Birden kelisip alayyq, men «әsiredinshil» túrmaq, qazirgi kýnderdegi aitylyp jýrgen «dәstýrli» (osy termin de úghymdy emes, meninshe «tarihy qalyptasqan» nemese «Halyqtyq Islam» degen dúrys siyaqty) dinshil de emespin! Búl jazbama týrtki bolghan mәsele, keyde ómirde, әleumettik jelilerde keybireulerding Islamgha «tas laqtyryp, qaralap» qarauy jәne eng súmyraylyghy, sondaylardyng óleurep-ózeurep ata-babadan qalghan sanamyzgha singen múragha, solardyng nanym-senimine degen onbaghandyq kózqarasy! Eng soraqysy – sondaylardyng óz qazaghymyzdan shyghatyny! Sonda búndaylardyng ata-anasy, ata-әjesi kim bolghan jәne «solardyng basyna baryp taghzym etuge úrpaqtarynyng jaramaghany ma?» degen qynjylys-ókinish-súraqtar óz-ózinen tuyndaydy eken. Ómirde búdan asqan sorlylyq, satqyndyq bola qoymas...

Atam qazaq «Elu jylda el jana...» deydi, olay bolsa sol, kóz aldymyzda ótken osynsha mólsherdegi dәuirden mysaldar keltire otyryp jәne jalpy «Shyghys» (arab, týrik) turaly tәptishtep jazghan birer oriyentalisterding key enbekterimen tanys ekenimizdi basshylyqqa ala otyryp, óz oiymyzdy bildirip kórsek. Osy aitqan zertteushilerding (nanymdy jazatyndary) «shyghysqa, aziattargha t.b.» (Europalyq túrghydan) «múryn shýiirulik»-eurosentrizm túrghysynan qaraytyny jәne olardyng sayahat barysyndaghy jazbalary músylman әlemining (Osman imperiyasynyn) tarihtaghy ekinshi ret qúldyrau túsyna kelgeni de belgili! Sondyqtan, olardyng jazghandarynyng kóptegen tústary synau-kelemej túrghysynda ekeni de jәne kóptegen jerlerining shyndyqqa óte jaqyn ekeni de bayqalyp túrady. Áriyne, bar aitqandaryna týgeldey senuge de bolmaydy, óz oiynmen qorytyndy jasay da bilu qajet! Mysaly, mening búrynyraqta bir jazghanym bar: «...Yanushkevich Sók Tóreni óz әielin satudy súrady dep aiyptaydy! Ózderiniz oilanyzdarshy, sonda seksennen asyp ketken qart kisi, onyng emshekte balasy bar әielin qaytpekshi?! Mine, búl sóz shyndyqqa janasady ma?.. Nemese Shorman By qolyn salyp qazannan etti alyp shyqty degen she?..». Oilanu kerek shyghar... sondyqtan, keyde shynymen oilanu kerek!

...Islamdy qaralaushy key «qazaq ókilderi» (deuge bolsa) týrli bylapyt sózderge barady. Al, búnday qaralau dinimizge mýlde tansyq emes! Ony ótirikke shygharugha úmtylghandar qatarynda bizding sandalbaylardan әldeqayda ghúlama - әlemdik din ókilderimen qosa, pútshyl-shamanister de, ateist, agnostikter de bolghan. Olargha qarsy músylman oqymystylary (kóbine sabyrmen) apologetikalyq túrghyda jauap berip keledi. Sonday «synshylargha» qaramastan, músylmandar qatary kýn sanap ósude (úmytpasam 10 shaqty jyl búryn Rim Papasy músylmandardyng sany hristiandarmen teneskenin (key derekterde olay emes) aitqan edi), sondyqtan, olardyn, dinimiz turaly jaqsy jaqtaryn moyyndaytyn da kóptegen aspektleri bar: Músylman әlemindegi ústanushylar ómirine Islamnyng ómirding barlyq salasynda atqaratyn rolin basshylyqqa aluy; Islam eng songhy әlemdik din, sondyqtan potensialyn ómirshendikpen joghaltpay keletini; Týgel derlik músylman elderi otargha týskenimen de, qanshama qorlyq kórgenimen de, ústanushylardyng dinge adaldyghy, tәuelsizdik jolyndaghy azattyq kýresti bastauy; Islamnyng jalpy ghylymgha, filosofiyagha, adamzat damuyna etken ýlken әseri; Islam qaghidalarynyng qarapayymdylyqpen sanagha týsiniktiligi; Islamnyng basqa halyqtardyng senim-sanasyn saqtauyna kómegi, soghan ózining de beyimdelui; Nәsilshildikting (rasizm, shovinizm) joqtyghy; Múhammedting eng songhy payghambar ekenine degen sheksiz senim; Payghambardan bastap kóptegen el basqarushylardyn, ghalymdardyng dýniyeqonyzdyqtan adaldyghy... t.s.s.

