Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3915 0 pikir 28 Nauryz, 2011 saghat 04:50

Tanjaryq Dastanúly. Esti qyz etegin jabady

Islam dini-belgili bir qauymgha nemese últqa ghana emes kýlli adamzatqa týsirilgen aqyrghy din. Allah Taghala Haq dindi týsindirip, ýiretu ýshin qashanda Payghambarlar jiberip otyrghan. Adam balasyna aq pen qarany, aqiqat pen jalghannyng ara jigin ajyratyp kórsetu ýshin aqyrghy payghambary Múhammedti (s.gh.s.) jiberdi. Búl jayynda Qúranda Ánbiya sýresining 107-ayatynda: «Biz seni býkil әlemge rahmet etip qana jiberdik »- deydi. Nadandyqtyng batpaghyna  batyp, adamdyqtyng asqaryna jete almay adasqan jýrekterdi Jaratushy belgilegen tәrtip pen ómir sýruge ýndegen kýlli Payghambarlar erkek bolghan, biraq sol Payghambarlardyng barshasyn Allah Taghala ananyng qúrsaghynda jetildirip, әiel zatyna Payghambardy ómirge әkelu mәrtebesin bergen.

Islam dini-belgili bir qauymgha nemese últqa ghana emes kýlli adamzatqa týsirilgen aqyrghy din. Allah Taghala Haq dindi týsindirip, ýiretu ýshin qashanda Payghambarlar jiberip otyrghan. Adam balasyna aq pen qarany, aqiqat pen jalghannyng ara jigin ajyratyp kórsetu ýshin aqyrghy payghambary Múhammedti (s.gh.s.) jiberdi. Búl jayynda Qúranda Ánbiya sýresining 107-ayatynda: «Biz seni býkil әlemge rahmet etip qana jiberdik »- deydi. Nadandyqtyng batpaghyna  batyp, adamdyqtyng asqaryna jete almay adasqan jýrekterdi Jaratushy belgilegen tәrtip pen ómir sýruge ýndegen kýlli Payghambarlar erkek bolghan, biraq sol Payghambarlardyng barshasyn Allah Taghala ananyng qúrsaghynda jetildirip, әiel zatyna Payghambardy ómirge әkelu mәrtebesin bergen.

Payghambarymyz (s.gh.s.): «Júmaq-anannyng tabanynyn  astynda»-degen. Islamnyng әiel zatyna degen qúrmetin Payghambarymyz (s.gh.s.) osylaysha jetkizgen. Býgingi qyz bala ertengi ayauly-ana. Últtyng bolashaghyn, el bastaytyn kósemin, qol bastaytyn batyryn, top jaratyn dýldýlin dýniyege әkeletin de ana. Bolashaq ana bolatyn qyz balany, babalarymyz: «Qyzgha qyryq ýiden tyiym »-dep, suyq qol, jelikken kónilden qyzghyshtay qory bilgen. Qyzdan ar, jigitten namys ketse bolashaghy búlynghyr tartyp, taghy tenselip, baghy basynan úshatynyn tereng týsingen. «Es bilgen qyz etegin jabady»-degen. Keng kóilek kiyip etegin úzartu tek boyynda imany bar qyzdyng isi. Qúranda Allah Taghala Núr sýresinde: «Mýmin (músylman) әielderge de ait: (Bógde erlerden) kózderin saqtasyn.  Ári úyatty jerlerin (zinadan) qorghasyn. Sonday-aq zeynetterin kórsetpesin ... jәne býrkenshekterin omyraularyna týsirsin...»-deydi.

Qart Kaspiy men Altay taudyng arasyn qorghap kelgen babalarymyz úl-qyzyn Qúrannyng jolymen tәrbiyelegen, olay deytinimiz Núr sýresinde búiyrylghan Allanyng әmirin,  dalanyng danalary jogharyda aitylghan maqal-mәtelderi, qanatty sózderi men órnektep úrpaqqa ósiyet etken. Jelegi jerge týsip quraghan bәiterekten góri, tamyrynda nәri, jamylghan japyraghy bar jasyl jelekting tabighatta kórikti, kýn kýidirgenderge kólenke, seruendegenderge saya, qogham ýshin qymbatty bolyp keletini siyaqty әuretin japqan әiel de   Allanyng jәne adamdardyng arasynda abyroyly,  úrpaqqa ýlgi bolmaq.

Payghambarymyz (s.gh.s.) úyat pen imannyng dos ekenin, eger de bir adamnan úyat ketse onda artynan iman ketetinin aitqan. Áuretti jerin  qymtap jabu es bilgen imandy qyz balanyng isi ekenin babalarymyz taygha tanba basqanday etip aityp ketken. Imandy jasqa ýmit artqan keshegi Maghjan Júmabaev:

Qaju bar ma túlpargha,

Talu bar ma súnqargha!

Iman kýshti olarda,

Men jastargha senemin.

-dep jyrlaghan eken.

Tabighattyng ýilesiminen bir mysal keltire keteyik. Mәselen, pisken alma jemisining qabyghyn arshyp nemese qabyghyna daq týsse onda sol alma jemisi shirip, jeuge jaramsyz bolyp qalady. Óitkeni qabyghy joq almagha әrtýrli mikrobtardyng qonuy ony tek shiruge aparady. Sol siyaqty әiel zatynynda syrtynda kóilegi bolyp ony әrtýrli súq kózderden qorghamasa, almanyng búzylghanynday әielding de abyroyynyng tógilui op-onay. Al әielding ary bylghansa, bolashaq úrpaq búzylady. Úrpaqtyng búzyluy-últtyng joyyluyna aparady. Sondyqtan qazaq atamyz erte zamanda-aq: «Aghash kórki japyraq, adam kórki shýberek»-degen eken.

Jambasyn jaltyratyp, tósin jalanash kórsetip jýrudi «mәdeniyetke» balaghan  Batyspen keshe ghana Áliya men Mәnshýk «jau»-dep atysqan edi ghoy? Búl kýnde «Shyghysty» shetke tartyp, «Batysty» mәdeniyet dep qabyldaghanymyz qalay? Kindik kórsetip, shashyn jalbyratyp, qysqa kóilek kii atam qazaqta joq edi ghoy? Babalar basqan izdi baspay, tarih atty taghdyrlar taqtasyna zer salmasaq, keleshekting esigin kýlip qagha almaymyz.

Islam-kýnәgha úshyraghan adamdy azaptaugha emes, kýnәning aldyn alugha qúrylghan jýie hәm ómir sýru tәrtibi. Sondyqtan Allah Taghala әielding әuretining әshkere bolyp namysy  taptalmas ýshin, otandy sýigen, ghylymdy sýigen azamattardyng atan jýrekteri etegi qysqa erkelerge eliktep qúnsyz sezimning qúrbany bolmas ýshin, әuretin jabudy búiyrghan. Osynday Allah belgilegen tәrtip pen etek jenin qymtap, Áuezovshe aitsaq «sharighat shәlisin» kiyip jýru búl ata dinimizding talaby, babalardyng ósiyeti. Mahmúd Qashqary bir óleng jolynda:

Atymen Tәnirimning bilim jidym,

Ómirding kónilime syryn týidim,

Gýlime taudyng taza suyn qúidym,

Mәrtebem sonan mening biyiktepti.

-degen eken. Allanyng әmirine boy úsynyp, iman men ómir sýrer bolsaq elimizding mәrtebesi әli de biyiktey týspek.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3263
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5592