Qazaq poeziyasy jayly әr týrli syny pikirler aitylyp qalady. Onyng qúptap qoldaytyny da, sóz etuge túrmaytyny da bar. "Syn shyn bolsyn, shyn syn bolsyn" dep Múhtar atamyz aitpaqshy, aitylghan syndardyng ishinen erekshe eskeruge túrarlyqtary poeziyanyng syrshyldyghy, súlulyghy, kerbezdigi, әuezdiligi jayly jazylghan sýbeli  pikirler. Óitkeni, jýrekti jaryp shyqqan óleng kýnnen taraghan shuaq siyaqty tógilip, janyndy núrgha malyp túrsa qúba-qúp. Jyrdyng qadir qasiyetin shynymen týisingen jangha, «Aqyn bop ghúmyr keshuding qiyndyghyn» (Tólegen Aybergenov) sezinbeyinshe, aq qaghazgha móldiretip kelisti jyr monshaghyn shashugha jýreging daualay qoyar ma eken.  Allanyng bergen erekshe qabiletin «bolmashy nәrselerge aidap salyp» (Múqaghali) shabyt arghymaqtyng túyaghyn tozdyryp, sýrinshek etu aqynnyng әlsizdiginen habar berse kerek-ti.

Qazaq poeziyasy jayly әr týrli syny pikirler aitylyp qalady. Onyng qúptap qoldaytyny da, sóz etuge túrmaytyny da bar. "Syn shyn bolsyn, shyn syn bolsyn" dep Múhtar atamyz aitpaqshy, aitylghan syndardyng ishinen erekshe eskeruge túrarlyqtary poeziyanyng syrshyldyghy, súlulyghy, kerbezdigi, әuezdiligi jayly jazylghan sýbeli  pikirler. Óitkeni, jýrekti jaryp shyqqan óleng kýnnen taraghan shuaq siyaqty tógilip, janyndy núrgha malyp túrsa qúba-qúp. Jyrdyng qadir qasiyetin shynymen týisingen jangha, «Aqyn bop ghúmyr keshuding qiyndyghyn» (Tólegen Aybergenov) sezinbeyinshe, aq qaghazgha móldiretip kelisti jyr monshaghyn shashugha jýreging daualay qoyar ma eken.  Allanyng bergen erekshe qabiletin «bolmashy nәrselerge aidap salyp» (Múqaghali) shabyt arghymaqtyng túyaghyn tozdyryp, sýrinshek etu aqynnyng әlsizdiginen habar berse kerek-ti.

"Dýrbeleng mynau dýniyenin" dýbirine ýn qosu aqyngha tәn desekte, ózining "jan lәzatyn" ghana qanaghattandyryp, ózgege kónil bólmeu shabyt iyesine abyroy әpermesi taghy belgili. Oily oqyrmannyng sanasyna synalap kirip «ap-bәrekeldi» degizbegen jyrdyng quaty kemshin, túzy tatymsyz, sory qalyn. Talghampaz oqyrmandy «shóp te ólen, shónge de ólen» dep aldarqatatyn kezeng kelmeske ketkenin býgingi orta jastan asqan sarabdal aqyndardyng eskergeni jón-au deysing amalsyzdan. Áytpese qazaq poeziyasynda jasy alpystan assa da «jas» aqyndardyng sanatynda jýrgen aghalarymyz bar. Eski dosy shabytynyng qarymyn bayqaghysy kelip baby kelispegen jyr shumaqtaryn tang asyrmay-aq alamangha qosyp qara ólendi qara ókpe qylghany azday, sayasattyng jeline jeleng shyghyp jeldirtep alady keybiri. Rasymen-aq sózding bәsi tómendep, jyrdyng mәni qasha bastady ma, jýgensiz ketkenderge "әi" dep jatqan jandy kórmeysin. Shu asau ólenge tay kezinde búghalyq tastap, ezuinen qanyn tamshylatyp taqymyna әbden ýiretip alghandyqtan bolar, qamshylap emes qaqpaqyldap jýrgizuge kóshti bәzbiri.  Onymen qoymay qysy-jazy arqasynan erin almay «jaratyp», qoy torygha ainalghan kónbis jyrdy oty qashqan ýy manyna arqandap ústap yghyr etken aghalargha ne aitarsyn... Mysaldy jýzdep keltiruge bolar edi, bәle qughanday bolmayyq dep shekten shyqqan myna aqyngha toqtau aitpaqpyz.

