng balany bolashaqqa baghyttau dәstýrinde paydalanghan birneshe dýniyeleri bar. Mәselen besik, osy besik arqyly balany tәrbiyelep ósirude erekshelik kóp.  Balanyng ata-anasyna, jan úyasyna, eline jaqyn bolyp ósui osy besiktegi tәrbiyemen de tyghyz baylanysty. Adamnyng bolashaghy onyng besikten bastalatyn tәrbiyesinde.

Elding túrmysymen tyghyz baylanysyp otyratyn adamnyng ruhany ómiri, últ sharuashylyghy, últtyq oiyn týrleri, ata kәsipting týrleri balanyng ruhany jәne fiziologiyalyq jaghynan tolyqqandy tez jetiluine, elding tarihtan qalyptasqan tәjiriybesin iyelenuine yqpal etip otyrghan. Sonyng ishinde úrpaq bolmysynyng terendigin qamtamasy etude erekshe kózge týsetin dýnie últtyng ruhaniyaty men tól mәdeniyeti. Ál-Faraby somdaghan adamgha tua bite (ruhany tәrbiye, últtyng tәjiriybesi arqyly) beriletin tektilik qasiyetter, әsirese onyng negizgi ónimi (kórinisi) sanalatyn minsizdik jeke adam men halyqtyng boyyna ruhaniyat, últtyng mәdeny qúndylyqtary (óner, bilim, tәrbiye, danalyq) arqyly úyalap otyrghan.

Jaudyng qarasyn alystan shaludan bastap, jaqsy men jamandy ajyratudy qoghamnan erte ýirenetin, elding túrmysy men bolmysynyng jaghdayyn jetik bilip, bolashaghyn zerdeley alghan, boyyndaghy bar mýmkindigin (qabilet, bilik, sezimtaldyq, týinik, aqyldylyq,  batyrlyq, danalyq jәne t.b.) halyqtyng paydasyna júmsaugha әdettengen kisilikting túghyry osydan shyghady. Búny bolmys minsizdigi nemese ruhany minsizdik deymiz.

Ekinshi qasiyet týsinik, adam boyynda týsiniktin, sezimtaldyq qasiyetterding boluy. Bәrimizge belgili tarihtaghy qazaq túlghalarynyng tektiligin negizdeytin qasiyetterding biri týsinik. Tektilikting dengeyindegi týsinik, túlghalarmyzdyng týsinigi qarapayym týrde ómirding mәnin úghynudan, diny sauattylyqtan, erik-jigerden, jauyngerlik minezden, shynayylyqtan, adaldyq pen jauapkershilikten, qay nәrsege bolmasyn sezimtal, úqypty, jauapty jәne shynayy, әdiletti boludan, tabandylyqtan, namysshyldyqtan kórinedi. Erlerdi últ isine biriktirip otyrghanda osy tektilik dengeyindegi týsinik. Qazaq qoghamyndaghy últtyq jәne azamattyq biregeylikting ózi de osy týsinikten qúralghan. Qogham aldynda túratyn týrli mәselelerge tútas últtyq zerde dengeyinde qarap, onyng dúrys sheshimin taba bilu, tabylghan dúrys sheshimdi jýzege asyrugha qazaq ziyalylarynyng bir kisidey júmyluy tektilik dengeyindegi týsinikting mәni men manyzyn kórsetedi.

Tektiler nege halyqtyng qamyn kóp oilaydy, tanymy, oy órisi býginmen shektelmey elding bolashaq ómirine baghyttalyp otyrady? Tektilik týsinikting negizinde adamnyng diny sauattylyghy, bilimi túrady. Ózining boyyna daryghan qabileti men ruhany qasiyetterining parqyn biledi. Onyng parqyn bilu negizinde bar mýmkindigin qara basynyng qamymen shektemeydi, kerisinshe kýsh quaty, ómiri bar jerde qoghamyna júmsaugha úmtylady.

