Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 5792 4 pikir 4 Qyrkýiek, 2018 saghat 08:56

Quanysh Jiyenbay. Óng men týs

әngime

Jýrek jútqan, aitary joq, naghyz jýrek jútqan. Tónirek tastay qaranghy. Jan-jaqqa nazar salmaq týgili, aldymen ayaq jolyndy kóru arman. Aqtenge ýidegiler oyanyp ketpesin dep, ishki esikti de, syrtqy esikti de asa eptilikpen ashyp-jauyp, auyzghy bólmege ótken song ghana sәl ayaldady. Aua dymqyl. Kóktem shyqty, kóktem shyqty dep gýmpildetkenimen qystyng yzghary әli qyr asa qoymaghan. Onyng ýstine kesheli-beri osy ónirde óshi qalghanday aq jauynnyng armansyz tópelemesi bar ma! Jer laysan. Rezina etiksiz qargha adym attap shygha almaysyn. Syrdyng tizeden keletin kәdimgi my batpaghy. Batpaqtyng bir amaly tabylar-au, al Janghabyldyng ýstinen tastamaytyn súr kәstómin qaydan keziktiredi. Mine, mәsele qayda?! Balalardyng oiyn kiyimderimen aralasyp, әr búryshta eleusiz, umajdalyp jatatyn súr kәstóm auaday qajet bop túr osy zamatta. Aqtengeni de jyp-jyly tóseginen júlyp әketken sol súr kәstóm. Áytpese, mynaday qara suyqta tisi-tisine tiymey dirdektegenshe jatpay ma eki kisilik araby kereuette aunap-qunap.

Sudyraghan jibek halattyng sautamdyghy joq, әri suyq tarta ma it jegir! Jalang ayaq, jalang bas jar jaghalap jýrip, qolyna ilikken әldebir kýrtesheni asyghys-ýsigis iyghyna ile saldy. Qaydasyn, súr kәstóm?! «Súmyray, súr kәstóm!» dey jazdady ayaq jaghynda. Múnysy, múnysy ma, múnan on bes jyl búryn otasyp, jastyq dәurenning qyzyq-shyjyghyn birge bólisip, balaly-shaghaly bop, audandaghy aldymen auyzgha iligetin ónegeli otbasynyng iyesi, al býgingining aishyqty tilimen aitqanda, kýrish egisining intensivti әdisin alghash iygergen ozat qojalyqtyng iyesi Janghabyldyng týgin qoymay, balaghattaghan sekildi estileme  qalay?! O-o, o ne degeniniz, sýiip qosylghan, sýiip qosylghanda qanday! Qyz Jibek pen Tólegen sekildi tabandaghan tórt jyl seruendegen. Birin-biri әbden zerttedi, alghashqyda qinalghanymen keyin ýlgili otbasy bop ketetinderine kózderi jetken song ýilendi ghoy. Aldymen Syrdariyanyng sol jaghalauyndaghy újymshar ortalyghynda Janghabyldyng әke-sheshesimen birge túrdy. Aqtenge orta mektepting bildey múghalimi. Júlynyp túrghan jas maman. Qoghamdyq júmystan da qol ýzbeydi. Audannan keletin ókilder aldymen Aqtengening sabaghyna kiredi. Osy zamannyng oqytu tәsilin shemishkeshe shaghatyn ozat oqytushygha synaq degen ne tәiiri, ong kelgenin – on, sol kelgenin – sol, qas pen kózding arasynda qaghyp tastaydy. Qaghyp tastaydy da kezekti sharuasyna qúmbyl әm jigerlene kirisedi.

«Osynsha bilim-biligimen auyl mektebinde ústap, qor qylghanymyz jaramas» depti bir jinalystyng qorytyndysynda audan basshylary. Al qalagha kóshiru ýshin ne isteu kerek? Niyet bolsa mýmkindik mol. Janadan iske beriletin orta mektepting diyrektorlyghy Aqtengege súranyp-aq túrghan-dy. Istegende Aqtenge istesin, sanalau taba almaysyng ol atqarghan sharuanyng arasynan, kirpish qalaghanday  bәrin jymdastyryp jiberedi. Sonymen kýn tәrtibindegi negizgi mәsele sheshilgen. Ou, kýieui Janghabyl búghan qalay qaraydy? Jaman bolsyn, jaqsy bolsyn, otaghasynyng sózi – songhy sóz! Qúday salmasyn, myna súmdyqty kórgen júrttyng auyzdary ashylyp, anqaydy da qaldy. Búl nening qúdireti, shyraghym-au! Aqtenge Janghabyldyng kókiregine tyrnaqtay atom týiirshigin salyp jibergennnen sau ma?! Álde shynayy mahabbattyng tartylys kýshi osynday bola ma?!  Bәli, Janghabyl búghan deyin de kóshting sonynda qalghan azamat emes-ti. Ónirine jaltyratyp orden taqpasa da kýrishting әr gektarynan ortadan jogharylau ónim alyp jýrdi. Aylyq tabysy da shýkirshilik. Qonyrtóbel tirshilik jetpey me jigit adamnyng bir basyna. Búdan artyq nesibe búiyrtyp jatsa, onysyn taghy kórer.