Kórgen týigeni, tirshilikten sezip bilgeni, oqyghan toqyghany, óleng sekildi bekzat, kirpiyaz dýniyege sary maydan qyl suyrghanday yjdahatpen qarap talghap jazatyn bireu bolsa ol Naghashybay Múqatov boluy kerek edi. Sanamalap otyrsang almaghan asuy, shyqpaghan biyigi joq aghamyzdyn. Tabaqtay-tabaqtay on shaqty kitaptyng avtory. Jas bolsa jolyn kespey keleshekte kemeldene týser dep, qúla tayyn qamshylap sәt-sapar tiler edik. Sóz etkeli otyrghan aghamyzgha olay aitu qisyngha kelmeydi. "Bәrin de kórdinizder, bәrin de berdinizder, bәrine sendinizder, alpysqa kelsek eken endi bizder" dep Múqaghaly jyrlaghan jasta. Anau-mynau emes Qostanaydyng aduyndy aqyny. Torghayda ol kisining «ataghynan» at ýrkedi. Sóite túra artynan ergen  ini-qaryndastaryna ýlgi kórsetetin «jyr qúmardyn» ózi pendeshilikke salynyp ólendi «ermek» etip otyrghanyn qarasay.

Óleng qúrastyrudyng tehnikasyn jetik mengerip alghanyn kórsetip, baltalasang búzylmaytyn shumaqtarymen sóz patshasynyng әsem sarayynan jii boy kórsete berui jyrgha jany ashityn adamdy bey-jay qaldyrmasy anyq. Bir qaynauy ishinde ketip qany sorghalaghan dýmbilez dýniyening jaryqqa shyghuyna jol beretin basylymdar kóp. Olargha sózimiz ótpey týnilip boldyq. Alayda ataghy darday manday aldy  gazetimizding redaktory men jurnalisterine ne aitsaq bolady? Búl ne sonda, kónil jyqpastyq pa? Joq, әlde poeziyanyng býgingi jetken biyigining kórsetkishi me? Álde basqa «deni dúrys» óleng joq pa basatyn?

Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin tarqatyp aitayyqshy. Juyrda «Qazaq әdebiyeti» gazetining 11-17 nauryz, júma, 2011 jylghy №10 (3226) sanynda poeziya betining qaq jarymyn alghan Naghashybay Múqatovtyng «Qazaghyma qazylghan qabir - kýnshildik» atty toptamasy jaryqqa shyqty. Taqyrybyna qarasang kýnshildikti qabirge teneu sәtti shyqqanday kórinedi. Bir qaraghanda solay. Terenirek ýnilseniz «Qazaghyma qazylghan qabir - kýnshildik» degende aqynnyng neni menzep túrghany týsiniksiz. Sóilemning astaryna myng san ýnilip taqyryp tandauda da aqynnyng qatty qateleskenin bayqadyq. Birinshiden «Qabir - kýnshildik» qazaqtyng ghana jolyna qazylghan deuge negiz joq. Ekinshiden «Kýnshildik» jer betindegi barsha últtyng jamandarynyng boyyna úyalaghan virus. Ony joyatyn antivirus әzirge taptyrmay túr. Múny sóz orayynda aityp jatyrmyz. Áytpese taptauyryn bolghan jalang sózge jany qúmar aqynnyng búdan da soraqy shumaqtaryna «sýrine» jýrip kónilge týigenderimizdi aldarynyzgha «mýshelep» tartsaq ta azdyq etpes edi. Toptamagha alty «otty» óleng basylghan. Alghashqysy «Sóz qayda».