Mine, osynyng arqasynda qazirgi kýnde 2 mlrd-qa juyq adam ózin músylman (90% qazaq eli de jatatyn sýnnitter, qalghany sheyitter men ibaditter) sanaydy! Qanshalyqty  qarsylyqty informasiyalyq «soghys», músylmandardy jappay qudalau, genosiyd, nәsilshildik tómendetu oryn alghanymen de olardyng qatary kýnnen-kýnge ósip keledi. Solardyng qatarynda әlemge tanymal janashyl-tehnikalyq europalyq progresti ghalymdardyng da boluy kez-kelgendi birden oilantugha tiyis! Mysaly, men óz basym Múhammed Aliydi, tek sportshy ghana emes, myqty filosoftar qataryna jatqyzamyn!

Osyghan qaramastan bizding key qazaq balasynyng ata-babamyzdyn, apa-әjelerimizding senimine qarsy shyghatyny tang qaldyrady jәne qarsy shyghyp qana qoymay auyzdarynan «aq it kirip, qara it shyqqanday» «týkirikterin shashatynyn» qaytersin! Aqymaqtyq!

Islam ghalymdary songhy payghambar Múhammed (s.gh.u.) kelgenge deyingi zamandy, adamdardyng eng bir búzylghan, zina-sharapqorlyq, kópdinshil-pútshyldyq, azghyndyqtargha úshyraghan, tipten qyz tusa «shaytan isi» dep ózderi tiridey jerge kómgen, әielge múra bermegen t.s.s., «Qaranghylyq-Jahiylet» zamany desedi. Kóptegen adamzatqa jat qylyq-jamandyqtardy (Ólgen mal, keybir an-qús týrlerin jeu; Alkogolidi ishimdik, esirtki paydalanu; Tym jaqyn adamdardyng qany aralasuy-insesst (qazaqta búl úghym músylmandyqtan da terenirek, jeti ata týsinigi); Ósimqorlyq; Ózin-ózi óltiru; Tabighatqa jat jynystyq qatynas... t.s.s.) Islam toqtatqany da anyq!

Payghambardan keyin Halifattar zamanynda (Islamnyng Altyn Dәuiri, VIII-XII gh.gh.) barlyq әlemge bastau-baghyt bergen músylman órkeniyeti: arab mәdeniyeti (әdebiyet, muzyka filosofiya); Zandylyqtardyng ornauy; Ghylymdaghy progress (medisina, astronomiya, geografiya, tariyh, matematika t.b.); El-qúrlyqaralyq kommunikasiya; Ekonomika t.s.s... barynsha dәuirledi. Kóptegen haliftardyng adal isi bolashaqqa tәlim bergen, shamshyraq-ýlgige ainaldy, olardyng kóptegen aitqandary әli kýnge aktualidylyghyn joyghan joq. Alayda, X gh. bastap, músylman elderining damuynda birinshi keri ketu dәuiri bastaldy (kresshiler, kóshpendiler, týrik shabuyldary әserinen dep te aitylady).

