Resmy derekter boyynsha Qazaqstan halqynyng 57%-y qalada túrady. Biraq, qalada túrghannyng bәri qyzyqqa toly ghúmyr keship jatqan joq. Bala-shaghanyng qamy dep qala jaghalaghan aghayyn jighan-tergenining jartysyn pәter iyelerine sanap berip, ýisiz-kýisiz kýn keshude. Áriyne, qala halqynyng bәrining basynda ýy joq deuden aulaqpyz. Qúday bergen nesibesin kertip jep, óz ýii óleng tóseginde alansyz jatqandar da jeterlik.

Taghy da resmy derekke jýginsek, elimizde 2,5 million adam baspanagha zәru. Al osy baspanasyz jýrgenderding basym kóbi ózimizding qarakózder ekeni taghy ras. Babasynan qalghan baytaq daladan bir bólmeli pәter búiyrmaghan bizding qazaq ne biylik basyndaghy bezbýirek qandastaryna, ne tәleyi tayqy týsken taghdyryna ókpe artaryn bilmey basy qatuda. Amalsyz ómir kóshining búidasyn ústaghan ózimshil tirshilikting sonynan esh qarsylyqsyz erip barady.

Qala jaghalaghan qazaqtyng kóbi ózgening pәterin panalap jýr. Biz endi «qazaqtyng bәri ýisiz emes» degen pikirmen kelisetinimizdi aita otyryp, qaladaghy qaymana qazaqtyng qayghy-múny — jaldamaly pәterler jayyn sóz etemiz. Áriyne, qolynan kóp is keletin, pysyq jandar ýshin jeke basynyng jaghdayyn ondap alu qiyn emes bolar. Alayda, kópshilik qauym ýshin alyp shahardan az uaqyt ishinde baspana alu tau qoparghanmen birdey qiyn sharua. Ekining birining qolynan tau qoparu kelmegendikten, amalsyz jaldamaly pәter jaghalaydy.

Qiynnyng - qiyny sol jaldamaly pәterlerde alansyz túrudyng ózi arman bolyp túr. Úrghan sayyn ýlkeyetin jalmauyzday jyl sayyn qiyndap bara jatqan naryqtyq qogham qazaqtyng qyl moyynyna týsken búghauday buyndyryp barady. Jyldan-jylgha nasharlap bara jatqan el ekonomikasy kýnnen-kýnge qymbattap bara jatqan zat baghasyna ilesip qyzmetkerlerding jalaqsyn jogharlata almay otyr. Osydan baryp jalaqysy búrynghyday az qyzmetkerler baghasy birneshe ese ósken pәterlerdi jaldap túrugha mәjbýr. Aylyghy shaylyghyna jetpeydi degen sóz osydan shyghady…

Osynday qiyn kezde onsyz da «jarty qúday» sanalatyn pәter iyeleri pәter jaldaushylardyng moynyna minip alghan. Búghan zandyq tanymy ósken, óz qúqyghyn biletin jana zamannyng jastary da qarsy túra almay otyr. Ýy iyesi tarapynan qúqyghynyng búzylyp jatqanyn bile túra «kýsh qazanday qaynaydy, kýrsuge shama joq» dep kýn keship jýrgender qanshama. Mәselen, pәter iyeleri býgin kelip, zat baghasy qymbattauda, ýy aqysyn kóteremin deydi, al erteng kelip, ýidi bosatuyn talap etedi. Búghan qarsy túrayyn dese qolynda zandy kelisimsharty joq pәter jaldaushy almalsyz «jarty qúdaydyn» aitqanyna kónedi.

Negizi QR «Túrghyn ýy qatynastary turaly» Zanda pәter jaldaushynyng barlyq qúqyqtary qorghalghan. Onda «Jeke túrghyn ýy qoryndaghy menshik iyesi túrmaytyn túrghyn ýidi ol jazbasha týrde jasalghan shart boyynsha basqa adamgha jalgha bere alady» dep kórsetilgen. Demek, kez-kelgen pәter iyesi ýiin jeke túlghagha jalgha bererde mindetti týrde jazbasha kelisimshartqa otyruy kerek. Alayda, ýiin jalgha berushiler búl talapty kózge ilmey otyr. Sózimiz dәleldi bolu ýshin aitayyq, biz birqansha pәter iyesine habarlasyp, ýiin jalgha alatynymyzdy aityp jazbasha kelisimshart jasasaudy súradyq. Alayda, krisha.kz qatarly sayttarda ýiin jarnamalap otyrghan «qojayyndar» jazbasha kelisimshart jasasudan ýzildi-kesildi bas tartty. Áriyne, olar múnday óz qúqyghyn shekteytin qadamgha barmaydy.

