Jeksenbi, 5 Aqpan 2023
Dabyl 13900 26 pikir 9 Qazan, 2018 saghat 08:33

Úighyrlar qazaq jer-su ataularyn nege jekeshelendire bastady?

Songhy jyldary jer-su ataularymen belgili tarihy túlghalargha, ru-úlystar men últtyq erekshelikterge  baylanysty  at-ataular jóninde bir-birine mýlde qarama-qarsy әri ghylymyy úghym-týsinikter men talaptargha  jauap bere almaytyn auajayylular belen  alyp, júrtty shatastyra bastady. Al, keybir jaghdaylarda jershildikpen tar últshyldyqqa beyim sayasy qatelikter de boy kórsetip jatady.

Búl rette mening qolyma qalam alghyzghan sebepting biri «Úighyr avazi» gazetining 2018 jyldyng 19 aprelinde jariyalanghan Abdullajan Samsaqovtyng «Úighyrche yer-su namlery haqqiydә» degen maqalasynda aitylghan oi-topshylaulary men synarjaq boljaldary bolatyn.

Avtor óz maqalasynda baspasóz etikasyn saqtap: «...Gazet oqyrmandary nazaryna úsynylghan toponimdermen gidronimder zertteulerimning jeke bólimderi bolyp, olardy búljymastay aiqyndalghan, joqqa shygharugha mýlde bolmaytyn ataular deuden aulaqpyn. Qúrmetti gazetshiler osy maqalamdy gazetterinizde jariyalau arqyly sizderding de oi-pikirlerinizdi ortagha salularynyzdy ýmit etemin», - degen tilegin eskerip óz oiymdy bildirgim keldi.

Barshagha belgili bolghanynday, jer-su ataulary men eldi meken ataulary otarshyl imperiyalar qasiyetti týrki júrtyna súghynyp kirmey túrghanda ghasyrlar boyy ózgerissiz, mәn-maghynasymen úrpaqqa múra retinde saqtalyp kelgen bolatyn.

Toponimikalyq jәne onomastikalyq ataulardy óktemdikpen sayasilandyrudy әsirese monghol jortuyly men arab, parsy, orys, qytay imperiyalarynyng shapqynshylyqtarynan keyin bastaldy. Ásili týrik halyqtary әsirese tabighat qúshaghynda ómir sýrgen qazaq halqy jer-su ataularyn tek tabighattyng óz jaratylysy boyynsha atap kelgeni belgili.

Abdullajan Samsaqov «Úighyr jer-su ataulary» dep aidar taqqan kóptegen toponimderge fonotikalyq, lingvistikalyq taldau jasar bolsaq, onda ghylymilyqtarynan góri kónil-kýi, ózine búra tartu yndyny anyq bayqalady. Dәstýr jalghastylyghyn qolmen ýzip-júlu kemel oilylyqqa jatpaydy. Tilshi ghalymdar men týrkologtar týrik halyqtary tilin «jokayshiy jәne iokaishiy» dep jikteydi.  Eger de osyndaghy  «j» men «i» dybystarynyng ornyn auystyra qoysang әlgi tildik aiyrma degeniniz, әsirese myng jyldyq bayyrghy týbir sózderding aityluy men qoldanysynda pәlendey ózgeris joq ekenine kóziniz jetedi. Onyng naqty mysalyn M.Qashqaridyng «Týrik sózdigi men J.Balasaghúnidyng «Qútty biliginen» molynan taba alamyz.

Men ejelgi týrkiler tarihyn zertteu barysynda atalmysh qazynaly  jәdigerlerdi әldeneshe ret aqtarystyryp zerdeley kele H-HII ghasyrlardaghy týrik tili degenimizding býgingi qazaq tilindegi týbir sózderi men 70-80 prosent birdey ekenine kózim jetti. Eger Abdullajan siyaqty til tarihymen ainalysqysy kelgen adamdar ghylymgha, tariyhqa adal boludy qalasa týrik halyqtary, sonyng ishinde  bay dәstýri bar úighyr halqynyng ýsh myng jyldan bergi ata-mekenin, kóshi-qon barysyn bylaysha aitqanda qaydan  qayda kelip ornyqqanyn biluge әri basqalargha bilgizuge mindetti bolar edi.