Birkelki músylman dininde týrli aghymdar payda bolghanyn da aita ketuimiz kerek, eng ýlken sýnnittik baghyttyng ózinde de tórt týrli (hanafiyt, mәlikiyt, shafiyt, hanbaliyt) baghyttyq-zang mektepteri (mәzhab) qalyptasty. Bizding qazaq jatatyn hanafiy-sýnnitter basqa mәzhabtardy, biraz qarama-qayshylyqtary bolghanymen de, joqqa shygharmaymyz jәne vahhabiy-hanbalittik úghymdardy, janalyqqa, ómir aghysyna ilespegendigi, ótken eski zamanghy kózqarastary ýshin dúrys sanamaymyz (olardyng da otarshylyqqa qarsylyq әserinen tughandyghy turaly da basqasha aitugha bolady, biraq ol jalpy qazaqqa qajet dýnie emes)! Búl, olardyng dinning de, jalpy tiri organizm siyaqty ózgeristerge-damugha-órkendeuge úmtylatynyn, damitynyn moyyndaghylary kelmegendiginen tuyndap otyr. Al, hanafitter payghambardyng «ómir ornynda túrmaydy, ghylym-bilim damidy, sondyqtan ýmmetim artta qalmauy kerek...» degenin ústanady, yaghni, progreske úmtylamyz!.

...Músylman dini, әriyne, birinshi kezekte arab últyna baylanysty. Biraq, arab degenning ózine de qazirgi keybireuler birynghay-kertartpalyqpen qaraytyn siyaqty! Olay emes ekenin týsinu ýshin, qazirgi uaqytta otyzgha juyq arab memleketteri (kópshiligi kóp últty kopt, armyan, evrey, kurd t.b. birge túrady) bar ekenin jәne olardyng ishinde de assimilyasiyanyng әserinen kóptegen halyqtardyng da arabqa ainalghanyn (egiypettikter, berber, tuareg, «qara» nәsildi halyqtar t.b.), oghan qosa senimderine baylanysty (týrli hristiandar, maroniyt, druz, alaviyt, husit t.b.) san týrli ekenin de biluimiz qajet. Arab elderinde túrghylyqty nanym túrmaq, til de birynghay emes, Afrika men Aziyadaghy memleketterdegi elderi jergilikti dialektilerge baylanysty, birin-biri týsinbeydi de! Mine, solardyng bәrining basyn qosyp otyrghan til, óte bay, sonau orta ghasyrlardan beri bir әrpi ózgermey jetken, qazirgi kýnde jalpy adamzat iygiligine ainalghan, әdeby - «Qúran» tili! Arab elderining tәuelsizdik alghan songhy sayasy ómirleri de syrtqy kýshterding әserinen san týrli bolyp qalyptasty, mysaly, eki IYemendik studentterding bir-birine degen jaulyq-alakózdikterining de kuәsi bolghanbyz...

