Qazaqstandaghy alghashqy

«Ádeby әlem» әdebiyet

portaly jobasynyng avtory

Sh.Múqan  myrzanyng nazaryna!

Ótken jyldyng sonynda әlemtor kenistiginde «Ádeby әlemnin» túsauy kesilgeni esinizde bolar. Qaperinizge salsaq, «Ádeby әlem» - elimizdegi alghashqy әdebiyet portaly. Atalmysh mekenjaydan (adebiet.kz) virtualdy alfavittik kórsetkish boyynsha kórnekti aqyn-jazushylardyng ónegeli ómirimen, óshpes tuyndylarymen tanysugha bolady. Qysqasy, elektrondy kitaphana.

«...Endigi maqsat - osy qúndylyqtardy internetsiz iyne shanshym jer baspaytyn óskeleng úrpaqtyng oiyna darytu» - dep jariyagha jar salghan joba avtorlarynyng ústanymy kónilge qonymdy-aq. Quatty bastama, iri joba deuge negiz bar. Alayda nazymyz da joq emes.

Qazaqstandaghy alghashqy

«Ádeby әlem» әdebiyet

portaly jobasynyng avtory

Sh.Múqan  myrzanyng nazaryna!

Ótken jyldyng sonynda әlemtor kenistiginde «Ádeby әlemnin» túsauy kesilgeni esinizde bolar. Qaperinizge salsaq, «Ádeby әlem» - elimizdegi alghashqy әdebiyet portaly. Atalmysh mekenjaydan (adebiet.kz) virtualdy alfavittik kórsetkish boyynsha kórnekti aqyn-jazushylardyng ónegeli ómirimen, óshpes tuyndylarymen tanysugha bolady. Qysqasy, elektrondy kitaphana.

«...Endigi maqsat - osy qúndylyqtardy internetsiz iyne shanshym jer baspaytyn óskeleng úrpaqtyng oiyna darytu» - dep jariyagha jar salghan joba avtorlarynyng ústanymy kónilge qonymdy-aq. Quatty bastama, iri joba deuge negiz bar. Alayda nazymyz da joq emes.

Ádebiyet portalyna Asanqayghydan Mahambetke deyingi, Abay zamanyndaghy әdebiyet, kenes kezenindegi shygharmalar men Tәuelsizdik tany tughyzghan tuyndylar engizilgen-di. Naqtyraq aitsaq, 168 avtordyng ómiri jayly mәlimet jәne biraz tuyndylardy tabugha bolady. Demek izdegen aqyn-jazushynyzdy tizimnen taba almay, kónilinizge kirbing týsken sәtter bolghan shyghar? «Izdegenimizdi tappadyq! Bú neghylghan saytsymaq?!» dep sher tarqatqan qoldanushylar qatarynan emesiz be?!.. Búny portaldyng «Qonaq kitabynan» bayqau qiyn emes. Qosh!

Birinshiden, «bizding maqsatymyz - portalgha qazaq әdebiyetining kórnekti aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn ghana engizu»- dep ant suyn ishken joba jetekshileri Aqseleu Seydimbektin, Asqar Sýleymenovtin, Baubek Búlqyshevtyn, Dәuitәli Stambekovtyn, Evney Bóketovtin, Jayyq Bektúrovtyn, Júmatay Jaqypbaevtyn, Júmeken Nәjimedenovtin, Jýrsin Ermannyn, Medeu Sәrsekenin, Múqan Imanjanovtyn, Oralhan Bókeydin, Ómir Kәripúlynyn, Sattar Erubaevtyn, Saylauhan Nәkenovtin, Serik Aqsúnqarúlynyn, Sofy Smataevtyn, Temirhan Medetbektin, Tólen Ábdiktin, Tóken Áljanteginin, Túrsyn Júrtbaydyng quatty hәm shabytty tuyndylaryn «әlemdik torgha» (internetke) engizudi qiyndyqqa balady.

«Ádeby kitaptardy elektrondyq núsqagha ainaldyryp, taqyryp-taqyrypqa bólu bir kýnning sharuasy emes, bir adamnyng qolynan keletin júmys emes»-degen joba jetekshisi Sh.Múqannyng sózimen keliseyikshi. Sóitse de әdeby portalda jogharyda atalghan alymdy aqyndar, quatty qalamdozdar men sheber audarmashylar jayly derek nege joq?! Portal qoldanushylarynyng últtyq әdebiyet marghasqalary turaly bir auyz sóz tappaghany qalay?

Endi qaranyz, «Ádeby әlem» qazaq әdebiyetining úly hәm tendessiz tuyndysyna ainalghan M.Áuezovting «Abay joly» roman-epopeyasyn internetke engizdik dep masattanady. Tórt tomdy epopeyalyq kólemdi romannyng birinshi kitabyn ghana (onyng ózi tolyq emes) engizip, kóz aldaudyng qajeti qansha? Portalda roman-epopeya tútas jaryq kórmey, «Ádeby әlemnin» asyghy alshysynan týsui neghaybil... Úyat!