Jo-joq, Janghabyldyng júdyryqtay jýregi lapyldaghan jalyn eken-au túrghanymen! Janartaudyng atqylaytyn sәtin kýtip jýripti ishtey tynyp. Al kep atqylasyn, al kep sharpysyn dýniyening apshysyn quyryp! Oi-hoy, mәngilik qozghalysqa týsken mәshiynedey eki qol, eki ayaghyna bir tynym bolmay, zyrlasyn-ay kelip, zyrlasyn! Búl qaydan tap bolghan búla kýsh, búl qaydan tap bolghan alay-dýley búlqynys?! Áriyne, isting bәri oilaghan jerden shygha bere me, birde – býk, birde – shik, qayshylasqan qareket. Al alda-jalda algha qoyghan maqsat-múraty óz mәresine jete almasa, Janghabyl shala býlinip, jer tepkilep, әldekimderdi qarghap-silep, auzynan aq kóbik shashyrap, jaraghan burasha aspangha sekirip jatpaydy. Sabyrly, salmaqty әm óz-ózine senimdi. Eger bastaghan isinen bolmashy aqau tabylsa, ony qas pen kózding arasynda typ-tipyl jayratyp tastap, mýldem basqa, tyng jobalargha qayta kirisuden de jýzi janbaydy. Qaladan ýy satyp aldy, әke-sheshesin keyin kóshirip alugha kóndirgen. Jana jaydyng qora-qopsysyn týgel janartty, bir-eki bólmeni bir-birine qosyp keneytti. Jihazdy shetelden tasymaldady. Az mólsherli payyzben nesie aldy. Janghabyldyng aldynan kese kóldeneng túratyn tosqauyl joq-ty. Bir «no-sy» Aqtengemen salystyrghanda  әriyne, bilim jaghynan shorqaq. Bar bitirgeni su sharuashylyghy tehnikumi. Kýrishtikke tartylghan kanal qúrylysyn jaqsy biledi, kýrish kýtimine kelgende kisi janyldyrady. Biraq búl ólshemmen qayda barasyn, býgingi zamannyng talgham-tarazysy úshan-teniz.

Oyyn ashyq aitpaghanymen asa bilimdi pedagog-psiholog Aqtengening janyna da osy olqylyq qatty batatyn. Qalagha kóship kelip, bir jayly bolghan song «syrttay institutqa týsip alsanshy» dedi Janghabylgha. Janghabyl myn-san syltaudy aragha tyqpalap, búlghaqtaytyn shyghar dep edi, joq, tanauy tesilgen taylaqtay birden kelisti. Búiyrsa keler jyly tabaqtay diplomdy tós qaltagha sýngitpek. Qazir diplom emes, er-azamattyng ótimdiligi, eptiligi sheshedi talay jaghdayatty. Dese de Janghabyl  odan ziyan kórgen joq. Sessiyagha dayyndalatyn edim dep, oqulyq aqtarghany bylay túrsyn, týnimen qadalyp otyryp kompiuterge jýgingeni kóp payda әkeldi jeke basyna. Sýitse Janghabyl Janghabyl bola túra talay dýniyeden qúr qalypty. Endi bolmaghanda әlemdik órkeniyetting óktem dauyly tang atqansha karta oiynynyng qyzyghyna berilip, kýlli uaqytyn soghan qor qylatyn Janghabyldyng ózin batpaqqa batyryp ketkendey        eken de. Sol batpaqtan der kezinde qol sozyp, suyryp alghan Aqtengege aitsyn bar alghysyn. «Aynalayyn, Aqtenge, Aqtengesh...!» Múnan artyq  jýrek jylytatyn jaqsy sózderding jalghasyn taba almaghandyqtan emes, bir týrli... «meyli, myng jerden jarylqasa da men onyng nekeli bayy emespin be?!» deytin ótken shaqtyng óktem ýkimi kókirek auzyna tireledi de, «janym, kýnim» degen lebizderding jauyn suy shayyp ótkendey qúiryghyn da ústay almaydy. Jә, әielding aldynda әlden iyilip-býgilse, ertengi kýni ne bolmaq? Áyeldi erkeletken erkekting shyghar tuy belgili, jýrek túsyndaghy qoshemet-qúrmet tausylghan kýnnen qarsy jaqtyng kózge kórinbeytin menmensigen niyeti óre týregeledi. O qúryghyryng alty basty aidaharynnan kem týspes. Dúrysy, ony úyasynda túnshyqtyryp óltirgen.