Abdullajan (ol bir ghana adam emes ekenin belgili) atalmysh maqalasynda ózining «qorytyndy shygharar aldynda «týrkiy tilar divani» men úighur tilining iziyhlyq lughitiilni» paydalanyp otyrghanyn jazady. Alayda, mysalgha alghan toponimderding maghynasyn atalghan sózdikterdegi týsindirmelerdi elemey, ózinshe, býgingi úighyr sóileu tili mәnerine oiysa ketedi.

Atalmysh qasterli «Týrik tili» sózdiginde úighyrlardy ózi bastan-ayaq aralap shyqqan kýlli  týrik ru-taypalarynan bólektey «úighyr Bes shaharly bir elding aty» dey kele «...Ol elding túrghyndary kәpirler men ýzdik mergen atqyshtar. ...Oqty aldygha qaray  qalay atsa arqasyna qaray da sonday sheberlikpen atatyn edi» (142-143 b.), - dep jazghanyna qaraghanda M.Qashqary ómir sýrgen zamanda úighyrlar Tәnirtaudyng batysy men Jetisu ónirine ayaq baspaghany anyq kórinip túr. Búl sózimizge dәlel retinde qosymshalap aitarymyz «Týrik sózdiginin» 1-tom, 402 betinde M.Qashqary «Sel sekildi aqtyq, qalalaryn shaptyq, búthana ýiin jyqtyq, Burhanyna tyshtyq» degen óleng joldaryna bergen anyqtamasynda «úighyrgha qarsy soghysty dәripteydi» degendi eskertemiz. Atalmysh sózdiktin  3 –tom, 318 betinde (Keme ishine otyryp, Ile suyn keshtik biz) degen joldardy da nazardan tys qaldyra almaymyz.

A.Samsaqov 1072-1078 jyldar aralyghynda jazylghan delinetin «Týrik sózdigine» jýgingenin aitqanda basqany qoyyp «Shelek – Chelek» toponiymining -  Qúlja jolynda, «Chelek» dariyasynyng sol jaghalauyna ornalasqan Iza, «Chelek» sol jerde kóp ósetin  chigh (shi) ósimdigine baylanysty payda bolghan desek, qatelespeymiz. Shy – shashaqty ósimdik bolyp, ol negizinen ózen jaghalaularynda ósedi. ... chiliyk-chiyghlyq sózining ózgerisi bolyp, úighyrsha  «shy kóp ósetin jer» degen maghynany bildiredi. ...Endi Ile ónirindegi ýlken eldi mekenning úighyrsha «chelek», qazaqsha «shelek», (ruscha vedro) dep atalyp jýrui sol ónirding tabighatyna mýlde say kelmeydi» - dep toqtaydy.

Al, 1985 jyly «Últtar baspasynan» Mómin Abdollanyng  «Týrikshe-úighyrsha loghatynyn»  186 betinde «Cilek -  býldirgen» dese, 1977 jyly Moskvada shyqqan «Týrikshe-oryssha sózdiktin» 186 betinde «CiIek –zemliyenika-klubnika» dep naqtylanghan. Sonda býgingi qoldanystaghy «shelektin» chiygh-shiyge» qanday qatysy barlyghyna qay derek kózine jýgindi eken? Shy – ózenning boyynda ghana ósedi degenge kim senedi. Shy – jer asty suy jaqyn kez-kelgen dalada ósetini, ol býldirgen maghynasyn beretin ejelgi týrikting chelek atymen atalatyn jemis-jiydek túqymdas býldirgenning tek su boyynda, shilikti, qamysty jerde ósetini kimge  týsiniksiz bolghanyna an-tang boldyq. Sóz bolyp otyrghan ósimdikting búdan myndaghan jyldar búryn, úighyrlar sonau Orhon-Selenge boyynda ómir sýrgen zamanynan týrkilerge mәlim ekenin eskertemiz.