Adamnyng ruhany ómirinde, qoghamdyq ómirde bolsyn onyng ómirge, bolashaqqa qadam jasauynyng basynda týsinik túrady. Týsinigi joq nemese tayyz adam qansha әreket etkenimen qoghamyna iygilik әkeletin nәrselerge qol jetkize almaydy. Tektilik týsinik adamnyng dúrys nәrselerge baghyt aluynan kórinedi, adam osy dengeydegi týsinik arqyly keyingi úrpaqqa ýlgi bolatyn dýniyelerdi jasap qaldyra alady. Sonyng negizgisi batyrlyq, adamnyng batyldyghy  arqyly kórinip otyratyn danalyghy, óneri tektilik dengeyindegi týsinikting ónimi bolyp tabylady. Sondyqtanda týsinik degenimiz adamdy bilim, aqyl-oy, tәrbiye, danalyq jәne tektilik minezi arqyly ózin qorshaghan әlem, qauymy jәne úrpaqtyng mýddesimen biriktirip otyratyn tanymnyng erekshe týri, negizgi kózi dep aitumyzgha bolady. Tektilik dengeyindegi týsinikti tanymnyng bir formasy deytinimiz adam balasynyng dýniyetanymy, bilimi, oy órisi onyng ómir mәndik týsinigine tәueldi. Adam ómirding mәnin neghúrlym tereng týsingen sayyn jaratylys zandylyqtarynyng ýilesimdiligin, ruhany ómir bolmysynyng zandylyghyn tereng úghynady jәne ózining el-júrtyna jaqyn, ýilesimdi ómir sýredi. Týsinigi bolmasa adamnyng zerdesi, kózqarasy, payymy, ústanymy bos qiyalgha ainalmaq:

Býgin bolsa tamaghymyz toq deysin,

Ertengining esh keregi joq deysin.

Azamatyn  attan úshsa «shoq» deysin,

          Úyalmastay, júrtym, saghan ne boldy?

 

El kóshkende júrtta qalghan senbe edin,

Ar-namystan júda bolghan el me edin?

Qanyng qara, basqalardan kem be edin?

          Qozghalmastay, júrtym saghan ne boldy?

 

Qanyng taza, sen olardan kem emes,

Sen artyqsyn, olar saghan teng emes.

Óz boyyna osy jýris jol emes,

          Bayqamastay, júrtym saghan ne boldy?

 

Alataudan asyp baryp jaylaghan,

Betkeyinde qúlan-tayyng oinaghan,

Oyyna alghan isin etpey qoymaghan,

          El emespe en, júrtym, saghan ne boldy?

Shynymende  Ghúmar Qarash aitqanday birlik, eldik tarihtyng bolmysyn, onyng ishindegi últ túlghalarynyng is-әreketinin, ruhany qasiyetterining mәnin biluden, týsinuden bastalady. Eshkim erikkennen batyr bolmaydy, batyrlyq adamnyng bar jan dýniyesinen, boyynan shyghatyn qasiyet. Batyrlyqqa baghyttap, batyrlyqty shygharudyng ózi erlik. Biraq adam erlikting iyesi boluy ýshin bolmysyndaghy (últtyq bolmys) bar qasiyetterdi iyelenui tiyis. Batyrlyq aldymenen qiynshylyqty, qoghamdaghy adam qolynan jasalynatyn әdiletsizdikke tózbey, el bolmysyna jat әdetterge qarsy qalyptasatyn qasiyet. Qazaq batyrlarynyng barlyghy da qogham aldyna әdiletsizdikke tózbey, onymen kýresip, qiynshylyqty jenu ýshin shyqqan.

Ádiletsizdikke qarsy túruda, el ómirine kelgen qiynshylyqty jenuge úmtyluda túlghalarymyzdyng boyynda kemel týsinik jatyr. Ol neden kórinedi? Birinshiden qazaq balasynyng oily, jigerli bolyp, ata-anasyna, tuysyna, qoghamyna jaqyn ósui. Ekinshiden nening jaqsy, nening ziyan ekenin últynyng ruhaniyatyna zer saludyng nәtiyjesinde erte ajyrata bilui. Ýshinshiden el men jerding jaghdayyn jetik bilip, oghan ziyanyn tiygizetin, ýlken zardap әkeletin nәrselerge qarsy kelip, joyyp jiberuge úmtylatyndyghynda. Tórtinshiden jaumen kýresude bir-birimen eseptespey shayqasqa dayyn túruynda. Besinshiden el ýshin erlik kórsetken batyrlardyng erligin úmytpay, sony ýlgi etip halyq jadynda qaldyruynda.