Sonan song әdebiyet portalynyng moderatorlary men menedjerleri «Biz saytqa qazaq әdebiyetining kórnekti aqyn-jazushylarynyng shygharmalaryn engizudemiz» degenin negizge alayyqshy. Key jas qalam iyeleri «kórnekti aqyndar» qatarynan kóringeni bylay túrsyn, ondaghan tuyndylary qosa engen. Mysaly, jas aqyn Bauyrjan Haliollanyng ólenderi «Tәuelsizdik tany tughyzghan tuyndylar» qatarynda sap týzegende, Alashtyng aqtangeri Serik Aqsúnqarúly «ay qarap jýrdi» me? Jastardyng tuyndylary engizilgenine qarsy emespiz, әriyne. Biraq obektivtilik bolu kerek dep oilaymyz!

Ekinshiden, sózimiz jalan, oiymyz jútang  bolmas ýshin portal qoldanushylarynynyng da pikirin bilgen edik.

- Aqparattyq tehnologiyalar ghasyrynda múnday portaldardyng manyzy arta týspek. Men qazaq tili men әdebiyeti múghalimi retinde «Ádeby әlem» portalyn qoldaymyn. Birshama aqyndardy, keybir tuyndylardy tauyp alyp, emin-erkin oqugha bolady. Ásirese tehnikanyng «qúlaghynda oinaghan» jastar ýshin ruhany azyq bola alady.

Amal ne, kóbine asa qajet tuyndylar tabylmay jatady. Mәselen Oralhan Bókeydin, Múhtar Maghauinnin, Tahauy Ahtanovtyn, Oljas Sýleymenovting birde-bir tuyndysy joq portalda. HIX ghasyrda otarshyldyq ezgige tegeurindi qarsylyq tanytyp, halyq ruhyn oyatqan aqyndar Narmanbet Ormanbetúly, Imanjan Jylqaydarov, Qayyp Aynabekov, Tayjan Qalmaghambetovter eskerusiz qalypty!

Tipti portalgha engizilgen keybir shygharmalardyng basy bar da ayaghy joq. Búnyng bәri «Ádeby әlemnin» últtyq portal dәrejesine kóteriluine kedergi bolady ma dep oilaymyn» - deydi Qaraghandydaghy №4 mektep-internatynyng múghalimi Jәlel Quandyqúly.

Al aimaghymyzdaghy joghary oqu ornynyng studenti Múrat Alamanov oiyn bylay jetkizdi:

- Ózim de, zamandastarym da portalmen tanysqanbyz. Óte jaqsy bastama! «Ádeby әlemnin» dizayny (syrtqy kórinisi) tartymdy bolghanymen, biraq mulitiymedialyq mýmkindikteri tar bolghany qynjyltady. Ózing qarashy, portal degen sózding auqymy keng ghoy. Álemning eng ozyq degen últtyq portaldaryn ashsan, audio-viydeo materialdar, fotoqújattar, songhy janalyqtar, saualnamalar, taghysyn taghylar aldynan tizilip shyghady. Janyp, qaynap túrady kәdimgidey. Osylaysha sonday әdebi, tarihi, tanymdyq portaldargha  jastar aghylady, qyzyghady, úmtylady ghoy. Bizding portal mulitiymedialyq túrghydan qaraghanda qúrghaqtau. Ózine eliktiretindey, shaqyratynday sony eshtene joq. Qarapayym «Izdeu» tetigin de taba almaysyn... Sol túrghyda portal damysa deymiz!- deydi.

Ýshinshiden, aqparat naryghynda әdeby portal ýshin taym-menedjmentting (uaqytty basqaru) manyzy asa zor bolmaq. Álemdik marketingting zandylyqtary boyynsha sayt kýnde janaryp, jandanyp túruy tiyis. Onday jýie eshqanday syltaulargha baghynbaytyny da ayan. Álbette «Ádeby әlem» ýshin búnyng barlyghy tansyq emes bolar.

Bizding oiymyzsha, qoldanushylardyng portaldy qyzu talqygha saluy - zandy qúbylys. Sondyqtan joba jetekshileri azarda-bezer bolmay, «internetsiz iyne shanshym jer baspaytyn óskeleng úrpaqtyn» tilegin eskerse deymiz. Sonday-aq «Jay jýrgende bәri de at, shapqanda shama biliner» degendey, ortalyq kitaphanalar men baspahanalar portaldyng ósip-órkendeuine sep boluy kerek! Portal qoldanushylary «jel túrghyzdy». Endi shópting basy qimylday ma, «Ádeby әlem»?!

Qaraghandy qalasy

"Abay-aqparat"