Tanauyn aspangha tirep, qansha qighylyqty salghanymen moyyndaytyn shyndyq bәribir moyyndatady. Ou, Aqtengening aqyly bolmasa, Janghabyl osy kýnderi shuyldasyp, әr tústan dýnk-dýnk estilip jatqan «intensivti tәsil, óndiristing kóshbasshysy, liyder, menedjment, strateg, kreatiyv...» degen úghymdardyng týp tórkinin qalay týsinedi? Búlardy týsinbek týgili, Aqtengesiz olardyng qarasyn da kóre almas. Ertendi-kesh rezina etigin gýrip-gýrip basyp, kýrishtikting jauday qaptaghan qalyng masasyna talanyp, dariyanyng sol jaghalauyndaghy kýiki tirligin jalghastyra berer edi de. «Aqtengening búl jaqsylyghyn ómiri boyy úmytpas». Osy tústan toqtaydy. Ary qaray sozghylasa mәni keterdey, jýregi qobaljijy. Jeter bir әielding boy-soyyna.

Oy, dәuren-ay, adamnyng joly ongharylayyn dese әp-sәtte-au! Búl kýnderi Janghabyldyng ayaghy jer iyiskemeydi, audan kólemindegi jinalystar men oblystyq aktivterding onsyz ótetinderi siyrek. Kýrish ósiruding intensivti tәsilin óndiriske batyl engizgen janashyl, sheteldik ozyq tәjiriybeni tughan topyraqqa alghash jersindirushilerding biri әm biregeyi, sonyng arqasynda joghary ónimge qol jetkizgen seriktestik basshysy Janghabyl qashan kórseng de, kәdeli bas qosulardyng qaq tórinde. Shet eldik delegasiya qúramyna da aty-jóni aldymen iligedi. Reseydegi kýrish ósiretin kórshi oblystarmen tәjiriybe almasudy myqtap jolgha qoyghan. Qytaygha, Vietnamgha, Malayziyagha sapar shekti. Bizding qúdaygha shýkir Qytaymen baylanysymyz qay jaghynan bolmasyn myqty ghoy. Barys-kelis te jiyilegen. Janghabyl tayauda taghy baryp qaytty Qytay jaqqa. Qara kóbeytu ýshin emes, tәjiriybe jinaqtaugha. Qytaydyng jasandy topyraqta ósetin túrqy úzyn, salmaghy auyr, dәmsiz, biraq kýn ystyghyn sonshalyq qajetsinbeytin bolymsyzdau kýrish dәnin bizdin, ejelgi Syr boyynyng «aqmarjanymen» budandastyryp, sodan bir janalyq ashpaqshy ma qalay?! Búl әriyne, Janghabyldyng jeke bastamasy da bolmas, halyqaralyq manyzdy mәselelerding tetigi memleketting qolynda. Onyng bir úshy qarjygha kelip tireledi. Áytse de, Janghabyl bizding qazirgi qogham ýshin taptyrmaytyn túlghagha ainalghan. Jogharydan núsqau týsti me, Janghabyl ýi-jaygha qaramastan túra shabady. «Qytay sortty» bizding topyraqqa jersindirseng qomaqty syilyq alasyn, ónirine orden taghasyn, bay bolyp baqsha múratyna jetesin» dep bireuler jelpildetip jýr me qaydam, әiteuir, Janghabyldyng jýrisi suyt. Keshe de memleketaralyq kelisimshartqa qol qoyatyn edik dep, dariyanyng arghy betinen qonaq bop kelip jatqan әke-sheshesine de qaramastan, oblys ortalyghyna ketti de qaldy.

HHH

«Bar, bara ber, sen kelgenshe Aqtenge de qarap qalmas». Janghabyl býgin tang aldyndaghy poyyzdan týsedi. Poyyzdan týsisimen ýige soghyp, kiyimderin auystyra ma, әlde... o jaghyn ózi biledi. O jaghyna Aqtenge de bas auyrtpaydy. Tastay qaranghyda qarmanyp jýrip, súr kәstómdi әzer tapty. It jemeytin dýniyening qapelimde qadirli bola qalghany. Olay silkiledi, bylay silkiledi, saraydyng kilti syrt etip, edenge týsti bir kezde. Janghabyl bәrinnen qulyghymdy asyrdym bilem dep eki alaqanyn ysqylaydy, al jeti qat jer astyndaghyny seze qoyatyn Aqtengening eptiligin eskermeydi.