«Aldynnan alaulamas ot-namys kil,(!)
Túnjyrap tómen qarap kóp tanys jýr.(??)
Sanana samghap baryp(!) (qyzyq teneu)sýngiytúghyn,
Sóz qayda zulaghanda (Ýstingi jolda samghasa, astynghy jolda zulaydy) oqtan úshqyr.

(Úshqyr da samghau men zulaudyng "bauyry". Qarap túrsanyz bir shumaqta maghanasy birdey ýsh sóilem iyq tenestirip birge jýr). Ár shumaqtan song «Sóz qaydamen» ayaqtalatynyna qaraghanda, aqyn aldymen aitar sózin (oyyn emes) qaghazgha ret-retimen týsirip alyp sodan keyin kirpish qalaghanday óretin boluy kerek. Ábden qalyptasyp alghan ghoy sondaygha.

Odan әrmen aqyn bylaysha tolghanady. «Jaqsyny jalmauyzdar (!) jalmap jatty, (búryn sondy biz estimegen teneu)
Jaqsylap ayalayyq arman-baqty. (qaydaghy armandy aityp túr)
Silekeydi aghyzghan tek auyzdan (silekey basqa qay jerden aghady)
Sóz qayda sheker menen baldan tәtti».

Songhy jolgha bastapqy joldardyng qabyspay túrghany óz aldyna, sheker men baldyng sinonimderi bir bolghandyqtan songhy «sheshushi» sóilemderding arasyna «lay» salynbaghan.

Kýn týgil, qara týnde qalghytpaghan (apyray ne dep ketti dep shoshyna bastaghanymyzda),
Kisini jaratqan-au nar ghyp dalam (dep jolgha salghanday boldy)
Saqtalghan sandyghynda san babanyn
Sóz qayda sary altynnan artyq maghan. Songhy eki jol ýshin aldynghy eki joldy «eniretip» әkelip qatargha qosqany kózge úryp túr.

Endi «Ómir degen» ólenge nazar audarynyzdar. Múqaghaly aqyn «ómir degen búiym emes qoldaghy, Ómir degen úly beket joldaghy» dep jyrlaghan «ómirge» aqyn aghamyz basqa "qyrynan" keledi.

«Janar oty jýgirmeytin joq alap», (Búr eshkim jazbaghan tyng teneuding týri)
Jatady ghoy jol boyynda jota qap.(jol jiyeginde ne jatpaydy aghasy-au)
Ómir degen tas jol emes tóselgen, (búl endi zamanauy teneu)
Ózindi sharshatar kedir, búdyr, shoqalaq".

Poeziyagha tәn qanday jylylyqty bayqadynyz. Jol sekildi ólende soghyp tastaghan bolar, sәl shydanyz? Mashinanyng ishinde kele jatqanda tughandyqtan "shynayy" shyqsyn dep qolyna qalamsabyn alyp jaza salghan shyghar dep kóz júma qarayyn desen, naghyz «qyzyghy» artynda eken.

«Aynala qúbylsa adam nege qalghydy, (!)
Alaqangha zәru, sirә, әr gýli.(!)»
Ómir degen ózen emes tap-taza
Órip jýredi baqa, shayannyng barlyghy. (Al kerek bolsa).
Kól jiyeginde kókte, jayqal qúraghy,(?!)
Kókirekterden kóterile bergey úrany(!?)
Ómir degen tamyljyghan súlu tang emes(?!)
Bar ghoy onyng búlty, týni, túmany.(?)

Syr shertuge bәri, bәri haqyly, (Áp-bәrekeldi!!)
Sirә, bolgham joq búl dýnie jat úly.(Ne dep ketti aqyn)
Ómir degen jasyl týsti shóp emes, (!) (apyray solay ma edi)
Bәtenke astynda balshyq, qúmy, taqyry.(!?). (qap býldirdi-au)

Mine jiyrmasynshy ghasyrda topqa týsip, arqaly aqyndardan bata alyp, shashasyna shang júqtyrmay, jiyrmasynshy ghasyrdyng esigin teuip kirgen «qúlagerdin» ekpini.