Qara jotany «kariiota» degennen «ketpendi – ketmen» t.b. degennen ol sózder úighyrshalanyp kete qoymas. A.Samsaqovtyng kelesi bir oijotasy «Shonjy» atauynan kórinedi. Avtor ol turaly bylay kósiledi:

Chonja Úighyr audanynyng ortalyghy. «Chonja» toponiymining payda boluy jóninde eki týrli kózqaras bar. 1. Chonja úighyrsha sóz bolyp, «Chonjay» degendi bildiredi, - dey kelip avtorymyz, birese «shonjay – ýlken oryn» dese, birde «tórt jaghynan jel esip túratyn, ýsti jabyq, jýzim qúrghatyp keptiretin oryn dese, birde «tórt jaghynan jel soghyp túratyn mahallanyng atauy dep qúbyltsa, endi birde, «tórt joldyng torabyna ornalasqan meken» dep oghan Shyghys Týrkistan men Qazaqstandaghy «Shonjylardy» mysal qylady.

Bizding de biluimizshe Ýrimjining shyghys soltýstiginde qazaqtar shoghyrlanghan Shonjy audany jәne Ile Qazaq oblysynyng Nylqy audanyna qarasty Shonjy eldi mekeni de bar. Búl eldi mekenderding ornalasuy men jer jaghdayy A.Sakmsaq keltirgen anyqtamalargha kele bermeydi.

Onyng ýstine Jetisu, Ile óniri ghana emes, kýlli Ortalyq Aziyadaghy jer-su ataularynyng qalyptasuynyng tarihy qatparlary әldeneshe qabatty ekeni zertteushiler nazarynan syrt qalmauy kerek. Ghúlama M.Qashqary qalamyna ilikken toponimikalyq, onomostikalyq ataulardy airyqsha atay otyryp, ol zamanda sol ónirde qanday ru-úlys, qanday halyq ómir sýrgen edi degendi esten shygharu tarihy bilimimizben azamattyq hәm imany qadir-qasiyetimizge de syn bolaryn úmytpaugha tiyispiz. Ortalyq Aziya tarihy, bizge mynany esten shygharmaudy amanattaydy:

1. Arghy tarihty aitpaghanda, eramyzdyng 840 jylyna deyingi Kók týrik odan keyingi Týrkesh, Qarlúq-Qarahan memleketteri túsynda úighyrlar Orhon-Selenge boyynan Túrpan-Qúmyl-Besbalyq ónirinen Batysqa qaray qonystanbaghanyn M.Qashqar sózdiginde әldeneshe ret naqtylay dәleldep jazghan bolatyn. Sondyqtan ol zamanda aty bar eldi mekendermen tau ózenderden úighyr ataularyn izdeu bos әureshilik bolmaq. Al, Qazaqstan men Shyghys Týrkistan, Tәjikstan men Mauerenaqyrdy 80 jyl biylep-tóstegen qara qytay (Liau 1132-1212)  handyghy túsynan qalghan  toponimikalyq ataular jóninde bir nәrse aita almaymyz.

2. Álemdi jaulaushy Shynghys qaghan men onyng tórt úly biylegen Monghol úlystyq biyligi dәuirinen bylay qaray jәne qazaq handyghy túsynda qalyptasa bastaghan toponimikalyq ataulardan da úighyrgha menshiktep aita qoyar ataulardy keziktire almaymyz. Kerisinshe toponimder men onomastikalyq ataulardyng mongholdasu dәuiri bastalghanyn bilemiz. Oghan mysal retinde keltirer jer-su eldi meken, mansap, shen ataulary jetkilikti.

3. Jonghar memleketi nemese Jonghar handyghy (1635-1758) batys monghol taypalarynyn, naqtylap aitqanda Oirattardyng sayasy birlestigi (Dorbit, Shoros, Torghauyttardyn) bolatyn. Ol Shynghys qaghan imperiyasy әskerining sol qanatyna negiz boldy. Mongholdyng «zungar» yaghny sol qanat – sol qol degen sózinen jonghar-jonghariya atauy payda bolghan. Oirat birlestigine kirgen taypalar Batys Mongholiya men Jonghariya dalalaryn mekendep kelgen. 1635-1653 jyldar aralyghynda qúrylghan Jonghar handyghy Qazaq handyghy jerine ýsh dýrkin joyqyn shabuyl jasaghan. Onday shabuyldar 1681-86 jyldar aralyghynda, al, 1711-12, 1714, 1718, 1723-25, 1742 jyldardaghy súrapyl soghystar saldarynan qazaq ru-taypalary soltýstik batysqa jәne Syrdariya ónirine aua kóship, aqtaban shúbyryndygha úshyraghany, olardyng ata-mekenin ghasyrgha juyq jonghar-mongholdar iyelenip, jer-su, eldi meken ataularyn mongholdastyryp jibergeni, búl kýnderi eshkimge belgisiz emes bolar.