Úrlyqqa týskendey saraydyng qúlpyn eki búrady da, onyng ýstine jaurap bara jatqan son, ishke qaray lyp ete qaldy. Jaryqty qosugha jýreksindi. Túla boyy dirildey me nemene? E, sony aitam-au, Aqtengening búl әlsizdigine jol bolsyn. Myna saraydaghy ii-qii ybyrsyghan dýniyeler osy ýiding  jalghyz qatyny – Aqtengege bóten be eken, a?! Jaqynda soyylghan bir jylqynyng jarty eti osynda, sórege qap-qabymen jinalghan ún-jarmanyz anau. Sekseuil tomaryna sýrinip ketti de qúlap bara jatyp, denesin әzer tiktep ýlgerdi. Balalar oily-qyrly shashyp tastaghan-au, әsili. Ashulansa ne deysiz. Jeti qaranghy týnde ayaq-jolyn kóruge mýmkindik qaldyrmaghan ózinen kórsin. Baltyrgha tiygen soqqy balghamen úrghannan beter. Shydaydy bәrine, satyp alghan auru... A...a, solay, solay ma? Bir týiin oqys tamaghyna keptelip qalghanday әzer jútyndy. Álgi súraqqa... súraq bolghanda qanday, әrbir sóilemi atan týiege jýk – ónsheng ónmeninnen ótetin súraqtardyng jigin jatqyzyp, tәtpishtep týsindiretin jaghday tua ma, tumay ma? Álde... bir mektepting bildey diyrektory Aqtengening búl әreketin ózinen basqa tiri jan angharmay da, bayqamay bәri-bәri topan sumen birge aghyp ótetin qoqys sekildi úmytylsa, sonda múnyng mәn-maghynasy qay jerde?! Eger búl istep jýrgen qarsylyq әreketinen elge, qoghamgha, qala berdi Janghabyldyng bitim-bolmysyna iynening jasuynday ózgeris engize almasa, ózgeris engizbek týgili, onday qúbylystyng manayyna da jolay almasa, múnyki nemenege jan qinau, nemenege aramter bolu?! Tu-tu, búl úshy-qúiryghy joq, ashy ishektey sozylghan ne degen tausylmaytyn kóp súraq?! Jәne jauap tek Aqtengeden talap etiledi.

Mine, ayaghy әldenege taghy shalynysty. O bar bolghyr, múnysy kishkentayynyng ýsh donghalaqty velosiypedi ghoy. Qynqyldap qoymaghan son, ótken ailyqta dýkenge әdeyilep soghyp satyp әpergen. Balanyng sondaghy quanyshyn kórseniz! Jer qarada aula ishinde zikirdi salghan armansyz. Ózi bir zyrlap túrghan jep-jenil oiynshyq. Qazir bala týgil syrtqa ýlken adam shygha almaydy. Kýn jylt etse olardy ústap túru qayda. Velosiypedti ayaghymen núqyp jibergisi kelip túryp... arydan kóterilgen aqsharby búlt sekildi әdemi arman tu syrtynan mamyrlap keldi de moyyngha oraldy. Múnday oiynshyqtyng bir emes, onyn satyp әperuge jaghdayy jetedi Aqtengenin. Osy túsqa kelgende eriksiz kýmiljidi. Qúrsaq kóteru qabiletinen aiyrylmaghan әiel kýlge aunap, ne qiyal-ghajayyp ertegining әserimen qaryn qampayta ma? Týn jamylyp túryp aitsyn-ay, sәby sýyden әli ýmit ýzgen joq. Densaulyghy da jaramdy. Tek әlgi Janghabyldyng kóbelek sekildi úshyp-qonyp, ýige siyrek týneytini bylay túrsyn, týnegende de tóseginde tynysh jata almay, esi aughan kisishe týnning bir uaghynda úshyp týregelip, «investisiya, óndiristing tiyimdiligi, halyqaralyq tәjiriybe...» degen sekildi qaydaghy joq tosyn terminderdi qaytalap, ay dalagha laghyp ketetini kesir bop túrghan joq pa bәrine?! Onyng nesin jasyrady, erkekting tiygen jerin qaryp týsetin ottay ystyq denesin ózine qaray qalay iykemdeuding jón-josyghyn birden bastap ketuge aila-amaly jetinkiremey, bir jaghynan úyalghansyp, jasandylau minez tanytyp, talyqsyp, óz demine ózi túnshyghyp, kýiip-janyp jatpaytyn úrghashyny tauyp berinizshi kәnikey! Býitetinin bilgende institut bitirtip ne jyny bar edi, auyldan qalagha kóship neleri bar edi?! Jýre bergende ghoy sol jaghalauda... ara-túra karta oinasa oinasyn, syra ishse ishsin. Áyteuir, júrtqa kýlki bop, aqylyn ishpese jarady da.