Adam boyyndaghy túlghalyq qasiyetterdi oyatatyn tektilik. Tektiler ózining jaghdayy bolghanymen qoghamy ýshin әlsizdikke, әdiletsizdikke shydap túra almaydy. Jogharyda aityp ótkenimizdey tektilerding qanaghat tútatyny beybitshilik, halyqtyn, úrpaqtyng beybit ómiri. Sol beybitshilikke qol jetkizudegi, beybitshilikti saqtaudaghy dýniyeler tektilik iyelerining ýnemi tanymynda ómir sýredi. Olar jer, jer men elding tәuelsizdigi, sauattylyq, ónerli, bilimdi bolu, últtyq qúndylyqtar, últ namysy, elding abyroyy.

Adam boyyndaghy tektilik qasiyetter qashanda tútas kýiinde kórinedi. Tektilikting tútas kórinisi bolmys minizdigi bolsa, adamnyng túlghalyq bolmysynyng ruhany órisi týsinigi arqyly qalyptasady. Osy sebepten qazaq ruhaniyatynda anyz әngimeden bastap, batyrlyq poeziyamen óriletin dýniyeler úrpaqtyng eldik týsinigin qalyptastyrugha, eldikke tәrbiyeleuge baghyttalghan. Yaghny jyr arqyly tarihtyng bolmysy, túlghalar beynesi, ruhany qasiyet ýlgileri úrpaq tanymyna úyalap, óskeleng úrpaqtyng sanasy, aqyl oiy, zerdesi dúrys tәrbiyelenetin bolghan. El men erding birligi úrpaq tanymyna úyalaghan sayyn halyqtyng boyynda tektilik saqtalady jәne tarihy sana el ómirining әrbir jana kezeninde mәdeny qúbylysqa ainalyp otyrady.

Ál-Faraby iliminde zerdelengen tektilikke qatysty kelesi bir qasiyet alghyrlyq. «Ózi týsingen, kórgen, estigish jәne angharghan nәrselerding bәrin jadynda jaqsy saqtaytyn, búlardan esh nәrseni úmytpaytyn boluy kerek» degen oishyl.

Qazaq óskeleng úrpaqtyng alghyr boluyna ýlken mәn bergen. Tarihty bilip, jadynda saqtauda, atameken kenistigin iygerude jәne ony keyingi úrpaqqa tabystauda, últ ruhaniyatynyng órisindegi dýniyelerdi este saqtauda qazaq balasynyng boyynda osy qasiyet ereshe kózge týsedi. Alghyrlyq adam bolmysyndaghy bar qasiyetting bolashaghyn aiqyndaushy ghana emes, onyng taghdyryn sheshetin dýniye. Beyneti mol ómir, sol ómirding beynetine qaramay últtyng mýddesin qorghau jolyna erte bel buyp, bet alatyn qazaq jastary osy qasiyetting arqasynda tarihy ómirding talabyna tez beyimdelip otyrady. Batyrlyqqa, sheshendikke, ónerli bolugha beyimdelude este saqtau, kórgen, bilgen, estigen nәrsesin oigha sinirip, odan tәjiriybe shygharyp otyru isi olargha qabilet arqyly  kelip otyrghan. Egerde jastardyng boyynda búl qasiyet bolmasa,  últtyq mýdde dengeyinde búl qasiyet dәriptelmese qazaqtyng tarihtaghy sózi men isi joghalar edi. Sony joghalytpauda, úrpaq ómirine qabystyruda qazaq alghyrlyqqa tәrbiyeleuding týrli tәsilderin qoghamdyq ómirde tegistey dúrys paydalanyp otyrghan. Úrpaq alghyr bolmasa, adam búl qasiyetti dәriptemey aqyl iyesi bola almaydy. Alghyrlyq adamgha tua bite beriletin jannyng erekshe qasiyeti, sonymen qatar búl qasiyet tәrbiye, ómirding tәjiriybesin mengeru arqyly da keledi.