Jalpy arab últy turaly qysqasha sholu jasap ótken son, qazirgi synaushy qazaqtarymyzdyng keybir týsinik-ayyptaryna toqtala ketelik. Bizding qazaq bir-birin «Arabqúl» dep jatady, әriyne, «qúl» degende erte zamanghy týsinik emes, baghynyshtylyq, sonyng basym yqpaly aitylatyn bolar! Alayda, aqymaqtarym-au,  bizding týrki, arabqa eshqashanda «qúl» bolyp kórmegenin úmytpandar, olay desender danqty Beybarys siyaqty babalardyng ruhyn qorlaghandaryn! Oghan mysaldar da jetkilikti: Menen birde jornalshy «Qazaq qay kezden bastap Islamgha bet búrdy, sol Altyn Orda dәuirin ghana aitamyz ba?» dep súrap qalghany bar, qatty oilanyp baryp, bylay aittym: «Qazaqtyng týrki ekeni, týrkining otany, bel balasy ekeni dausyz! Olay bolsa, Altyn Ordadan da arghy, Shynghyshan zamanynda kóptegen taypalardyng músylman ekeni belgili jәne odan da arghy, ataqty «Talas» shayqasynda arabtardyn, bar Úly Dalany jaulaugha kelgen qytaygha qarsy týrkilerden kómek súraghany, sonyng arqasynda Úly jeniske jetkeni de belgili! Sondyqtan, týrkilerding key taypa-rulary da, әriyne, onyng ishinde qazaqtar da sol kezden bastap (VIII gh. ortasy) dinge moyyn búra bastady deuimizge bolatyn shyghar...»; Mamluk memleketindegi súltandardyn, armiyanyng týrkiler ekeni anyq; «Qasiyetti jerde» bolghan M. Tven, ózine tәn әjualyqpen bylay jazady: «Bizge týrli hristiandar Hristostyng kreske kerilgen jeri dep 16-17 oryndy kórsetti! Bir-birin jek kóretinderi sonshalyqty, qúday ondaghanda olardy, týrik soldattary ajyratpasa, kýzetpese bir-birin qyryp tastaytyny sózsiz...»; Nervali jazady: «...Qajylyqtan qaytqan payghambar tuyn bir sýiip qalugha, úmtylatyndar kóp, әsirese, qara nәsildiler, eshkimge qaramay jýgiredi! Qúday ondaghanda týrik jandarmdary olardy qamshymen sabap әreng tәrtip ornatady...»; Týrkiler arabtarmen aralasa bastaghaly, myng eki jýz jyldan assa da, arabtyng kóptegen sózin, mәdeniyetin, dinin qabyldaghanymen, keybir basqa elder siyaqty «jogharyda aittyq) arabqa ainalyp ketken joq (oghan qaraghanda key qandastarymyzdyng tilin bilmey, dinin satyp, ainaldyrghan 40-50 jylda orys, nemese basqa bop shygha kelgenine ishing uday ashyp, kýiinesin)..; Týsingenderge osy aitqandarymyz-aq jeter...

Álem moyyndaghan Ál-Farabi, Ibn Sina t.b. kóptegen ataqty týrkiler bizding maqtanyshymyz, alayda, olardyng negizgi enbekteri arab tilinde jazylghanyn da úmytpauymyz kerek.

Bizding týrki-qazaq, Islamdy qabyldaghanda myndaghan jyldar boyghy qalyptasqan salt-sana, әdep-ghúryptardyng kóbin saqtap qaldy, ony sharighatpen qatar jýretin «adat» qúqyqtarynan bayqaymyz. Búrynghy kezde babalarymyzdyng senimi, qazirgiler «tәnirshildik» (búl termindi de dúrys sanamaymyn, negizi Shoqangha sýiensek ol senimder «shamanizm» dep atalady, sondyqtan qazaghymnyng Allany - Tәnir, Qúday, Jaratqan, Qúdiret, Jaratushy IYem dep aitatyn sinonimderine eldi shatastyrmas ýshin, búny «Tengrianshyldar» dep atasaq. Onyng ýstine qazirgi kýnde osy baghytty kóbine qazaqsha bilmeytin, últ beynesinen oqshau qalghandar nasihattaytyn kórinedi), «kosmostyq taza din» dep adasyp jýrgen, nanymda bolghany ras. Alayda, ol adamzattyng bir damu satysyndaghy ainaladaghy qúbylysty týsinuge arnalghan primitivti kózqarastary edi. Soghan qaramastan búl nanymdardyng sharighatqa qarsy kelmeytin jerlerin (mysaly: jeti atagha tolmay qyz alyspau; parsydan kelgen Nauryz meyramy t.s.s.) qaldyra otyryp, bizding qazaqqa tәn filosofiyalyq úghym, naghyz «Halyqtyq Islam» qalyptasty. Al sharighatqa qarsy jerleri (mysaly: әmengerlikpen әkesining kishi әielderin alu; apaly-sinlilini qatar alu; otqatabynushylardyng anasyn, qaryndasyn aluy;) óz-ózinen ómirden alynyp tastalghan degen oidamyn.