Biz búlardy nege tәptishtep jazyp otyrmyz? 1756-1758 jyldary manjur qytaylardyng joyqyn shabuyly arqyly jer betinen joq qylynghan (million mongholdy qylyshtan ótkizgen) oirattar men qazaqtar da ghasyrgha juyq qandy soghystar arqyly býgingi Qazaq memleketining Shyghys shekarasynan quyp tastaghany tarihy shyndyq. Qazaq batyrlarynyng sýiegi shashylyp jatqan qasiyetti qazaq jerin qorghaugha qazaqtan basqa qay halyq, atap aitqanda taranshy-úighyrlardyng qay batyrynyng molasyn kórsete alar eken?

Naqtylap aitqanda, A.Samsaqov siyaqty aghayyndar osynau qandy tarihty, milliondap qúrbandyqtar bergen Jetisu men Syr boyyndaghy ýsh jýzding erjýrek batyrlarynyng aruaghyna shet bolmaghanyn qalar edik.

Búl kýnderi Úighyr atauy atalghan  Shonjy eldi mekenin úighyrsha ekenin dәleldeuge tyrysqan  A.Samsaqovtyng oijotalary tarihy hәm ghylymy jón-jobagha mýlde ýilespeydi. Shonjy atauy Jetisugha úighyr taranshylar keluden әlde qayda búryn payda bolghan. Shynghys qaghan taq múragerleri salghyzyp әskeri, әri sauda jolynyng amandyghyn baqylaytyn (beket, órteng - Lenger-Shonjy atalghan) toghyz joldyng torabyndaghy bekinisting songhy  toponimikalyq atauy «Shonjy» retinde bizge jetip otyr.

«Shonjy» atauynyng naqty maghynasyn arnayy zerttegen belgili  týrik-mongholtanushy, monghol tilin jetik biletin ghalym Nәpil Bazylhan bylay zerdeleydi.

«Qazirgi monghol tilinde:  Conji >  Chonjy, Sonj týrinde kezdesedi. Qazaq tilinde «Shonjy» túlghasynda toponim retinde kezdesedi.

Monghol tilindegi «Chonjy-Sonj» sózining maghynasy:

1. Alysty qarauyldaytyn biyik jartas.

2. (Auyspaly) Shekara aumaqtardy qorghaushy qorghan, bekinis.

3. Biyik jartas. «Monghol tilining týsindirme sózdigi». Úlan baatar, 1966. 790-b. jәne Monghol tilning  týbir sózder sózdigi» Koke gota,    2261-b.

Kez-kelgen ghylymy zertteu júmysyna qoyylar qatang akademiyalyq talap degen bolady. Ol, taldap, qarastyryp otyrghan taqyrypqa baylanysty tújyrymdar, búl arada toponimikalyq ataulardyng maghynasy, sózsiz әr týrli sózdikter men tarihy jazba derekterge negizdelui, qiyaly (men solay oilaymyn emes), shalyqtaulardan aulaq boludy talap etetinin taghy bir qaytalaugha tura keledi.

Búdan syrt «Shonjy» atauy jóninde arnayy zertteu jýrgizgen tarihshy, qytaytanushy ghalym Janymhan Oshannyng shygharghan qorytyndy pikirine de nazar audarudy úsynar edik. Ghalym bylay deydi: «Shonjy» (bekinis, beket, qarauylshylar mekeni) atauy 1750 jyldardan kóp búryn payda bolghan. Al, qytaylardyng 1755-1758 jyldar aralyghynda jongharlargha kýirete soqqy berip, memlekettiligin joyghannan keyin 1767 jyly Abylay men Sin imperiyasynyng kelisimderi negizinde Ile aimaghy qazaqtargha berilgeni jóninde de naqty qújattyq derekter bar. Sondyqtan «Shonjy» toponimiyine úighyr tilindegi eshbir maghynasy joq anyqtamalar beruge úrynu beker әureshilik».

