Senbi, 8 Mamyr 2021
Anyq 5371 5 pikir 11 Qyrkýiek, 2018 saghat 14:05

"Basy joq anasynyng emshegin emgen bala"

nemese býgingi jazushylar neni jazuy kerek?

Almatyda  ziyalylardyng basyn qosqan alqaly jiyn ótip jatyr. Oghan elimiz ben shet elding 16 memleketinen aqyn-jazushylar, publisister, dramaturgter, filosoftar men audarmashylar kelgen. Jәne qazaq  PEN klubynyng AQSh taghy ókili, jazushy, professor Vladimir Kartsev pen Londondaghy ókili, audarmashy Saymon Hollinsortz qatysty.

Ortagha tastalghan taqyryp ta auqymdy. “Qúbylmaly әlemdegi zamanauy әdebiyetting orny” dep atalady.

Biz aldymen, әdebiyetting әlemdegi ornynan búryn, qazirgi qoghamdaghy róli qanday degenge jauap izdep kórsek. 2016 jylghy zertteuler boyynsha elimizdegi jastardyng 80 payyzy kitapty ne óte siyrek oqidy nemese mýlde betin ashpaydy eken. Sodan da bolar, oqyrman men jazushynyng arasyndaghy baylanys ýzilip qaldy deytinder kóp. Oghan ne sebep? Sebep oqyrmandy qyzyqtyra almauda shyghar. Mәselen, ainalamyzda bolyp jatqan qoghamdyq-әleumettik mәseleler  bizdin  әdebiyetten kórinis tauyp jatqan joq. Qazir kez-kelgen qazaqtyng basynda ýi, krediyt, aqsha mәselesi bar. Búl materialdyq qarapayym taqyryp bolghanymen, halyqtyng shyn mәnindegi jaghdayy osy mәselelerge tirelip túrghany aqiqat qoy. Odan bólek, qoghamdaghy  úrlyq pen jemqorlyq ta әdebiyet arqyly ayamay әshkerelenui tiyis edi. Mýmkin, búl taqyryptardy qauzaghan tuyndylar halyqqa jetpey jatqan bolar. Demek, kitaptyng jarnamasy men taralymy da manyzdy. Búl jazushylarymyzgha  әdeby agentterdin  qajettigin kórsetedi.

Ekinshiden, qazirgi adamdar neghúrlym qysqa, naqty jazbalargha den qoyady. Óitkeni aqparat kóp, uaqyt tyghyz.

Endi, bizding әlem әdebiyetindegi ornymyz qanday degenge  jauap  izdep  kórsek...

Búl saualgha kelgende kóbimiz  Múhtar Áuezovtyng “Abay joly” romany әlemning 116 tiline audarylghanyn algha tartamyz. Biraq, ol romannyng shyqqanyna da jetpis jyldan asyp ketkenin eskeruge tiyispiz. Al, Abaydyng qansha óleni basqa tilderge  audaryldy? Hosh, ol ótken uaqyt.

Al, qazirgi aqyn-jazushylarymyzdan  Dulat Isabekovtyn, Ghalym Jaylybaydyn, Didar Amantaydyn, Duman Ramazan, Tanagóz Tolqynqyzy  taghy basqa avtorlardyng shygharmalary basqa tilderge audarylypty.  Biraq, shynyn aitqanda búl avtorlardy jәne audarylghan shygharmalardy jastardyng kóbi bilmeydi.

Dulat Isabekov, jazushy:

- Reseyding 24-kanalynan Siriyadaghy bir oqighany kórdim. Kishkentay 1 jarym jastaghy bala sheshesining emshegin emip jatyr. Al, anasynyng basy joq. Mine, osynday adamnyng janyn týrshiktiretin oqighalardyng kezinde ómir sýrip jatqanda biz jazushylar biriguimiz kerek.

Jazushylardyng aryn-namysyn qorghau ýshin Londonda PEN klub ashyldy. Endi sony ary qaray kenitip, dýnie jýzine nasihattasa,  әr memleketten habarlasady. Olar qarjylaryn audarsyn. Búl bizge nege kerek? Árbir qarapayym jazushynyng ar jaghynda eki myng oqushy túr dep eseptegende, dýnie jýzining jazushylaryn osy eki myngha kóbeytip kórinizder. Qanday kóp armiya bolady. Olardyng basty qaruy – sóz. Anau Bibliyadan bastau alatyn, Qúrannan bastau alatyn beybitshilik mәselesin biz osy sóz arqyly ornatuymyz kerek. Al, qaru arqyly ornatu, bir-birine sanksiya jariyalau - әnesheyin adamdardy әbigerge týsiru. Biz bir-birimizdi audaruymyz kerek. Qazirgidey aqsha ýshin Londonda nemese Fransiyada audaryp, eki jýz danamen tastay salu ýshin emes. Ol kәdimgi qazaq әdebiyetin tanytatynday bolu kerek. Men Angliyada bolghanda ýsh ret kitabym shyqty. Sonda aitqanym osy. Bizding әdebiyet aghylshynnyn, fransuzdyng býgingi әdebiyetinen  eshqanday kem soqpaydy. Qazir Qazaqstanda eshtene joq degen oida túrsyndar bәrin. Biraq, biz bir-birimizding sózimizdi birimiz tyndayyq! Býgingi forumda osy sóz boluy kerek dep oilaymyn.

Úlyqbek Esdәulet, aqyn, Qazaqstan Jazushylar Odaghynyng tóraghasy:

- Qogham ruhany ashtyqa jýrgenin kóbine sezine bermeydi. Ony aldymen sezip, adamzatty saqtandyratyn  qalam iyeleri. Bir paradoks bar. Qogham bayyghan sayyn, ruhany ash bola týsedi. Sondyqtan toq qoghamda jýrip ruhany ashtyqqa úshyramas ýshin jazylghan hәm әli jazylmaghan ruhany qazynalarymyzdy joyyp almau ýshin asyl sózdi qadirleyik. Kórkem sózding qúnyn týsirip almay kózding qarashyghynday qorghap, arymyzdy saqtaghanday ardaqtay bileyik. Sóz ben til aldyndaghy jauapkershiligimizdi úmytpasaq bolghany.

Sonymen Almatydaghy әdebiyet jiyny eki kýnge jalghaspaq. Biraq, bizdi oilandyrghan taghy bir dýnie – jiynda sóz alghandardyng barlyghy derlik kenes әdebiyetining ókilderi. Tipti, qazaqsha bir auyz lәm demegenderinen sol kezendi ansaytynyn da angharyp qaldyq.

Jәne, ol kisilerding aituynsha internet pen smartfondar uaqytsha qúbylys. Alayda, adamzat kelbetin ózgertken smartfondar bizding ómirimizge dendep engeni sonshalyq, olar bizding ajyramas bóligimizge ainaldy. Aldaghy uaqytta da solay bola bermek.

Osy túrghydan alghanda, XXI ghasyrdyn  jetistikterin qabylday almaytyn kenestik buyn - zamanauy әdebiyetke  jәne qúbylmaly әlemge qanday janashyldyq pen ózgeris әkelui mýmkin? Endigi saual osy bolsa kerek...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz

 

 

 

5 pikir