Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 5028 0 pikir 29 Nauryz, 2011 saghat 11:47

Internet-konferensiya: Bauyrjan Jaqyp (jalghasy)

Býgingi qoghamda súrauly mәsele jeterlik. Sonyng dúrys jolyn núsqar bilimi men biligi joghary azamattar da bar. Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy kórnekti aqyn, ústaz «Qazaq ensiklopediyasynyn» bas diyrektory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp myrza qazaq әdebiyetining tynys-tirshiligi, óz shygharmashylyghy jayly oiyn ortagha salyp jәne birneshe buyn jurnalisterding ústazy retinde qazirgi qazaq jurnalistikasy mәselelerine ózindik kózqarasyn bildirip, «Qazaq ensiklopediyasynyn» atqaryp jatqan júmystaryna toqtalyp, oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

-Bauke, diss.kenesting basshylarynyng biri boldynyz. Jurnalistikanyng shifri boyynsha qorghaghan doktor defisit desedi. Siz bas bolyp qorghatqan jurnalistika ghylymynyng doktorlarynan top jarghan kimder bar? Al, qorghaugha jete almaghandardan tәuir ghalymdar bar ma? Bolsa kimdi atap aitar ediniz.

Býgingi qoghamda súrauly mәsele jeterlik. Sonyng dúrys jolyn núsqar bilimi men biligi joghary azamattar da bar. Konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy kórnekti aqyn, ústaz «Qazaq ensiklopediyasynyn» bas diyrektory, professor Bauyrjan Ómirjanúly Jaqyp myrza qazaq әdebiyetining tynys-tirshiligi, óz shygharmashylyghy jayly oiyn ortagha salyp jәne birneshe buyn jurnalisterding ústazy retinde qazirgi qazaq jurnalistikasy mәselelerine ózindik kózqarasyn bildirip, «Qazaq ensiklopediyasynyn» atqaryp jatqan júmystaryna toqtalyp, oqyrmandardan kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

-Bauke, diss.kenesting basshylarynyng biri boldynyz. Jurnalistikanyng shifri boyynsha qorghaghan doktor defisit desedi. Siz bas bolyp qorghatqan jurnalistika ghylymynyng doktorlarynan top jarghan kimder bar? Al, qorghaugha jete almaghandardan tәuir ghalymdar bar ma? Bolsa kimdi atap aitar ediniz.

-«10.01.10» jurnalistika shifry boyynsha búryn doktorlyq dissertasiya qorghaghan  professor Namazaly Omashev pen Sharvan Núrghojina ghana bolatyn. Bizding dissertasiyalyq keneste osy mamandyq boyynsha Qúdaybergen Túrsyn, Kәken Qamziyn, Qoylybay Asanov, Vera Abiysheva, Nazgýl Shynghysova, Aygýl Ramazanova doktorlyq dissertasiyalaryn qorghady.Talqylaudan ótken, ayaqtalghan ghylymy júmystary  bar Saghatbek Medeubekúly, Ayazby Beysenqúlov, Qayrat Saq, Aygýl Niyazghúlova, Aytmúhamet Esdauletov, Rahima Begimtaeva, Jetpisbay Bekbolatov, Quandyq Shamaqayúly qorghaugha jete almay qaldy.  Olardyng әrqaysysynyng dissertasiyalary  jurnalistika men BAQ teoriyasy men tәjiriybesining aluan qyryn  ghylymi  týrde dәiektegen, birneshe  jylghy  enbekterining nәtiyjeleri edi. Jalpy Qazaqstan boyynsha 2500 ghalym ózderining kandidattyq, doktorlyq dissertasiyalaryn qorghay almay qaldy degen derek bar. Olardyng obaly kimge? Men nemisting klassikalyq qorghatu jýiesin qoldaymyn. Sony paraleldi týrde  jýrgizip, PhD doktoranturany da damytugha bolar edi ghoy. Amal neshik búl rette biz Germaniyanyng da, Reseyding de aldyna týsip kettik. Ásirese qazaq tarihy, qazaq әdebiyeti, qazaq  jurnalistikasy sheteldikterge kerek te emes. Olar baghalay da almaydy.  Sonymen gumanitarlyq ghylymnyng damuyn, óz qolymyzben toqtatyp otyrghan siyaqtymyz.