Birde grek ziyaly ókilderimen basqosuda, biri: «...Sizder, qazaqtar bizge qatty úqsaysyzdar eken, búrynghy atalarynyz da «Tengrianshyl bopty...» dedi. Men de: «...IYә, negizi Sizderding búrynghy dinderiniz jaqsy edi ghoy, bәri de týsinikti, haostan qazirgi ateistik «Úlken Jarylys» teoriyasyna úqsas, qúdaylar payda bolyp, Zevs әkesi Krondy jenip, kóptegen qúdaylar payda boldy. Aqyry ýsh bauyr aspan, jer, jer astyn bólisti de, adamdy jaratyp, solarmen qosylyp, jartylay qúdaylardy shyghardy, sodan olar adamgha ainaldy, al qúdaylar mәngiólmes bop qaldy. Bizding orystardyng basyn ainaldyryp, pravoslaviyeni tyqpaladynyzdar...» dep әzildi-shyndy aittym. Sol kezde bir ústaz ghalymy: «...Ol endi adamnyng sәby shaghy emes pe?! Adam jetiledi, damidy ghoy...» dedi! Oilanyp qaldym, qazaqtyng adal úly Mústafanyng «...Adam balalyq shaghyn ansaydy, saghynady! Biraq, sol kezge oraluy mýmkin emes qoy» degeni esime týsti. Shynymen «Tengrianshyldyq» ol arghy babalarymyzdyng erte kezdegi jýrip ótken joly ghoy, endi oghan oralu mýmkin be? Tipten qajeti bar ma, osyny oilanayyq...

...Alaqanday ghana audan ortalyghynda eldi shoshytqan bir oqigha oryn aldy! Bizden arghy «Shyghys» dinine ótip ketken jalghyz úl, әkesining ólimine kep yrjalandap «ol ólgen joq, qayta tiriledi» dep qisalandap biylemekshi de bolghan! El, basynda «jyndy» dep oilap, onysyn týsingende, quyp jiberipti!

...Óz basym tuystarynyng súrauymen «psevdohristian» bop ketken tórt otbasynyng múshelerimen sóileskenim bar! Eng qyzyghy, solardyng ekeui auyldyq jerde túratyn, bilimi az әielder... shaptyghyp, mýlde sóz úqpaydy! Al ekeui qalada túratyn kәdimgidey auqatty, oqyghan otbasynan edi. Aqyry, ýiden, mashinadan airylyp, sympiyp qaldy! Qazir ana «shyn dostary» qaramaytyn da kórinedi! Ekeui de orystildi qazaqtardan.

...Bizding osy ústanghan «Halyqtyq Islam» (qazirgiler dәstýrli dinimiz dep jýr), elimizding neshe týrli zúlmattardan aman qaluyna, últ-azattyq maydandarda biriguine, jalpy birtútas últ bolyp qalyptasuymyzgha shynayy, adal, zor kýshpen әser etti! Sonyng arqasynda, «ateistik sosializm-kommunizm» iydeyalarynyng «qylyshynan qan tamyp» túrghanynyng ózinde qazaq óz últtyq bolmysyn joyghan joq! Oghan mysal retinde, osydan bar bolghany elu jyl búryn ata-anany qarttar ýiine, balany jetimhanagha ótkizu; balany satu t.b. súmdyqtardy kórmek týgil, estimegende edik. Qazirgi kýnde «demokratiya, liyberalizasiya, tolerantnosti» degenderdi jeleu etip kirgen «senimderdin» arqasynda qazaq estip kórmegen gey, pedarast, pedofili degenderdi (tipti qazaqta osy pәlelerding ataluy da joq, tek qana «qyzteke» degen bar edi! Kishkentayymyzda ózimizge solay dese, týsinbesek te, jaman ekenin sezip, shat-shәlekey soghysatynbyz) estidik te, kózben de kórip jýrmiz.