Qazaqtyng tarihynda úrpaqtyng tarapynan qadirlenetin qasiyetter kóp. Sonyng biri osy qasiyet. Ál-Farabiydin, qazaq oishyldarynyn, qazaqtyng handary men batyrlarynyn, alash ziyalylarynyng qalyptasu erekshelikterinen últtyng tarihy men mәdeniyetinde adam bolmysynyn, sol arqyly últ bolmysynyng túlghasyn qalyptastyryp, saqtap otyratyn qúndylyqtargha adam bolmysynyng ruhany fenomenderi negizinde erekshe kónil bólinip otyrghandyghy kórinedi. Ásirese búl qasiyetti dәripteu qazirgi uaqytta adamzat qoghamynyng aldynda ýlken mәselelerding birine ainaluda. Osydan bir ghasyr búryn nemis filosofy Karl Yaspers adam miy aqparatty kóp sinirgen sayyn onyng qabyldauy әlsirey týsedi degen filosofiyada tújyrym jasaghan. Filosoftyng jasaghan búl tújyrymy býgingi tanda adamzat qoghamynyng shyndyghyna ainaluda. Qazaq ruhaniyatynda úrpaqtyng qabyldauy men zeyin qoy qabiletine erekshe mәn berilip otyruynyng sebebi, adamzat qoghamynyng bolashaghy adamnyng ruhyna kelip tireledi. Al adam ruhynyng qalyptasuynda sol adamnyng mәdeniyetining iyesi últtyng tәrbiyesi men ómir sýrudegi tәjiriybesi túr. Qazaq qoghamynda adam tanu mәselesine ýnemi mәn beriluding týpki maqsaty, qoghamnyng beriktigi adamnyng qabileti men qasiyetinen tuyndaghan, sol arqyly dýniyege keletin qúndylyqtarmen saqtalyp, kýsh alyp otyrmaq. Al qoghamnyng ruhany daghdarysqa úshyrauynyng birghana sebebi adamnyng óz tabighatynan qashyqtap ketuinde. Adam tanymy, qabileti, bilimi arqyly tehnikany, jana ghylym týrlerin jasay alady, al ol adam ruhyna ýstem bolyp ketse, qogham ózining dәstýrli damu jolynan qol ýzip aluy mýmkin. Sondyqtanda qoghamnyng mәdeny órisin saqtap otyruda úrpaqtyng ruhany terendigin, últ ruhaniyatynyng negizderin saqtau mindeti ýnemi el aldynda túrady.  Qazaq oishyldary somdaghan nadandyq, qatigezdik, sauatsyzdyq, namyssyzdyq adam tabighatyndaghy qúndylyqtardyng tanylmauynan,  jastargha dúrys nasihattalmauynan shyghady. Mәselen qazaq biylerinin, jyraularynyng handar men batyrlargha aitqan sózderi, halyqqa bergen aqyl - kenesi  tarih bolyp qalady, aqyr sonynda búl úrpaq mýddesine qyzmet etetin iydeyagha ainalyp otyrady. Sebebi onyng boyynda tarihy ómir shyndyghyna negizdelgen intuisiyalyq bilim jatyr. Ataly sózding boyynda bilim men qabilettilik qatar kórinedi.

Intuisiya tektilikting simvoly retinde qashanda qazaq tarihynyng basynda túrady. Asanqayghy dәuirinde zerdelengen dýniyeler, úrpaqqa qoyylghan saual tarih boyy handar men jyraulardyng danalyghynyng talqysyna salynyp otyrghan. Sol arqyly el basqarghan, el bastaghan adamdar zaman aghymyna, uaqyt bolmysyna, adamzat qoghamynyng bolashaghyna, el bolashaghyna qatysty ózderining tiyanaqty oilaryn, bergen baghasyn últ ruhaniyatynyng boyynda qaldyryp otyrghan. Búqar jyrau babamyzdyng ósiyetine jýginsek osy shyndyqty (uaqyt shyndyghyn zerdeleuden tuyndap otyrghan, túlgha qasiyetining shyndyghyn) agharamyz:

Hangha jauap aitpasam,

Hannyng kónili qaytady.