QR «Túrghyn ýy qatynastary turaly» Zanynda kórsetilgendey ýy iyesi jaldaushylardy mezgilsiz mazalaugha, qalay jәne kimdermen birge ómir sýretinin tekseruge, jalgha alu merzimi bitkenge deyin qanday da bir materialdyq shyghyn óndirip alugha shekteu qoyylghan. Alayda, taghy da sol jazbasha kelisimsharttyng joqtyghynan ýy iyesi pәter jaldaushylardy andyp, olardy baqylap-basqaryp otyr. Al búnday әreketter qyp-qyzyl qylmysqa jatady.

Biz sóz etip otyrghan «Túrghyn ýy qatynastary turaly» Zannyng 24-babynda (Menshik iyesi túrmaytyn túrghyn ýidi jaldau sharttary) jazylghanday, pәterdi jalgha berushi-alushy qos tarap kelise otyryp jasalan kelisimshartty birjaqty búzugha eshkimning qaqysy joq. Jalgha beru shartynyng kýshi taraptar belgilegen merzim bitkennen keyin ne shartta kórsetilgen ahual tughanda toqtatylady. Jalgha berushining talap etui boyynsha shartty merziminen búryn búzugha jaldaushy jaldau shartynyng erejelerin saqtamaghan jaghdayda, sonday-aq osy Zannyng 91-babynyng 2 jәne 3-tarmaqtarynda, 101-babynyng 7-tarmaghynda, 105-babynyng 1-tarmaghyndaghy 1), 2) jәne 3) tarmaqshalarda, 106-babynyng 5-tarmaghynda, 107-babynyng 1) - 5) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder men erejeler boyynsha jol beriledi.

Mine, kez-kelgen pәter jaldaushy osy Zang negizinde ýy iyesimen jazbasha kelisimshart jasasatyn bolsa, bos әureshilikten alys bolar edi. Alayda, býgingi tanda pәter jalgha berushiden jazbasha kelisim talap etu mýmkin bolmay túr. Biz jogharyda aitqanday, óz qúqyghyn shektegisi kelmegendikten bolar pәter jalgha berushiler jazbasha kelisimshart jasasqysy kelmeydi. Eger siz jazbasha kelisimshart talap etseniz sizge ýiin jalgha beruden bas tartady. Sen almasang alatyndar tolyp jatyr. Áriyne, kelisimshart talap etip basyn auyrtpay, aitqanyna kónetinder.

Zanger Sәken Eshmúratovtyng aituynsha, pәterdi jalgha alu turaly kelisimdi jazbas búryn pәterding jalgha berushining atyna jazylghanyna kóz jetkizip, ýiding naghyz menshik iyesimen is-әreket jýrgizip jatqanynyzgha kóz jetkizuiniz kerek. Sodan keyin qújatta jalgha beriletin ghimarattyng barlyq sәikestendiru sipattamasy jan-jaqty kórsetilui tiyis: meken-jay, jyljymaytyn mýlik obektisining týri (pәter, ýi, sayajay), kólemi, qabaty. Kelisimshartta sonymen qatar taraptardyng qúqyqtary men mindettemeleri jazylady jәne ony oryndaudyng sharttary belgilenedi — qanday tarap kommunaldyq aqyny tóleydi, kim jәne qanday jaghdayda keltirilgen zalaldyng ornyn toltyrady. Soma, tólemning merzimi (ay sayyn, toqsan boyynsha), jaldau merzimi talqylanady.

Alayda, Zang boyynsha qorghalghan osy qúqyqtaryn pәter jaldaushylardyng ózderi qarsy tarapqa jyghyp beredi. Sebebi, qatigez qalanyng shaqyrylmaghan qonaghynday sharq úryp shapqylap jaldamaly pәter izdep jýrgen qazaqtyng kelisim jazayyq dep kergip túrugha kýii kelmeydi. Tabanynan tausylyp jýrip tapqan ayaday ýiden aiyrylyp qalarday asyghyp, ýy iyesining aitqanyna kónip, kóship kirip alady. Osydan keyin qoragha kirgen qoyday qonyr qazaqqa pәter iyesi qalaghanyn isteydi. Qalasa pәter aqysyn kóteredi, qalasa kóshirip jiberedi.

Pәter jalgha berushilerding jazbasha kelisimsharttan at tonyn ala qashuynyng bir sebebi osy bolsa, taghy bir sebebi memleketti aldau ekeni sózsiz. Sebebi, jaldaushy jalgha berilip otyrghan túrghynjayda túratyn adamdardy Qazaqstan Respublikasynyng zannamasynda belgilengen tәrtippen tirkeuge mindetti. Alayda, jyljymaytyn mýlikterdi jalgha berushilerding kóbisi zandy týrde salyq organdarynda tirkelmey, jasyryn әreket etuge tyrysady. Demek, jazbasha kelisimshart jasamay pәterin jalgha beretinder Zandy belinen basyp, salyqtan jaltaryp otyr degen sóz. Endeshe, búlarmen tek pәter jalgha alushylar ghana emes, memlekettik kiris organdary qyzmetkerleri de kýresu kerek.

Quanysh Qappas

Abai.kz