- Siz «Qazaqstan» gazetining redaktory Serghazy Múhtarbekpen bir bólmede jatqan, birge oqyghan dos deydi. Ser-aghang student kezinde qanday edi? Ómirde qanday adam, baspasózde qanday jurnalist, sayasatta qanday maman?

-Serghazy Múhtarbekov bizden bir kurs  joghary oqyghan. Densaulyghyna baylanysty bizben  birge oqu bitirdi. Ol student kezinde  dombyragha qosylyp halyq  әnderin  sheber oryndaytyn.  Qazir bizben aralaspaydy. Kóbine ózining búrynghy kurstastarymen birge jýredi.

-Ghylymy enbegimning jetekshisi retinde Sizge bir ótinish: «Jurnalistikanyng týsindirme sózdigi» atty ensiklopediya sipatyndaghy bir kitap dayarlaghan edim. Kólemi 30 baspa tabaqqa juyqtaydy. Sol enbegimning jaryqqa shyghuyna kómektese alasyz ba?

-«Jurnalistikanyng týsindirme sózdigi» atty enbeginizdin  qoljazbasyn (elektrondy núsqasyn) bizge úsynuynyzgha bolady. Keler jylghy memlekettik tapsyrys esebinen shygharugha әreket etip kóruge  bolady. Al shúghyl shygharu kerek bolsa,  demeushi tabu qajet.

-Kitap shygharudyng eng onay joly bar ma? Ekonomikalyq qiynshylyghy bar adam ýshin.  Bilim baspasy tegin kitap shygharyp beredi degen ras pa? Qalay habarlasugha bolady? Jalpy bizding kitap basyp shygharu jýiemiz ben taratu jýiemiz turaly ne aitasyz?

-Kitap sapaly, kórkemdik dengeyi joghary, súranysqa ie bolatyn qúndy enbek bolsa, bar. Al jәy shalajansar dýnie bolsa, ony shygharu qiyn-aq. Jalpy bizding kitap basyp shygharu men taratu  jýiemizde olqylyqtar bar. Basqalar turaly emes  ózimizding tәjiriybemizden mynaday  mysaldar  keltiruge bolady. Búryn  ensiklopediyany dayarlaugha, onyng sóztizbesin jasap  talqylaudan ótkizuge, materialdar jinaqtaugha, avtorlar tartugha keminde bir jyl uaqyt beriletin. Qazir әzirlenuge qarjy bólinbeydi. Tek  bir jyldyng ishinde janaghy dayyndyq  júmystaryn da, baspadan shygharudy da jýzege asyru kerek. Onyng mazmúnyna jauap beretindikten, az ghana  shygharmashylyq toppen jantalasyp  júmys  isteymiz. Áyteuir  el aldynda úyalmaytynday etip shygharugha tyrysamyz.  Tez arada tiyisti  taratu qaghazy boyynsha, әr mekemege kitaptardy  aparyp berip, aldyq degen akti atalatyn bir japyraq qaghazdy aluymyz kerek. 14 oblystaghy bilim  basqarmasyndaghy sheneunikter, uniyversiytetter, kitaphanalar jer-jerdegi biz tegin taratatyn kitaptardy alysymen tez bir japyraq  qaghazgha  qol qoyyp, mór basyp jiberudi bilmeydi. Aylap, jalyndyryp baryp qaghazdy jiberedi. Tipti keybireuleri kelgen kitapty ashudy da bilmeydi. Oblys, qalalargha jiberilgen kitaptyng auyl-auylgha  jetetindigine kýmәnim bar.

Jalpy kitapty taratu jýiesi  tolyghymen  qayta qaralyp, týbegeyli ózgeru kerek. Áytpese memlekettik  tapsyryspen shyqqan kitaptardy  jedel týrde taratatyn, bólek, jeke mekeme  qúru  qajettigi kýn tәrtibinde túr.

-Qazaq jurnalistikasynda oqulyq, tәjirbiyelik manyzy bar kitap jazghan kimderdi aita alasyz?