Qandyra jauap qatpassam,

Halqym ne dep aitady?

El basqarghan, jaugha qarsy soghysyp, elge tóngen qauipting betin qaytaryp otyrghan qazaq handary men batyrlarynyng sezimtaldyghy erekshe qúbylysqa ainalyp otyrghan. Qazaq handyghy qúrylghan dәuirde el basqarghan túlghalar tarapynan zerdelengen mәseleler keyingi uaqytta Abylay syndy qazaq handarynyng tarapynan eskerusiz qalmaydy. Qazaq iydeyasynyng basynda Asanqayghy danalyghy túrsa, túlghanyng danalyghynda uaqyt shyndyghyn negizdeytin úghymdar keyingi qazaq handarynyng túsynda keninen zerdelenip otyrghan.

Álem qalay ózgerude, damudyng baghyty adamzat qoghamyn qayda alyp bara jatyr? Qazaq elining erteni qanday nemese ertengi kýni el aldynda túratyn mәseleler ne boluy (nemese qanday boluy) mýmkin? Osy baghytta qazaq handyghy qúrylghan uaqytta ortaq últtyq mәseleler baghytynda oishyldardyng intuisiyasy arqyly týrli iydeyalar últ ruhaniyatynyng boyynda shoghyrlana bastaghan.

Asanqayshy babamyzdyn:

"Qily, qily zaman bolmay ma?

Suda jýrgen aq shortan

 Qaraghay basyn shalmay ma?" - degen ósiyetinde tereng maghyna jatyr.

Tektilikting órisi el, el eldikten qol ýzse tektilerding ónegesi tarih boyynda ghana qalady. Sondyqtanda túlghalar dәstýri el ómirin saqtaydy, ol әrmen qaray jalghasu ýshin qoghamda ziyalylardyng ortasy boluy qajet. Oishyldar danalyghy arqyly memleket pen túlghany jәne halyqty biriktirip otyrady. El ózining tәuelsizdiginen qol ýzip alsa, onyng bolmysy әlsirey bastaydy. El eldiginen qol ýzse túlghagha da ziyan. Sondyqtan da Asanqayghy elding beybit ómirin ósip túrghan qaraghaygha tenegen, el bar jerde ghana túlgha bar, elding tektiligi túlghasyn saqtaydy, túlghalarynyng qasiyetin qorghaydy. Dәstýrli qazaq qoghamynyng ruhany órisine, intellektualdyq kýshine ainalghan túlghalar intuisiyasynyng mazmúnynan osyny kóremiz.  El ghylymy, óneri jәne sayasaty arqyly keler uaqytta jana órkeniyet iyesi atanatyn elden qashyqpyn dep qamsyz otyrugha bolmaydy degen. Adamzattyng bolashaghy qanday? Asanqayghy ósiyetinen adamzattyng bolashaghyn aiqyndaytyn dýnie qanaghat, meyirim, әdilettilik degen oidyng týiini shyghady. Adam balasy tabighattyn, jer ananyng rizyghyn qúrmet tútyp, ony qorghaghan sayyn jer betinde tynyshtyq, beybitshilik saqtalady. Tabighatta esepsiz nәrse joq, qazaqta jii aitylatyn «qara sudyng da súrauy bar». Qazirgi uaqytta ghylymda jer betinde auyz su qory azangda degen boljam jasaluda. Osyghan qarap bolashaqta adamzat әleminde baq talasy emes, sugha talasu úrpaq ómirinde bastalyp ketetindigin danalarymyz erte bilgen.

Zerektiktin, sezimtaldyqtyng alyp beynesi Asanqayghy, Búqar jyrau, Mónke by syndy túlghalardyng ósiyetining tarihy shyndyqqa ainalghan beynesimen de kórinedi. Sol beyneni týsingen úrpaq bar әlinshe zaman aghymyna qamdanyp ómir sýruge úmtylady. Mәselen tarih betinde qalghan Búqar danamyzdyng Abylay hangha aitqan myna bir oilary shyndyqqa ainaldy:

Qaraghay - sudan qashyqtap,

Shólge bitken bir daraq.