Enkeyip qolyna ilikken taghy nelerdi olay-bylay rettep qoydy. Búlardy saraygha jinamaghanda ýiding qay búryshyna syighyzady. Áne, birinshi súraqtyng jauaby óz-ózinen tabyla ketti. Aqtengening kezek kýttirmeytin sharuasy shyqty da, sol ýshin bireulerge esep berip jata ma, saraygha Janghabyldyng rúqsatynsyz-aq bara saldy. Áyelding ýidegi tirligi týgesile me. Ónesi-ey, al Janghabylgha salsang kýrish tanabyna sebiletin túqymdyq dәn qash-shan saraydan týgel tasylyp bitkenshe, olay qaray adam týgili tyshqan jorghalamasa deydi. Ou, Janghabyldyng kýrish egip jýrgeni jana ma, búghan deyin de talay mәrte kýrish ekken. Biraq býitip, ay dalagha, teniz jaghalauyndaghy qiyrshyq qúmgha ashyq-shashyq tastap ketken júmyrtqasyn toruyldap, shyr-pyry shyghyp, sonau kóz úshynan kóringen qarayghan qaradan qyzghanyp, bezek qaghyp, qos qanatyn tynymsyz sabalaytyn shaghala sekildi mazasyzdanbaytyn. Ras, dәl solay, Janghabyl saraygha tiri jannyng jolaghanyn jaqtyrmaydy. Kiltti eski súr kәstómning qaltasyna salyp qoyatyn sebebi de sol. Shkaftyng suyrmasyna tyqsa, birden kózge týsedi. It qoryghan jerge ósh. Balalardyng oiyn kiyimderimen aralasyp, auyz ýide eleusiz jatatyn súr kәstómdi kim kózge iledi. Biraq búl joly qansha súnghyla bolsa da, Aqtengeden ailasyn asyra almady.

Endi ne túrys? Ýy aumaghynday eki qorapqa eki bólek toltyra salynghan kýrish dәni iyek astynda. Biri – ózimizding «aqmarjan», ekinshisi – «qytay sort». Janghabyl kýn jylt etisimen ekeuin eki tanapqa  bólek jersindirmekshi. Ekeuine jasalatyn kýtim de eki bólek. Tynaytqyshty da, sudy da qatang grafik boyynsha bergizedi. Basy-qasynda shapqylap taghy Janghabyl jýredi. Jәy jýrip qoysa jón ghoy, jayylma sugha otyrghyzylghan kýrish dәnining әr kýngi ósimi, sabaghyndaghy sudyng qúramy, topyraqqa tamyr jangy dәp bir qoldan úryqtandyru әdisimen ómirge kelgen sәby kýtimindey qatang baqylaugha alynady. Kýzetti de kýsheytedi. Búl auyl-ýiding әngimesi emes, memleketaralyq memorandum nәtiyjesindegi baghaly bastama. Qytay men Qazaqstannyng dostyghy, yntymaghy... eger sen kýzde «qytay sorttan» el kýtkendey ónim ala almasang – bәri qúr sóz, jalghan úran bolady da shyghady. Sondyqtan erteng topyraqqa dәn týsisimen Janghabyl da demalys degendi basy býtin úmytar. «Qytay sort» bizding sortang jerding túzdy shandaghyn, sudyng nasharlyghyn mise tútpastan birden kýsh alyp, sabaghyna uys-uys dәn jinay bastady bar-au, Janghabyldyng júldyzy birden jarqyraydy, yaky aspandaydy. Bәlkim, sodan song jәy Janghabyl bola ma, әlde Janghabyl Núrdәuletovich bola ma, ony uaqyt kórsetedi. Mә, bezgeldek, sonda, sonda deymin-au, shayyn qaynatyp, dastarqanyn jaynatyp, endi arghy bólmede ózinshe esep-qisappen ainalysyp jatqan Janghabyldy Aqtenge de intelliygensiya ókili qúsap «Janghabyl Núrdәuletovich, asqa, asqa jaqyndasanyzshy!» dep qiylyp túrmaq pa?!.. Kýl, kýle beriniz, kýletin kez sirә, әli alda!