-Bilim jәne ghylym ministrliginin  barlyq talaptaryna say jazylghan, jurnalistika salasynda әzirge  eki-aq oqulyq bar. Onyng biri  professor N.Omashevting «Radiojurnalistika» oqulyghy, ekinshisi  mening 2007 jyly «Qazaq uniyversiyteti» baspasynan shyqqan  «Publisistika shygharmashylyq negizderi» oqulyq kitabym (kólemi - 486 bet)

-Mening bir úsynysym bar. Qazaq tarihyn әrkimderding syrt kóz, sandyraq pikirleri men derekterinen ajyratyp, jyr, dastandaryn zertteu arqyly tolyq qayta jazyp shyghu kerek. Oghan mening shamam da, ata-babalar aldyndaghy aruaqqa adaldyghym da, úrpaq aldyndaghy ar-ojdanym da jeter edi.  Armanym qazaq «Shahnamasyn» jazu nemese jazylghanyn kórip, ony oqyp shyghyp, basyma jastanyp jatyp ólu. Búghan ne deysin, ne kenes beresin?

-Aldymen qazaq «Shahnamasyn» jazu turaly  armanynyzdy oryndau kerek. Qazir  qazaq tarihy bir jýiege týsip keledi. Ol ýshin bilikti  tarihshylarymyz naqty derekter negizinde enbek etti. Sonyn  nәtiyjesinde «Qazaqstan tarihynyn»  tórttomdyghy jaryq kórdi. Kemshilikter boluy mýmkin. Biraq ony tek  ghylymi  negizde dәleldeu kerek bolady. Tarih qiyaldan, armannan tumaytynyn eskeru qajet. Bizden «Qazaqstannyng kórkemsuretti tarihy (4 tomdyq)» qazaq, orys tilderinde jaryq kórgen. Asa qúndy enbek. Tanysuynyzgha bolady.

-Qazaq qashan óz baylyghyn iyelenip, iygiligin kóredi?

-Qazaq halqy  qazirding ózinde  óz baylyghyn iyelene bastady. IYgiligin kórip otyr. Tәuelsizdiktin  alghashqy jyldaryndaghy qiyn kezenmen  salystyrghanda, әr azamattyng jaghdayy  kóp jaqsardy. «Qanaghat, rahym oilap qoy», - deytin  Úly Abay sózine mәn bereyik...

-Basqa elderde Ghalamtorda ensiklopediya bar. Bәrin tauyp alugha bolady jәne ýnemi janartylyp otyrady. Onyng maqalalaryn jazugha barlyq jetekshi mamandar tartylady. Mysaly, Reseylik internettting «Krugosvet» ensiklopediyasyn alayyq. Qazaqstanda sonday «Ghalamtor ensiklopediya» qashan bolady? Oqushy qazaq balalar әldene súrap jatsa, Ensiklopediyadan bәrin de tauyp alugha bolatynyn kórsetip jiberer edik. «Vikiypediya» turaly aityp otyrghanym joq, onyng da qazaqshasynda material az. Qazaqsha ghylymy ensiklopediya turaly aityp otyrmyn.

-«Qazaq ensiklopediyasynyn» elektrondy veb-sayty bar. Soghan jaryq kórgen kitaptardyng elektrondy núsqasy engiziledi. Ol júmys biyl ayaqtalady. Al «Vikiypediyagha» ornalastyru ýshin de ensiklopediyalardyn  elektrondy núsqalaryn  «Kazkontent» aksionerlik qoghamyna berdik.

-QAZAQSTAN JAZUShYLAR ODAGhYNYNG TIZGININ SIZGE BERSE QUANAR EDIK. BYLYQQAN JÝIEGE JANALYQ ÁKELETIN ÚL TUMAY MA? QALAMGERLERDI JAULAGhAN IMPERIYa QAShAN QÚLAYDY?

-Qazaqstan Jazushylar odaghyn  Núrlan Orazaliyn, Ghalym Jaylybay, Úlyqbek Esdәuletov, Berik Shahanov, Júmabay Shashtayúly siyaqty  azamattar basqaryp otyr. Olarmen  adami, dostyq qarym-qatynasymdy búzghym  kelmeydi. Olar  naryq zamanynda  qoldan kelgenning bәrin jasap otyr. Aqyn-jazushylardyng mereytoylaryn ótkizip otyr.  Qaytys bolghan qalamgerlerdi attandyru da onay sharua emes. Jastardy qoldap, shygharmashylyq keshterin ótkizip keledi. «Qazaq әdebiyeti», «Júldyz», «Prostor» «Syn» basylymdaryn  shygharyp keledi. «Anarys» baspasynan kóptegen әdeby kitaptar shyqty. Osynyn  bәri  qarjyny qajet etedi. Al memleket tarapynan bir tiyn almaytyn  qoghamdyq úiymnyng júmysyn jýrgizu onay emes. Qazir bәri qarjygha  tirelip túrghan zaman.