Shortan - shólge shydamsyz,

Balyqtan shyqqan bir qaraq.

Oylama shortan úshpas dep,

Qaraghaygha shyqpas dep.

Kýnbatystan bir dúshpan

Aqyrda shyghar sol tústan.

Kýsh yghysqa qaraydy,

Shashyn almay taraydy.

Qúdaydy bilmes, dini joq,

Jamandyqta mini joq,

Ózi syndy bir kәpir

Jayaulap keler júrtyna!

Jaghaly shekpen kiygizip,

Baldymay jaghar múrtyna.

Jebirlerge jem berip,

El qamyn aitqan jaqsyny

Sóiletpey, úrar úrtyna.

Bauyzdamay isher qanyndy,

Óltirmey alar janyndy,

Qaghazgha jazar malyndy,

Esepke salar baryndy,

Elindi allar qolynnan,

Ásker qylar úlynnan!

Búl aitqanym, Abylay,

Bolmay qoymas artynnan.

Teksizdi tórge shygharyp,

Isteter súmdyqty úigharyp.

Asan sózi osylay

Býgin ýshin ah úrghan.

Uaqyttyng shyndyghyn zerdelep, ómirding tәjiriybesin negizdep aitylghan sóz qashanda shyndyqqa ainalady. Ál-Faraby somdaghan on eki qasiyetting ýlgileri tarihymyzdghy el men últ túlghalarynyng túlghalyq bolmysyna qatysty osynday kóptegen dýniyelerding mәnin anghartady.

Tarihtaghy qazaq qoghamynyng ruhany ómirinde barlyq dýniyeler praktikalyq negizde kórinis tauyp, zerdelenip (qoldanylyp) jәne jýzege asyp otyrghan. Ómirding tәjiriybesimen keletin is qashanda adamnan alghyrlyqty talap etedi.

Tektilikke qatysty kelesi bir qasiyet sheshendik, yaghny ótkir sóz iyesi, oiyn, iydeyasyn halyqqa jetkize biletin tilmarlyq. Últtyq bolmys dengeyindegi tektilik qasiyetting bir belgisi sózge sheshen, oigha tereng boluda jatyr. Búl qasiyet jogharyda atalghan bilim men týsinikten, qabilet pen tәrbiyeden shyghady. Sózdi qadirleytin halyq bәrinde qadirleydi jәne osy qasiyetimen qoghamdyq ómirde barlyq qúndylyqtardy biriktire alady. Sózding asyly danalyq bolsa, sol danalyqty iyelenu, danalyqtyng adam boyyna úyalauy nemese danalyqty adamnyn, elding ózine baghyndyruy tektilikpen keledi. Abay aitqan alty baqan alauyz qoghamda danalyq halyqtyng ómirine jaqyndamaydy, tarihtyng shenberinde ghana ómir sýrip jatady. Sondyqtanda qazaq sózdi qadirlegen, sózding qadirlenui tiyis dýnie ekendigin úrpaqqa ýiretumen kelgen. Qoghamnyng intellektualdyq terendigi de osydan shyghady. Astarly sózding negizinde qabilet, zerektin, ituisiya tereng týsinik pen este saqtau qabileti bar. Bóltirik by aityp ketkendey:

Sóz mәnisin bilmegen –

                                                El mәnisin bilmeydi.

                                                El mәnisin bilmegen –

                                                Jer mәnisin bilmeydi.

                                                Jer mәnisin bilmegen –

                                                Er mәnisin bilmeydi.

                                                Er mәnisin bilmegen –

                                                Bar mәnisin bilmeydi.