«Qytay sort», «qytay sort» dep tabanyn jerge tiygizbey, Qytaydan әdeyi tәjiriybe ýshin alghyzghan túqym mine, terezeden synay týsken ay sәulesimen shaghylysyp, sap-sary bop ýnsiz jatyr. Ýnsiz, әzirge ýnsiz. Ertengi soghylatyn qonyraudyng óktem ýni kýlli qazaq dalasyn dýrildetpese sol-aq! Ágәrәkәm, asa kýtim talghamaytyn, kýnning ystyghyna da tәueldi bolmay, óz betinshe ósip-jetiletin «qytay sort» «aqmarjanmen» salystyrghanda ónimdi kóbirek berse – qansha jylghy kýrmeuli týiin óz-ózinen sheshim tauyp, tarqatylyp sala bermey me, oi-hoy-au?! Janghabyldyng jankeshti enbegin sonda baghalar myna aghayyn. Búlardyng kózine shúqyp kórsetpese týsine me, týsindiretin kisining de tegeurini myqty bolghany lәzim. Qazaq topyraghyna  «qytay sortty» alghash jersindirgen adamnyng mәrtebesi myna irgedegi Bayqonyrdan úshatyn gharyshkerden bir mysqal kem bolsa!.. Oi, bәrekeldi-ay! «Ou, Aqtenge, estip túrmysyn, bol, bol, Qytaydan keletin qadirli qonaqtardy qabylda!.. Janghabyldyng tәjiriybesi órkeniyet әlemine órnek salatyn ozyq tәsil, erten-aq tarih betine altyn әriptermen jazylady. Oghan  iynedey kýmәn-kýdiginiz bolmasyn!  Ol – ol ma, odan song alys-berising óz-ózinen  algha qaray jónep berer. Qytay ólkesi sening de jyl sayyn jata-jastanyp, demalyp qaytatyn qimas mekenine ainalar... Al eng dúrysy, sening kýieuing bizding zamangha layyq «tyng iygerushi» bop shygha keledi, әnekey!»

«Qytay sorttyn» salmaghy auyr, tógilgen tering kir tasynyng ýstinde aqtalady. Shildening my qaynatar ystyghynda dariya dengeyi tómen týsip, Syr kýrishshilerin әbigirge salatyn edi ghoy jyl sayyn, endi el búl ýreyden de qúlan-taza aiyghady. Jaryqtyq, «qytay sortqa» teng keletin daqyl bar ma?!.. «Aqmarjan», ainalayyn, «aqmarjannyn» ghúmyry úzaq bolsyn әli de... Qypsha beli ýzilip-ýzilip keterdey bop, sәl jel túrsa sabaghy mayysyp, jana týsken kelindey iba saqtap, sudan kishkene tarshylyq kórse bitti, múnayyp qalatyn ózimizding kýrish daqyly ómirin jalghastyra bersin múnan bylay da!.. Al «qytay sortqa» bәribir, tamyry topyraqqa tiyse ary qarayghy kýnkýristi eshkimnen súramaydy. Óz-ózinen jetile beredi. Kýn ysydy ma, dariyadan qúlap aghatyn sudyng qúramy taza ma, lay ma, gerbisidting mólsheri az ba, kóp pe, oghan qaramay boy tiktep, óse beredi shan-tozanmen aralasyp.

E, sony aitam-au, Janghabyldyng bayqausyzda aityp qalghan sondaghy elerme sózderin nege úmytsyn-ay! Elerme, baryp túrghan elerme! Kýzge salym «qytay sorttyn» «qayyn júrtynan» artynyp-tartynyp bir top mamandar keledi-mis, Janghabyldyng is-tәjiriybesin óz auzynan diktafongha jazyp alyp, ozat kýrishshi master-klass ótkizbekshi-mis. Olardyng keler qarsanynda Janghabyl da dayyndyq júmystaryn kýsheytedi-ay; dariya jaghalauynan tanapqa jetkenshe asfalit tósemekshi, shatyr tikpekshi... sosyn, sosynghysy belgili... sol shatyrdyng astynda qytaylarmen qauqyldasyp túrghan Janghabyl shúghyl qalta telefonyna jarmasady da, Aqtengege tótenshe tapsyrmalar beredi: «Qazir ýige qonaq aparamyn, dayyndal! Dastarqandy jasa jarqyratyp!...»

«Dayyndalady, qonaqtaryndy qol qusyryp kýtip alady. Toq-ta, toqtay túrynyz!» – Aqtengening túla boyy tok soqqanday dir ete qaldy. Terezeden qighash týsken ay jaryghy da әzirge jetkilikti-tin. Qalayy shelekti aldymen «qytay sorttan» toltyryp aldy da, ony dereu «aqmarjannyn» astauyna tókti. Kerisinshe «aqmarjannyn» shelegin «qytay sortqa» audardy. Alma-kezek, asyghyp qayda barady? Múnyng atyn aqtengeshe budandastyru deydi. Jatsyn «dostyq qúshaqtar» bir-birimen aiqasyp, «mәngilik mahabbattyn» jyryn aityp! Onshaqty ret qaytalaghan song denesi qyzayyn dedi. Shelek toly sarghysh dәn eki qoraptyng arasynda zyr qaghady. Samayynan búrq ete qalghan ter tamshysyn angharmady. Saraydyng ishi bulanyp ketken tәrizdi me qalay, tolayym dýnie әdemi әn yrghaghyna bólenip, biyley jónelgennen sau ma qalay?! Erteng әr tanapqa bólek egiletin dәn shyghymdylyghyn qalay jәne nemen ólsheydi Janghabyl?!.. Nәzik jandy әiel adamynyng osynsha qaraulyqqa qalay batyly bardy desenizshi! Álde Aqtengening Janabyldan ala almay jýrgen óshi bar ma?! Oipyr-ay, búl netken tausylmaytyn súraqtar? Osy súraqtardyng jauabyn tek Aqtenge ghana beruge tiyis pe? IYә, iyә, әngimening toqeteri – tughan topyraqta «aqmarjan» men «qytay sorttyn» qatar óskendigin qalamaydy jýregi!.. Bitti, odan arghysyn ózderiniz-aq jiliktey berinizder!..