Ýshinshi ólenining «esimi» jaman emes. «Adamdy adam týsinbese». Adam taghdyr turaly jazbaghan aqyn bar ma, tәiiri. Álem әdebiyetining klassikteri de adam ómirining qyry men syryn ashamyz dep ghaziz ghúmyrlaryn arnady. Biraq olar jyrlady eken dep búl taqyryp tausylyp, sarqylyp qaldy deuge bola ma? Ár aqyn ózinshe jyrlady. Bireu elirip jyrlady, bireu egilip jyrlady. Áli kýnge jyrlanyp keldi. Qazaqtyng aduyndy aqyndarynynda búl sýrleude izderi jatyr. Áriyne taptalyp jatqan tayghaq joldan óz soqpaghyndy tabu ýshin boydy «buatyn» shabyt qana emes, enbekqorlyqpen, izdenistin, talghampazdyqtyn, allanyng bergen bir týiir baghy talanttyng aqyngha qol úshyn sozatyn kezide osy tús.

Al Naghashybay Múqatov aghamyz adam jayly qalay tebirenedi desenizshi.
«Jaqsylardy qay joyqyn kýsh jansha alar,(!?)
Jarastyghyna jalt búrylyp tamsanar (?!)
Últyna qarap qaq bólinetinder qauipti (!) (Ne aitqysy kelip túr eken aqynnyn)
Úyatsyz, arsyz, kórgensiz de dәl solar» (!)

Ayypqa búiyrmanyzdar aqynnyng ne aitqysy kelgendigin týsine almaghandyqtan, «órem» jetpegendikten búl shumaqqa taldau jasamay jeldirtip óte shyqpaqpyn. Kelesi shumaq bylay bastalady.

"Shynymdy aitsam ong qolyma nan ústap, (nan ústap aitqasyn senemiz ghoy, biraq qanday shyndyqty aitpaq aqyn?)

Shyn baptaghan balapanyng әri úshpaq. (Balapannyng әrirek úshatynyna ant-su iship keregi ne ?)

Ayaq-tabaghy aralasqan aghayyn (!) (Jogharydaghy shyndyq pen balapan qayda qaldy, aghayyny nesi)
Ayaq astynan amandaspaydy alystap. (!) (Týk týsinsek búiyrmasyn.)

Osymen qoya qoysa jaqsy bolatyn edi, shabyttanghan aqyn boy bere me, oiyn kilt búryp «ghalamat» teneu aitady. Adam balasy jaralghaly eshkimning qolyna týspegen suret, kórkem keste.
«Aqyldyng boyy jusannan da alasa-aq, (sizderdi bilmeymin búl teneudi ózim alghash ret estip tang qalyp silekeyim aqyn aitqanday auzymnan shúbyryp otyr)
Aq jýrekke jýrgendey me jara sap» (Múnysy endi jaramady, әp-әdemi әn edi púshyq shirkin qor etti-audyng kebi keldi.)
Kelisu emes, kerisui kóp ómirde,(!)
Jýgeredi adam pyshaq, myltyq ala sap.(!?) (Aqynnyng búl jerdegi "kemshiligi" pyshaq, myltyq alyp jýgeretinderding atyn aitpay jasyryp qalghandyghy. Áytpese qazaqsha til ýirenip jýrgenderge jattatqyzyp-aq qoyatyn shumaqtar.)