-Ýsh túghyrly til sayasaty kýshtelip qanatyn kenge jayyp barady. Osyghan kózqarasynyz qanday? Nege әlemdegi barlyq elder orystarmen aghylshyn tilinde sóilesip, biz ghana orystarmen orys tilinde sóilesuimiz kerek? Jalpy qazaqty týrli tәsilmen últsyzdandyru sayasaty kimge ne ýshin kerek? Qazaqty orystandyru sayasaty qashan toqtatylady dep oilaysyz? Jәne balalargha 5-synyptan keyin ghana shetel tilderin oqytugha qalay qaraysyz? Úshqyn ininiz

-Qazir memlekette qyzmet tizginin ústap otyrghandardyn  basym kópshiligi orystildiler. Búl ýlken kýsh. Olardyn  bәri óz qyzmetinen  aiyrylghysy kelmeydi.

Biraq 2017 jyly  halyqtyng 80 payyzy, al 2020 jyly 95 payyzy qazaqsha sóileytini turaly joghary dengeyde aitylyp jýr. Qazaq tili týbi óz túghyryna  qonady. Sonda bilikti, bilimdi últtyq kadrlargha da jol ashylar.

Al býgingi jahandanu zamanynda ómir  sýru ýshin shet tilderin bilgening ózine payda. Bizding ata-babamyz óz ana tilin osy uaqytqa deyin saqtady.Ári ózge júrttyng tilin bilu kerektigin de ýnemi úrpaq jadyna sinirip keledi. Al qay  klastan bastap shet tilin  ýiretu kerektigin Bilim jәne ghylym  ministrligindegi tútas  qúzyrly organdary aituy kerek.

-Assalaumaghaleykum, agha! «Qazaq ensiklopedisynda» qanday jana jobalardy (tenderden alghan emes, jeke ózderinizdin) iske asyrmaqsyzdar? Oqyrman qauymdy qanday kitaptarmen quantpaqsyzdar?

-Jeke   ózimiz iske  asyrghymyz keletin jobalar az emes. Sonyng biri - «Jambyl» ensiklopediyasyn shygharu. Jambyl babamyz turaly  úshan-teniz derekter soghan súranyp túr. Biraq  búl asyghys jasalatyn sharua emes. Almaty oblysynyn  әkimi Serik Ábikenúly Ýmbetov  úsynysymyzdy qoldap otyr. Qúday sәtin salsa,  «Jana Qazaqstan» atty  kóptomdyq әmbebap  ensiklopediyamyzdy shygharu oida bar. «Shoqan Uәlihanov» anyqtamalyghynyng qoljazbasy dayyn túr. «Abylay han» ensiklopediyasy boyynsha da júmystar jýrgizilude. Basqa da kóp jobalarymyz bar. Onyn  bәri qarjylyq mýmkindikterge qaray jýzege asady.

-1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisine nege qatyspadynyz?

-1986 jyly 15 jeltoqsanda menin  KazGU-ge  oqytushy bolyp ornalasqan kýnim. Sol kýni búiryq shyqty. Alangha   men de  bardym. Kóp ishinde boldyq. Joldasym «Qazaq teledidarynda» júmys isteytin. Ol  alghashqylardyng ishinde alangha shyghypty. Ayaghy auyr  edi. Alghashqy úlym Altaydan sol kezde airylyp qalghanbyz.

-Qazaq últyn «joi» doktrinasyna qarsy qúrylghan M. Shahanov bastaghan toptyng qúramynda Siz nege joqsyz?

-Kez-kelgen topqa qosylyp, qol qonggha óz basym qarsymyn. Al ózimning jeke  azamattyq oilarymdy baspasóz betinde bildirip jýrmin.

-Últtyng úlysyz ba, әlde biylikting qúlysyz ba?