Qoghamdaghy barlyq mәsele sózge kelip tireledi, sózdi týsinuden, úghynudan jәne ataly sóz boyyndaghy bilim men tәjiriybeni ómirge qoldana biluden shyghady. Qazaq qoghamynda әr nәrsening orny, ómir sýru baghyty, mәni zerdelenip jәne týiindelip (oygha sinirilip) otyrghan. Sóz qazaq ýshin qarym-qatynas qúraly ghana emes, ýlken jad. Onyng ishinde últtyng tarihyn, bolmysyn, adamnyng qasiyetin, minezin, is-әreketin beynelep otyratyn aqparattar bar. Sóz tarihtyn, qoghamnyn, onyng ishindegi adam bolmysynyng beynesin, qúndylyqtardy boyynda jinaqtap otyratyn dýniye. Sóz arqyly qazaq ómirinde últtyn, ziyaly adamdardyng bilimderi jalghasyp otyrghan. Sózdi qadirleytin, týsinetin, tereng qabyldaytyn orta bolmasa qogham ruhany jaghynan tayyzday týspek. Sózding qoghamda (әr úrpaq buynnyng ruhany ómirinde) túraqtap iydeyagha ainaluynda halyqtyng әleumettik tanymy aldynghy orynda túrady. Alash ziyalylary aitqanday, «sózi joghalghan júrttyng ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady».

Ne sebepten qazaq handarynyng túsynda biyler men jyraulardyng mәrtebesi joghary bolyp, qazaq qoghamynda sheshendik mәdeny qúbylysqa ainaldy? Búnyng mәdeny qúbylysqa ainaluyna yqpal etip otyrghan qazaq handarynyng jýrgizgen iydeologiyasy. Atameken territoriyasy ýlken, ony iyelenip, saqtap otyru ýshin el kóshpeli túrmysty iyelengen. El bir jerge shoghyrlansa últtyng territoriyasyn jaudan qorghau qiyngha soghady, jerdi jaudan qorghap, qauipting betin qaytaryp otyru ýshin el auyl bolyp әr jerde shoghyrlanuy kerek. Elding territoriyasynda auyl bolyp tegistey qonystanghan halyqqa últtyq biregeylikti saqtap otyratyn qúndylyqtar taghy qajet. Ol tildin, dilding tútastyghy, dinning tazalyghy, dәstýr, tarihtyng taghylymyn nasihattap otyratyn dýniyeler. Osylardyng barlyghy últtyng biregeyligining saqtaluyna qyzmet etetin dýniyeler. Búghan qarap  qazaq qoghamynyng әleumettik qúrylymynyng ózindik qalyptasu ereksheligining bar ekendigin jәne ony qalyptastyru onay bolmaghandyghyn angharu qiyn emes.

Qazaq qoghamynda úrpaqqa túlghalyq qúndylyqtardy (jer, til, dil, mәdeniyet, din, sharuashylyq) ýiretetin, sonyng negizinde kisilik qasiyetterding qoghamda oryn alyp, nyghayyp otyruyna kýsh salatyn biyler men jyraular. Últtyq iydeyanyng halyq sanasyna tez jetuine, últtyq iydeologiyanyng dәstýrli qazaq qoghamynyng ruhany ómirinde әleumettik ruhany kýshke ainaluyn qamtamasyz etip otyratyn ruhany túlghalar institutynyng qajet dýnie ekendigin qazaq handary tereng bilgen. Últtyq mýdde mәselesine, aqiqatyna kelgende by men jyraudyng oy órisi eshkimge de baghynbaydy, tek qana shyndyqqa, әdilettilikke jýginede. Osynyng saldarynan qoghamdy biriktiretin qúndylyqtar, qoghamgha iygilik әkeletin nәrseler memleketti basqarghan adamdargha da, halyqqa da anyq kórinip otyrghan.

Qazaq qoghamyndaghy han men batyrdyn, by men jyraudyng jәne qazaq baylarynyng túlghasyna qarap túlghalyq ruhtyng ýndestigin bilemiz. Olardyng túlghalyq ruhyna últtyng ruhy yqpal etip otyrghan. Qazaq handary elge basshylyq etse, sol basshylyqtyng jýzege asuyna, yaghny elding jan-jaqty qorghalyp, bolmysynyng kórkengine handarymyzdyng ózderi qalyptastyrghan túlghalar instituty ong yqpalyn tiygizip otyrghan. Qazaq handarynda ýlken ishtey esep bolghan, ol tarihy uaqytta keyingi úrpaqqa ónege beretin dýniyeler qaluy kerek degen týsinikten bilinedi. Árbir batyrdyng erligi, erlik kórsetudegi bilimi halyq jadynda qaluy kerek. Tarihy ómirdegi barlyq aqparatty halyq jadynda qaldyratyn jyraular.