Jogharyda toptamasyna «Qazaghyma qazylghan qabir - kýnshildik» dep nege at qoydy desek, «kýnshildik» degen ólenindegi «sәtti» joldardyng qúrmetine tandalyp alynghan bolyp shyqty. Birge oqiyq.
«Kórsetti kórgensiz jaghyp may shamdardy,(!)
Tarlandar taghy sózden taysalmady. (!)
Kýnshildik kókten qúlatyp kósemderdi (Qalyqtap úshyp jýrgende demegenine shýkir)
Kýnshildik jerlegen ghoy jaysandardy". (Kelesi shumaghy qúla týzge laghyp ketedi)
Kimge kerek qarap túryp qaralau,(?!)
Kimge kerek jýrekti jii jaralau?!(?!)
Kýnshildikting әlem-tapyryq iyisi (!?)
Kýnde kirer әjethanadan jaman-au!

Dәl búlay «jerine jetkizip» aitu ekining birining qolynan kelmes. Degenmen úly Abaydyng «Bóten sózben bylghansa sóz arasy, ol - aqynnyng bilimsiz bisharasy" degen ghibratty sózi kókeyimnen ketpey túryp aldy osy joldardy oqyghanda.

Bәlkim adamnyng oiy qasandanyp bara jatqanda, qogham aqshany dәriptep, últ ruhaniyaty qúldyrap, mayda-shýide asyl jyrgha arqau bolghan zamanda, adam balasy oilaudan «qaji» bastaghanda astarlap, kórkem teneu izdep oy әlemin kezip «sharshaghansha», laq etkizip «tógip» aitu kerek te shyghar. Kýlbiltelemey Naghashybay Múqatov aghamyz sekildi kózge shúqyp aitsaq, bireu bolmasa bireu oqyp «kýnshildik turaly aqyn jaqsy aitypty» dep búl sózge әn jazar. Ol әn jalpy júrtqa jayylyp hit bolar. Sebebi búl kisi orysy kóp ortada tanymal jan. Tilining «azdap» shorqaqtyghy, teneuindegi «úrdajyq» oilary óleninde jii kezdesetin ýstirt shumaqtary, resmy tilmen qarym-qatynasta jii bolghandyqtan shúbarlanyp ketip,  jayylyp, erkin jazuyna kedergi keltirip jatuy da mýmkin ekendigin «eskergen» dúrys. Áytpese atyna qanyq azamattar «oy, ol ýlken aqyn» dep bastaryn shayqap sóilegende senip-aq qalasyn. Al jogharydaghy jyrlardy shabyty joq kezde jazghan shyghar deuge taghy kelmeydi. Shabyty joq kezde ólenmen «oynaytyndar» kenesting tilimen aitqanda «halturshikter». Olardyng zamany ótkeli qashan. Ózderimen birge óleni de joghaldy beybaqtardyn. Attary da atalmaydy. Rәsua bolghan qaghazgha janyng ashidy, әtten. Týsingenge osynyng ózi sabaq emes pe?

Qate týsinip qalyp jýrmenizder aghamyzdyng «aqyndyghyn» tartyp alghaly otyrghan joqpyz. Dәmin «tatyp» qalghan kiyeli ónerden shettetuge shamamyz da jetpes. Bizdiki tek qana «sudyng da súrauy bolatyny» sekildi, jyrdyng da kiyesi baryn esine salu. Jazghysh degen jaman attan abay bolsyn degen izgi tilek. Auzyna kelgen sózdi tópelep jaza beruden payda joghyn, "Kónildegi kórikti oidynda auyzgha týskende adyra qala beretinin» (Múqaghaliy), aqyngha (eger sol dengeyde bolsa) eskertu. Keleshekte aq qaghazgha iytelgidey shýilikkende «eki shoqyp bir qarap», oqyrman degen synshy júrttan "iymenip" otyruyn talap etu. Taghy bir ótinishimiz - sózimizden qorytyndy shygharyp jatsa poeziya aidynyna kez kelgen uaqytta shomyla berudi dogharsa. Tipti, mýlde at basyn búrmay ketse tamasha bolar edi. Áytpese poeziyanyng shalqaryna juynyp jýrgen jastargha tamshylaghan shumaqtary «júghysty» bolyp asyl men jasyqty ajyratudan qalatyn týrimiz bar.

www.masa.kz internet gazeti