Eski kýrteshening maqtasy shyghyp týtelengen jenimen manday terin sýrtti de, eki qary kótertpey әlsirep, suyq edenge bir tizerley otyra ketti.

HHH

Saraygha kirgen boyda Janghabyl syrtqa qaray atyp shyqty: – Men joqta saraygha kirgen qaysylaryn?!

Tym-tyrys. – Nemene, sender maghan jaumysyndar?! Jәne jaudyng ýy ishinen tabylghany múnday  jaqsy bolar ma?!

Ákesi kiyinip tysqa shyqqaly jatqan. Úlynyng sәlem-sauqatsyz shala býlingen tosyn minezin jaqtyrmady: – Úry osy manda jýrse tabylar. Aldymen aman-esen kelding be, sony aitsanshy?!

–Aman, aman... Mine, kishkene kózing taysa osy!

–Ne?! Sonsha tausylyp ne boldy?! Qirap qalghan ol qanday qorghan?

–Qorghan qirauy kerek pe, mindetti týrde?!

–Qaydam, dýniyening apshysyn quyryp barasyn, jýdә!

–Apshysyn quyrmaghanda!..

–Entikpey, bastan-ayaq birtindep  bayandashy bylay... sen ózi bayqaymyn... aspannan týsken kisi qúsap... al býlinip qalghan ne nәrse?!

Janghabyldyng qatty ashulanghanda tútyghyp, oiyn tolyq jetkize almaytyn әdeti bar-dy qashannan: – El sonsha senim artqanda... bir ózim oigha-qyrgha shapqylap jýrgende... maghan qolghabys tiygizip, bolysudyng ornyna...

–Oybay-au, júmbaqtamay turasyna kóshsenshi, ishegimizdi ýzding ghoy, qyztalaq! – Núrdәulet aqsaqal buynyp-týiinip ertengi sabaghyna jýrgeli jatqan kelinine qarap, qatqyldau ýn qatty: – Ou, mynanyng tilin týsinetin kim bar?! Bankke qaryz bop qalghannan saumysyndar?! Qazirgilerge bankten basqa keletin jau joq.

–O jaghyn bilmeymin,– Aqtenge bir nәrseni sezdirip qoymayyn degendey, nemkettileu ghana iyghyn qiqang etkizdi.

–Joq, keshe ghana bәri oryn-orynynda túrghan.

–Endi?..

–Endi eki qoraptaghy dәn...

–IYә, nemene, bir-birimizge qashan qosylamyz dep, yntyghyp, ólip bara ma eken...

Aqtenge kýlip jibere jazdap, óz-ózin әzer tejedi.

–Sizge әzil kerek,– Janghabyl әkesinin  anau-mynaugha bas shúlghy salatyn momyn kisi emestigin jaqsy biletin: – Qoraptaghy «qytay sortty» «aqmarjanmen» әdeyi aralastyrghan...

–Ne ýshin?

–Qaydan bileyin ne ýshin ekenin. Dәn aralasyp ketse, erteng nәtiyjesin aigha qarap anyqtaysyng ba?! Jәne kýlli el sening auzyna qarap otyrghanda... Olardy qalay baqylamaqpyn, ana jaqtan keletinderge ne demekpin?!..

–E, sol-aq pa, týbing týskir! Men jer oiylyp ketti me desem. Sirә, ózing bayqamay qalghan bolarsyn, dәn de qúm sekildi tógile bermey me kez-kelgen jerge...

–Tógilmeydi, «qytay sortty» qansha qarajatqa satyp alghanymyzdy bilseniz...

–Soghan bola sonsha shyghyndanbaularyng kerek edi.

–Memleketaralyq memorandum...

–E, meyli... memorandum edi endi bizge jetpegeni... «aqmarjanmen» de sonsha jyl ómir sýrgenbiz... Múnan bylay da...

–Kýlli jospar byt-shyt...

–Álden dýniyeden týnilme, esti kisi keler kýnderden kýtetin bolar bar jaqsylyqty.

–Kýtersiz, kýtkizip jetistirdinder ghoy...

–Áy, naysap, sening búl ottauyng ne ottau, a?! – Aqsaqaldyng әli núry taymaghan kózderinen ot úshqyndady: – Ýndemegenge basymyzgha sekirip barasyng ghoy, jýdә! Sonda meni kinәgha tartpaqpysyn, úryng men boldym ghoy shamasy?!

