Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 131659. Jazylghandar — 116461. Qaytys bolghandar — 1990
Dәstýr 5012 0 pikir 21 Qyrkýiek, 2018 saghat 13:18

Almatyda Halyqaralyq dәstýrli óner festivali ótti (Beyne. Foto)

Keshe Almatydaghy «Alatau dәstýrli óner teatrynda» Halyqaralyq dәstýrli óner festivali ótti. «Alatau alabynda» dep atalatyn shara Almaty qalasy kýni merekesine oraylastyrylghan eken.

«TÝRKSOY» úiymy demeushilik kórsetip, «Alatau dәstýrli óner teatry» úiymdastyrghan búl shara Almatyda alghash ret ótkizildi. Bardyq. Kórdik. Endi kórgenimizdi jazamyz.

Halyqaralyq dәstýrli óner festivaliine Qazaqstannyng dәstýrli óner sheberlerimen qatar, týrki әlemining óner maytalmandary qatysty.  Atap aitsaq, Týrkiya, Ázirbayjan, Ózbekstan, Qyrghyzstan, Buratiya, Tatarstan, Bashqúrtstan, Tauly Altay, Saha (Yakutiya) elderinen kelgen sheberler últtyq naqyshta óner kórsetti.

Festivalide Qazaqstannyng әr ónirine tәn dәstýrli әn mektepteri tanystyryldy. Sonyng ishinde, Manghystau, Batys Qazaqstan, Syr boyy, Ontýstik Qazaqstan, Qaratau-Sarysu, Jetisu, Arqa, Shyghys Qazaqstan, Ile-Altay-Tarbaghatay maqamdarymen әn, kýi, jyrlar oryndaldy.

Festivalige qatysushy sheteldik ónerpazdar da ózderine tәn últtyq dәstýrli ónerlerin jiylghan kórermenge pash etti. Ásirese, Saha qyzy Yuliyana Krivoshapkinanyng «Otanymnyng súlulyghy kompozisiyasyna» erekshe toqtala ketkendi qúp kórdik. Yuliyana Krivoshapkina Yakutiyadan kelgen eken. Ol óz kompozisiyasynda jyldyng tórt mezgilin aishyqtaytyn tabighat dauystaryn shanqobyzben kórsetti. Sonday-aq, týrki júrtyna tәn totemdik beynelerdi, Kókbóri, jylqy dauystaryn erekshe oryndady. Kómey әni negizinde shanqobyzdyng sýiemeldeuimen oryndalghan kompozisiya kórermenning erekshe yqylasyna bólendi.

Qyrghyz qomuzshylary da teatrgha jiylghan júrttyng ýlken qoshemetine ie boldy. «AKAK» qomuzshylar ansambli qyrghyz kýishisi Niyazaaly Boroshevting «Kara ozgoy» kýiin oryndady.

Tauly Altaydan kelgen altay qyz Cheynesh Baytushkina Tauly Altaydyng halyq kýii «Aq tilekti» oryndasa, Ázirbayjannan kelgen ónerpaz Chinara Geydarova Shushter stiliindegi improvizasiyasyn kórsetti.

Buratiyadan kelgen Jargal Omoktuev «Sayanay maktyaal» atty kómey әnin oryndady. Al Týrkiyalyq ónerpaz Chengiz Butun týrikting halyq kýii «Ata Qorqytty» oryndap kórermen yqylasyna bólendi.

Dýisen Qaseyinov, TÝRKSOY Halyqaralyq úiymynyng Bas hatshsy:

-Kenes odaghy tarap, tәuelsiz alty týrik respublikasy týrki halyqtarynyng ortasyndaghy ýzilip qalghan mәdeny qatynastardy jandandyru maqsatynda TÝRKSOY Halyqaralyq úiymyn qúru turaly shartqa Almatyda qol qoyghan. Býginde qúrylghanyna 25 jyl tolatyn úiymgha týrkitildes halyqtar túratyn 14 respublika mýshelikke ótti.  Týrki әlemining YuNESKO-sy dep tanylghan bizding úiymnyng negizgi maqsaty men mindeti de osy týrkitildes halyqtardyng әlem mәdeniyetine qosqan ýlesin, mәdeny múralarymyzdyng eng ozyq ýlgilerin aldymen týrkitildes halyqtargha, sosyn adamzatqa tanytu jәne osy qúndylyqtardy keleshek úrpaq sanasyna siniru.