Mekteptegi kezimizdi eske alsaq, aqjaulyqty apa-әjelerimiz «aynalayyn» dep tolghanyp, tәteylerimiz (bizder apay demeytinbiz) oramalyn (modada deteron bolatyn) tastamay-aq sabaq týsindiretin! Qyzdar shashyna bantik taghyp, sandaryn jarqyratpaytyn! Halyqta bir syilasym bar edi! Sheshen qyzdar, túmshalanbay, jenil sharf-oramaldaryn mandayynan jelkesine qaray tartyp jýretin, olargha eshkim de qoy demeytin! Sheshen demekshi, bar bolghany 500 sheshen býtkil Moskany 90-shy jyldary, uysynda ústady. Dәl sonysy últtyq salt pen din, auyzbirshilikting arqasy ekenin keybireulerimizding úqpaghany ma?! Otarlyqtyng kókesin 130 jyl kórgen Aljirlikterden, úmytpasam, basynan, nebәri eki mynday adam hristian bolghan, al «el aman, júrt tynyshtaghy» bizding key qazaqtyng «satqyndyq» qylyghyn qaytpekshimiz!

Qazirgi uaqytta jalpy Islamdy jekkórinishti etu iydeologiyasy boyynsha, ortadoksterdi, radikaldardy birynghay terrorister retinde kórsetedi. Ókinishke oray, bizding qazaqtyng da keybiri sonday aghymdargha ilesken! Olargha barynsha tosqauyl beruimiz kerektigi aitpasa da, týsinikti bolar! Óitkeni bizding dinimiz, ústanymyz progresti, ghylymy modernizasiyany qalaydy. Mysal retinde, qaytys bolghan adamnyng әldebir organyn auru adamgha transplantasiya jasaugha barynsha qarsy bolghan «psevdohristiandyq» sektalar edi! Al bizding din basylar onyng sauap is ekenin aitty!

Qazaq jastary aldymen ghylymgha, bilimge úmtyluy kerek, qazaqy salt, dinimiz de soghan uaghyzdaydy! Ókinishke oray, keybir agha buyn ókilderi qazir týrli senimdikterdi tyqpalaydy, olardyng maqsaty ne, aldyna qoyghan mindetteri bar ma, nege solay bireuding soyylyn soghady, nege qazaghymyzdyng birligin qalamaydy?! Kez kelgen «úiym-organizasiyanyn» maqsaty aqsha tabu, búlardyng da maqsaty sol ghana ma?! Tipti osylardyng artynan 200 tipti 2 myn, bolmasa 20 myn, asyra aitsaq 200 myng adam ilessin delik, sonyng ózinde әlemdegi әrqaysysy 2 mlrd-qa juyq músylman-hristian-buddistermen salystyrghanda «pilge ýrgen kәnden» de emes, qúmyrsqaday bolmay ma?! Olay bolsa, ózi az ghana qazaqty júlmalap, bólshekteu nemenege әkelmek?! Sony nege oilamaydy, adam bolsa, adal bolsa?! Ishine syimay bara jatsa, shaghyn ortada taldasyn, al kópshilik aldynda óz ambisiyalaryn toqtatyp qoyyp, ortaq últtyq mýddeni aldygha shygharmay ma! Músylmansha jerlengen әke-shesheleri, ata-әjeleri aldynda kýnәgha batpay-aq, basyna barghanda taghzym etip, qúran oqytyp túrsa, dәp sodan eshkimge ziyan kele qoymas! Solardyng nanymyn qaralamay syilar edi ghoy, adamy qasiyetteri bolsa...

PS: Maghan osy jazbany jazugha týrtki bolghany, óz úrpaghymnyng qazaqy ata salttan ketpeuin qalaghanym! Búl ýshin maghan eshkim de aqsha tólemeydi! «Músylman, hristian, basqa bolasyng ba... bәribir qytaysyn» deytin qytay siyaqty emes, biz qazaq az ghana últpyz, sondyqtan birtútas el bolugha úmtyluymyz kerek! Rushyldyqqa bólingenderge, tilin, dilin joghaltqandargha endi kelip dinin joghaltqandar kelip qosylsa, shyn bitkenimiz osy emes pe...

Músylman filosofiyasynyng qaynar kózi - «Qúrannyn» kóptegen ayat-sýrelerining (әriyne biz audarmany ghana bilemiz) menzeu-teneu-obrazdy týrde aitylghanyn týsine bilgen abzal jәne keybir diny uaghyzshylar qatelesip jatsa, qate týsinsek, oghan din kinәli emes...

Azken Altay Jetisulyq

Abai.kz