–Óy degen kim bar,– Managhyday emes, Janghabyldyng jýni jyghyla bastapty,– enbekting songhy nәtiyjesin kórsek degenimiz-daghy...

–Enbekting nәtiyjesi kýzde kórinbey me? Al sen әlden eki ayaghymyzdy bir etikke tyghyp barasyn! Álgi әspettep jýrgen «qytay sortynnyn» ishin úrghanym!

–Olay demeniz...

–Qalay deuim kerek, kәllәng dúrys júmys istey me ózinnin?! Álde Qytaygha shapqylap jýrgende bireu dәri ishkizip qoyghannan sau ma aqyl-esinnen aiyratyn.

–Qúday saqtasyn!

–Qúday saqtasa, mynany qaperinde ústa, jeti qaranghy týnde sening sarayyna kirip nem bar! Aqy berseng bas súgharmyn ba?!.. Ónesi-ey, sen sirә, bizding ýiine kelgenimizdi de jaqtyrmay jýrgennen saumysyn?! Shynyndy ait, qaytar jolymdy tauyp bara alatyn shamam bar.

Ákeli-balanyng ejelgi dauyn tyndaghysy kelmegen Aqtenge sәl kidirdi de tabaltyryqtan әri attady.

HHH

«...Kýzgi jiyn-terin ayaqtalghan. Syr diqandary biyl da rekordtyq ónim jinady. Júrt kónildi. Tek Janghabyldyng jýzinde ghana kәdimgidey kirbing bar. Eki tanapqa qatar sebilgen eki elding kýrish dәni oilaghanday ónim bermedi. «Aqmarjan» men «qytay sort» birimen-biri jarysqa týskendey bir tanapta miday aralasyp, kóktem ailarynda bir qauym boy tiktedi de, jazgha salym birining aulasyna biri rúqsatsyz kirip ketken  qara mysyqsha birine-biri ala kózdenip, sabaghyna dúrystan dәn jinay almady. «Kóre qalyndar, «qytay sort» bizding topyraqqa tez-aq jersinedi. Mol ónim – eki elding dostyq baylanystaryna dәneker bolyp, ara qatynasymyzdy odan әri jaqyndastyrady. Sizder bizge, biz sizderge baryp, tәjiriybe almasamyz, ózim master-klass ótkizemin!» dep Janghabyldyng jelpinip, qytaylyqtargha bergen uәdesi jelge úshty.

Jiyn-teringe arnalghan saltanatty shara dalada, tanap basynda úiymdastyryldy. Oghan oblys basshysynyng ózi qatysty, ózge ónirlerden kelgen qonaqtardan da jer qayysatyn-dy. Dariya jaghalauy kýmbirlegen kýy men tamyljyghan әnge túnshyqty. Aspangha aq kepterler úshyryldy. Kezektesip ozat kýrishshiler minbege kóterildi.

Kenet jinalysty ornyqty oilarymen, tәp-tәtti sózderimen órnektep, әdemi basqaryp kele jatqan súnghyla jigit top ishinen әldekimdi izdegendey, ornynan jyldam kóterilip, jan-jaghyna moyyn búryp, shetkeri, beyqam, ózimen-ózi... ana jolghy Janghabylgha jasaghan «jauyzdyghyn»  ne maqúldaryn, ne maqúldamasyn bile almay, bir jaghynan únjyrghasy týsken kýieuine de ayaushylyq bildirip, osydan ýige aman-esen jetse bar shyndyqty bastan-ayaq bayandarmyn dep ishtey shiryqqan Aqtengege sóz bergeni. Júrt an-tan: «ou, orta mektep diyrektorynyng búl aragha qanday qatysy bar?» deytin týsiniksizdeu súraq әrkimning kókiregine qonaqtap ýlgergenshe moderator myna jaghdaydy kýsheytkish-rasiya arqyly dauystap jetkizdi: – Búl týbi el esinde qalatyn erlik!.. Qytaydan bizge qaray sapar shekken bir vagon kýrishi jәne jýz qaraly adamy bar auyr sostav býgin orta joldan keri qaytty.... Onyng jón-josyghyn Aqtengening ózi týsindirsin...

«Ghajap! Patriot! Últjandy!.. Kreativti kelinshek!..» deytin jarq-júrq janghyryqtardan qúlaq túnatyn-dy...»

Týn jarymynda shoshyp oyandy. Týsi, týsi eken ghoy, týsi!.. Osynyng on payyzy, bar-joghy on payyzy óni bolsa ghoy, shirkin!..

Aqtenge eki kisilik araby kereuette kerilip-sozylyp jalghyz jatyr. Janghabyl oblys ortalyghyndaghy jinalysqa ketken.

Abai.kz

 

4 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377