On jasyma kelgende,

Qaryma qobyz ilgenmin.

On bir jasqa kelgende,

Sóz mәnisin bilgenmin.

On ekige kelgende,

Jaqsynyng aldyn kórgenmin.

On ýsh jasqa kelgende,

Jaqsynyng sonyna ergenmin.

On tórt jasqa kelgende,

Óz elimde jýrgenmin.

On bes jasqa kelgen son,

Kenesary, Nauryzbay

Tóreni izdep kelgenmin – dep Nysaybay jyraudyng «Kenesary-Nauryzbay» dastanynda aitylghanday, on bes jasqa kelgen qazaq balasy ómirge biyik zerdemen qarap, últ isine aralasatyn bolghan. Qazaqtyng biyleri men batyrlary da solay. Aldymenen sózding mәnisin týsinedi, ony biludi ortasynan ýirenedi.  Ál-Faraby aitqan, alghyr da aqyl iyesi bolu qazaq balasyna sózding mәnisin biludi ýiretu men ýirenu arqyly kelgen. Eger adamda týsinik bolmasa, qoghamdyq ortada nadandyq oryn alar bolsa, adam minezinde salmaqtylyq bolmay, jeniltektik oryn alsa ótkenning ónegesin úghynu, ónegege den qong, angharymdylyq, este saqtau qabileti joghary intellektualdyq órisi bar orta bolmayty, angharymdylyq, alghyr da, angharympaz aqyl iyeleri qoghamnan kóptep shyqpaydy. Sóz mәnisin bilu adamnyng jas shamasyna qaramay ózining ortasyndaghy qúbylystargha, nәrselerge, jaghdaylargha synmen qatap, bagha berude jatyr. Sóz tarihtan tariyhqa jalghasatyn aqparat, onyng boyynda beyneler, belgililer, bilim men tәjiriybeler bar, onyng úrpaqtyng boyyna (tanymyna) sinip, tanymdyq qasiyetterining qalyptasuy men shyndaluyna yqpal etip otyruy sózding mәnin úghynuda jatyr. Áriyne búl onay nәrse emes, sóz qogham ómirinde halyq boyyna tegis taramay, әleumettik qúbylysqa, últtyq qúndylyqqa ainalmayynsha onyng boyyndaghy qúndylyqtar úrpaq ómirinde jalghaspaydy. Sózding joly tanym, órisi danalyq. Búghan qatysty Ahmet Baytúrsynov «Ádebiyet tanytqysh» enbeginde bylay degen: «Ár nәrseni sanlap, sanamyzgha alghan uaqytta ol nәrseler turasyndaghy úghymdarymyzgha kónil kirispey túrmaydy. Adam dýniyedegi kórgen-bilgen nәrselerin tek bayqap, tek pikirlep, tek sanylaulap qana qoymaydy. Ol nәrselermen qatar adamnyng kóniline kýy jasalady». Adam balasy taghylymdy dýniyelerdi estigen, kórip bilgen sayyn onyng sanasyda kýsheye týsedi. Adamnyng tektilik qasiyeti sóz mәnisin biluinen kórinse, sol sózding mәnisin bilip, ónerdi iyelenude adam sanasynyng túlghalyq sipatynda kóru qiyn emes. Olar tarihy jәne últtyq sanadan bilinedi. Tarihy sana últtyq sananyng negizi, adamgha tarihty bilu, ótkenning taghylymyn úghynu jәne zerdeleu arqyly keledi. Tarihy sana negizinde qalyptasqan bilimdi últtyq sana deymiz, sebebi últtyq sana negizide adamnyng barlyq ruhany qasiyetteri onyng boyynda birigip otyrady...

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

 

7 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379