Shahanov, Isabekov, Núrpeyisovter qazaq tilin birjola jerlep tastaghan ba?
Qazaq Pen-kluby әlem jazushylaryn Almatygha jinady. Alys-jaqyn 16 elden kelgen "sen túr, men atayyn" jazushylar әlemdegi zamanauy әdebiyetting mәselesin talqylap jatyr. Talqylady degen aty! Bizding til dep jylaghanda etegi jasqa tolatyn Shahanov bastaghan Tolaghay túlghalarymyz qazaq tilin jerlep, oryssha bayandama jasady.
Múhtar Shahanov qazir qazaq qoghamyndaghy - "nәn-túlgha"! Onyng til mәselesindegi sansyz batyrlyghy turaly jýzdegen anyz auyzdan-auyzgha tarap, talaylardyng tandayyn qaqtyrghan. "Últ pen tilding maydanynda bizben birge bolmady" dep qazaq elindegi bar qalamgerdi kinәlap, orayy kelse, "taban jalaghysh" ete salatyny da bar. Ras. Jeltoqsanshylardyng jayyn Múqanday kótergen azamat joq. Ras, Aral tenizining mәselesin әlemge әigilegen osy kisi. Tek Maghauinmen qaqtyghysyp, ózi bilmeytin tariyhqa túmsyq tyghyp, Shynghyshanmen alysqany ghana úyat bolghan edi. Endi, mine, Pen klubtyng jiynynda ózi tu etken qazaq tilin bir shetke ysyryp tastap, bayyrghy qojasynyng tilinde sarnap shygha keldi. Búl ne?
Shahanovty jalghyz kinәlamayyq. Qazaqtyng basyna qara búlt ýiirilip túrghanda Elbasymen "Múnlyq-Zarlyqtyn" әngimesin aitatyn klassik jazushymyz Dulat Isabekov ta osy jiynda qazaq tilin jer etip, orysshagha jýirik ekenin kórsetip qaldy. Ras, bizde Isabekovtey әlem elderining sahnasynda piesalary qoyylyp jýrgen dramaturgter joqqa tәn. Búl kisi enbekqorlyghymen kópke ýlgi bolyp keledi. Biraq, 27 jyldyq tәuelsizdigimiz qayda qaldy? Shiyrek ghasyr tәuelsiz el bolghanymyzdy bir-aq kýnde úmytyp ketkeni qalay? Joq, әlde "auyldaghynyng auzy sasyq" dep jýr me? Auyldaghy qazaghynyng auzy sasyq eken delik, orystyng keremet bolyp túrghany shamaly ekenin nege angharmaydy. Biz sekildi qazaqtyng neni ansaytynyn basqa bilmese de, Isabekov bilui kerek edi. Qazaq tilinde jazyp, әlemge tanylghan adam jópeldemege kelgende orysshyl bola qaluy nening belgisi?
Dulat aghamyzdy da jeke jýndemeyik. Pen klubtyng bas sardary, tiri klassiygimiz Ábdijәmil Núrpeyisov orysshagha kelgende tipti jýirik eken. Jasy jýzge jaqyndaghan aqsaqalymyz bayandamasyn kózildiriksiz oqyp, irgedegi kórshisine degen adaldyghyn taghy tanytty. Tәuelsizdik alghanymyzgha otyz jylgha jaqyndaghandaghy bizding abyz aqsaqalymyzdyng siqy osy bolsa, jetisken ekenbiz.
Qosh! "Biz qazaqsha aitsaq, ózgeler týsinbey qalady" degen bayaghy qúldyq psihologiyadan aqsaqaldarymyz әli arylmaghan eken. Aldyn-ala audarmashy dayyndap qoygha aqyldary jetpegen be? Bizding naq tәuelsiz el bolugha bet alghanymyzdy kórsetetin osy aqsaqaldar emes pe? Olardy ne týlen týrtti? Shahanov keyde Elbasyny synaytyny bar. BÚÚ-nyng minberinde qazaqsha sóilegen Elbasynyng erligi naghyz batyrlyq eken ghoy. Óz Almatysynda túryp, bizding ýsh arysymyzdyng myna aljasuyn úrpaq keshire alar ma eken? Áy, qaydam!
Shәriphan Qaysar
Abai.kz