Biz osy jauapkershilik pen mindetti eskere otyryp, mәdeniyet pen ónerding barlyq salasynda iri jobalardy jýzege asyryp kelemiz.  Álemdik masshtabtaghy jýzdegen sharany ótkizude týrkitildes elder basshylarynyng qoldauyn aitqan abzal. Ásirese, Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaevtyng kórsetip otyrghan qoldauy ózgege ýlgi boluy kerek.  

Jahandanu dәuiri әrbir etnostyng aldyna ýlken mәindetter qoyyp otyr. Býginde әrbir últ iri mәdeniyetterding yqpalyna týsip, joyylyp ketpeuding amaldaryn jasap baghuda.  Alayda, osynday kýrdeli kezende bas-basyna jeke sýrleu izdegenshe,  týbi bir, tili ortaq tuysqan halyqtar ruhaniyat salasynda birigip qimyldau kerek. Sonda ghana tyghyryqtan shyghar jol tabylady. Osynday joldyng biri Úly dәstýrdi dәripteu. Ony keleshek úrpaq sanasyna siniru eken sózsiz.

Sonday Úly múralardyng biri qazaqtyng dәstýrli óneri. Ony iygeru, halyqtyng qajetine jaratu bәrimizding ortaq mindetimiz. Osydan otyz jyl búryn, sonau kenes kezeninde últtyq muzyka oqytu jýiesining úmytylugha shaq qalghan uaghynda dәstýrli әn mektepteri men últtyq konservatoriyadan jeke kafedra ashqan basshy retinde, býgingi dәstýrli әnshilik mektepterding qaytadan janghyryp, dәstýrli әnshilerding jana tolqyny qalyptasqanyn kóru men ýshin erekshe quanysh.

Ishmorat Ilibakov, Bashqúrtstan Respublikasynyng halyq artiysi, halyqaralyq jәne býkilreseylik bayqaulardyng laureaty:

-Osy Alatau teatrynda Halyqaralyq festivali ótip jatyr. Osyghan qatysqanyma óte quanyshtymyn. Osynday festivalider halyqtardyng birlesuine, mәdeniyetin dәripteude, әr últtyng últtyq aspaptaryn kórsetude, bir-birining mәdeniyetimen tanysuda óte ýlken manyzgha iye.

Úljan Boybosynova, QR Enbek sinirgen qayratkeri, Yqylas atyndaghy halyq muzykalyq aspaptar múrajayynyng jetekshisi:

-Alatau Alybynda atty Halyqaralyq dәstýrli óner festivalii bizde ótip jatqany asa quantarlyq jayt. Óitkeni, byltyr dәl osy festivali respublikalyq dengeyde ótken edi. Biyl mine, kórip otyrghandarynyzday, Halyqaralyq dengeyge úlasyp jatyr.

Ónerpaz retinde býgingi kýndegi dәstýrli ónerimizding keng auqymda dәripteluine, әri qaray jalghasuyna, keleshek úrpaqqa jetuine búl ýlken nasihat bolary anyq. Alatau dәstýrli óner teatryn basqaryp otyrghan azamat, dәstýrli óner maytalmany Berik Jýsip myrzanyng múryndyq boluymen, TÝRKSOY úiymy men Almaty qalalyq әkimdigi qoldap ótken búl shara әri qaray da jalghasyn tabady dep oilaymyn.

;feature=youtu.be

(AKAK qomuzshylar ansambli. Qyrghyzstan)

(yliyana Krivoshapkina. Saha. Yakutiya)

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

0 pikir