Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2698 0 pikir 20 Nauryz, 2011 saghat 08:53

Qayrat Joldybay. Bilim ordalarynda hidjab kiige zanmen tyiym salu kerek pe?

Biz san ghasyrdan beri Islam dinin ústanyp kelgen músylman halyqpyz. Sondyqtan qazir jastardyn, sonyng ishinde qyz balalardyng óz dinine bet búryp jatqandyghy quanarlyq jaghday. Al әiel zatynyng dinimizding talaby boyynsha kiyinui - paryz. Qúran kәrimning «Núr» sýresinde búl anyq aitylghan.

Meninshe, qyzdargha búl jóninen kýshtep tyiym saludyng ornyna basqa jol qarastyruymyz kerek.

Ata-babalarymyz esh uaqytta "bizding dәstýr-saltymyzda oramal taghu joq" dep qasiyetti Qúrannyng búiryghyna qarsy shyqpaghan. Kerisinshe, ózderining mәdeniyetine, әdet-ghúrpyna, diline say etip nebir әsem kiyim ýlgilerin jasap shygharghan. Olardyng Qúran talaptaryna qayshy kelmeuin basty nazarda ústaghan. Negizinde, músylmansha kiyimdi qazaqylandyryp kiige sharighat boyynsha rúqsat. Óitkeni Qúranda paryz etilgen kiyim ýlgisi "qara, jasyl týsti bolsyn" degen sekildi naqty әri qatang forma kórsetilmegen. Olay bolsa, әiel balasy ózining dene bitimin qatty keskindemeytin, denesin kórsetetindey júqa emes jәne jýzi, eki qoly, tobyqtyng tómengi jaghynan tys basqa barlyq jerlerin jabatynday kez kelgen kiyim ýlgisin tandap kiiine bolady. Demek әiel balasynyng Qúran ólshemderinen shyqpau shartymen sәndi әri ózine jarasymdy, estetikagha say kiyim kiiine erki bar. Olay bolsa, býgin de zaman talaby men últtyq týsinigimizge say músylmansha kiyim ýlgilerin tiguge nege bolmasyn?

Biz san ghasyrdan beri Islam dinin ústanyp kelgen músylman halyqpyz. Sondyqtan qazir jastardyn, sonyng ishinde qyz balalardyng óz dinine bet búryp jatqandyghy quanarlyq jaghday. Al әiel zatynyng dinimizding talaby boyynsha kiyinui - paryz. Qúran kәrimning «Núr» sýresinde búl anyq aitylghan.

Meninshe, qyzdargha búl jóninen kýshtep tyiym saludyng ornyna basqa jol qarastyruymyz kerek.

Ata-babalarymyz esh uaqytta "bizding dәstýr-saltymyzda oramal taghu joq" dep qasiyetti Qúrannyng búiryghyna qarsy shyqpaghan. Kerisinshe, ózderining mәdeniyetine, әdet-ghúrpyna, diline say etip nebir әsem kiyim ýlgilerin jasap shygharghan. Olardyng Qúran talaptaryna qayshy kelmeuin basty nazarda ústaghan. Negizinde, músylmansha kiyimdi qazaqylandyryp kiige sharighat boyynsha rúqsat. Óitkeni Qúranda paryz etilgen kiyim ýlgisi "qara, jasyl týsti bolsyn" degen sekildi naqty әri qatang forma kórsetilmegen. Olay bolsa, әiel balasy ózining dene bitimin qatty keskindemeytin, denesin kórsetetindey júqa emes jәne jýzi, eki qoly, tobyqtyng tómengi jaghynan tys basqa barlyq jerlerin jabatynday kez kelgen kiyim ýlgisin tandap kiiine bolady. Demek әiel balasynyng Qúran ólshemderinen shyqpau shartymen sәndi әri ózine jarasymdy, estetikagha say kiyim kiiine erki bar. Olay bolsa, býgin de zaman talaby men últtyq týsinigimizge say músylmansha kiyim ýlgilerin tiguge nege bolmasyn?

Ókinishke qaray, býgingi tanda sәukelening bir ghana týrin kórip jýrmiz. Al negizinde, qazaqta sharighatqa say sәukelening nebir týrleri bolghan. Kelin bolyp týskennen keyin kiyiletin kiymeshek týrleri de osy «hijabtyn» últtyq núsqasy. Sondyqtan ayauly qaryndastarymyzgha zaman talaby men últtyq týsinigimizge say músylmansha kiyim ýlgilerin tigip úsynu býgingi qalyptasyp otyrghan jaghdaydy sheshuding eng tiyimdi joly dep oilaymyn. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy músylman qyzdarynyng qazirgi estetika men sharighat talabyna say, últtyq naqyshtary bar ozyq kiyim ýlgilerin anyqtau maqsatynda dizaynerler men osy sala mamandary arasynda arnayy bәige jariyalaudy josparlap otyr.

Taghy bir eskeretin jayt sharighat sharttaryna say kiyimdi mindetti týrde «hijab» dep atau shart emes. Tipti qajet te emes. Qazaq búl sózdi mýlde qoldanbaghan.

Elbasymyz keshe ghana Týrkistan qalasynda ótken ziyalylarmen kezdesuinde hidjab turaly ashyq kózqarasyn bildirdi. Biraq zanmen tyiym salu turaly aitqan joq. Jalpy zannan basqa qanday joldarmen hidjabqa tyiym salugha bolady?

Elbasymyzdyng búl túrghyda aitqan búl sózin músylman qyzdardyng sharighat boyynsha kiyinuine týbegeyli qarsy kózqaras dep týsinu - asyghystyq. Óitkeni Núrsúltan Ábishúly jalpy músylmandyqqa qarsy emes ekendigin sol sózinde de, ózge súhbattarynda da bildirip jýr. Al Elbasynyng «qarsymyn» degeni qyz balalardyng jalpy islam talaby boyynsha kiiinuine emes, keybir elderindegidey qap-qara týsti hijab ýlgisi men tek kózdi ghana ashyq qaldyratyn paranjagha baylanysty boluy mýmkin. Sebebi bizding halyq múnday kiyim ýlgisin eshbir kezende kiymegen. Qara týs qazaq halqynda qayghy jamylghanda ghana kiyiledi.

«muftyat.kz» sayty

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1491
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5555