-Men bala kezimnen últtyng úly aqyny Abay ólenderinen  susyndap óstim. Ghylymy izdenisterimdi «Týrkistan ualayatynyng gazetindegi», «Dala ualayatynyng gazetindegi», «Qazaq», «Ayqap», «Saryarqa», «Abay», Jas azamat», «Aqjol», t.b. basylymdardaghy últ ziyalylarynyn, alash ardaqtylarynyng enbekterin ghylymy ainalymgha engizdim. Olardyng qatarynda Dinmúhamed Súltanghaziyn, Asylqoja Qúrmanbaev, Otynshy Áljanov, Qorabay Japanov, Rayymjan Mersekov, Rahymjan Dýisenbaev, t.b. búryn beymәlim últjandy azamattar da bar.  Últtyq uniyversiytette dәris oqimyn. Últtyq ensiklopediyamyzgha basshylyq jasaymyn. Sondyqtan  últtyng úly bolmaugha eshqanday qaqym joq.

-Nazarbaevtyng jýrgizip otyrghan sayasatyn, kýn kóruding qamy ýshin qoldaysyz ba, әlde shyn senip qoldaysyz ba?

-Últ kóshbasshysyn qoldaymyn. Biz keshe qanday edik? Býgin qandaymyz?

1989 jyly M.Lomonosov atyndaghy Mәskeu memlekettik uniyversiytetinde  4 ay stajirovkadan óttim. Sonda  bóten eldin  astanasyna óz astanamyzgha  barghanday bardyq. Al ol kezde Mәskeuge  baru - eng biyik  sapar sanalatyn. Orystar bizge biyikten qaraghanyn  óz kózimizben kórdik. Qazir óz Astanamyz bar. Basqalar sanasatyn, shekaramyz shegendelgen tәuelsiz memleketting azamatymyz.

1997 jyly, 2000 jyly AQSh-ta  aldymen 1 ai, odan keyin 2 ay boldym. Sonda amerikandyqtar  Qazaqstan turaly óte az biletin. Aghylshyn tilin oqytatyn bir amerikandyq әiel « Qazaqstan degen Aughanstanda ma?» «Onda shól dala men týieler ghana bar shyghar?» dep súraq qoydy. Men «Qazaqstannyng әlemde territoriyasy  jaghynan  9-shy oryn alatynyn,  qanshama paydaly qazbalary bar, ózen de, kól de, teniz de, orman da, tau da, qúm da, jazyq ta bar asa ýlken  memleket ekenin aitqanda» estigenderdin  bәri an-tang qaldy.

Qazirgi biyik  jetistikterge jetuimizge, Qazaqstandy derbes el retinde býkil dýnie jýzine tanytugha sinirgen  asa zor enbegi ýshin Elbasygha  shyn senip, qoldaymyn!

-Erteng zaman ózgerip, Nazarbaevty mysaly, «jerden alyp jerge salatyn»  kýn tua qalsa, Siz sonda da Nazarbaevty qorghaysyz ba, joq әlde basqalarmen jarysyp jamandaysyz ba?

-Zaman  ózgerse de, Núrsúltan  Ábishúlynyng atqarghan isteri elimizdi tek algha  damytatyndyghyna senemin! Qorghaymyn!

-Baukeng degen jigit qoy. Bilimi jetedi, túlghasy búrynghynyng batyrlarynday. Ózi últshyl. Búl kisini naghyz últtyq mәselelerdi sheshetin jerge qoy kerek. Myna júmysy menshe, ózine say emes.

-Tileginizge rahmet! Qay jerde  qyzmet atqarsam da, elim, últym ýshin  ayanbay enbek etip jýrmin.

-Qazaqstan Jazuyshlar Odaghyndaghy bylyq-shylyq turaly aituday aityldy. Nege sizder osyghan kózjúmbaylyqpen qaraysyzdar? Álde «syilyq ala almay qalam, odaqtan shygharyp tastaydy» dep qorqasyz ba?

-Men, Múqaghaly Maqataev atyndaghy  syilyqtyn, «Daryn» Memlekettik  jastar syilyghynyng laureatymyn. Soghan qanaghat etemin. Al jaqsy, el oqityn  shygharma  jazylyp jatsa, ony alda kórermiz. Odaqtan shygharady dep qoryqpaymyn.  Jazushylar  Odaghy turaly pikirimdi jogharyda  aittym.

Sony

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5345