Endi arhiv materialdaryndaghy derek kózderine sýiene otyryp Jetisu ónirine ilelik taranshylardyng qalay qonys audarghany turaly mәlimetterge jýginelik:

Tarihtan belgili bolghanynday 1871-1881 jyldar aralyghynda Ile aimaghy patshalyq Reseyding qolastynda boldy.

1881 jyly 12 aqpanda Qytay men Resey arasynda «Peterburg shartyna» qol qoyyldy. Sharttaghy 17 baptyng alghashqylary kelisimning mәnin jan-jaqty ashyp kórsetti.

Sharttyn  3-babynda «Ile aimaghynyng túrghyndaryna Qytay qolastyndaghy mekenderde qalu nemese Resey jerlerine kóship, Resey azamattyghyn qabyldau úsynylady» delingen. Úighyrlar men dýngenderdi Jetisugha qonystandyru arqyly, ony jergilikti halyqtyng últ-azattyq kóterilisine qarsy qolshoqpar retinde paydalanudy kózdedi. Búl mәsele boyynsha arnayy komissiya qúrylyp qonys audarghandardy Shelek jәne Ile ózenining aralyghyna ornalastyru turaly sheshim qabyldady. Úighyrlar men dýngenderding Jetisugha qonys audaruy 1881-1883 jyldar aralyghynda jýzege asyrylyp 1884 jyldyng basynda 9 572 úighyr otbasy qonys audardy, onyng 24 682 er adam bolsa, 20 745 әielder edi. Barlyghy 45 373 adam boldy. Sol jyldary Qazaqstangha barlyghy 5 055 dýngen qonys audarghan. Sóitip, qazirgi Almaty oblysynyng aumaghynda alty úighyr  bolysy qúryldy. Úighyrlar negizinen egin sharuashylyghyna qolayly Shelek, Talghar, Ýsek (Ózek) Sharyn ózenderining boyyna qonystandy.

Qonystanushylardan janadan 5 bolys: Jarkent, Aqsu-Sharyn (qazirgi Úighyr audany), Malybay (Shelek audanynda),  Qarasu (Enbekshi qazaq audanynda), Ketpen bolystary qúryldy. Jana qúrylghan bolystardyng basshysy bolyp búrynghy Ile aimaghynda bolghan basshylar taghayyndaldy. 1897 jyly Qazaqstanda 56 myng úighyr, 14 myng dýngen bolsa, 1907 jyly úighyrlar 64 myngha, dýngender 20 myng adamgha jetti.

Úighyrlardyng Iledegi kezinde basshylary bolghandardy mansapqa qongynda da mәn bar bolatyn.

Ilening qytaylargha qaytarylatyny anyq bolghanda ondaghy jergilikti halyq ýrey astynda qaldy.  Jýzdegen el aghalary qol qoyghan aryzdaryn Reseyding qatyn patshasyna joldap bylay dep zarlandy: «...Jýz jyldan astam uaqyt boyy bizding ata-babalarymyzdyng tili joq qúl jәne kólik retinde paydalanylatyn mal retinde nebir súmdyqty bastan keshirdi...  Mine, songhy jeti jylda ghana tynyshtyqta ómir sýrip, jaybaraqat tirlikke kelip edik. Ayaq astynan tóbeden týsken nayzaghayday bolghan jaysyz habardy estip halyq esengirep qaldy. Bizder orys patshasynyn, Qúljanyng músylman halyqtaryn óz bodandyghyna qabyldauyn súraymyz». (N.Aldabek. «Tarihy talqygha toly Shinjiyan».  Almaty. 2003, 232-b.)

Jetisugha qonys audarghan úighyr, dýngenderding atynan sóz sóiley alatyn basshylar sol «Aryzdy» jazghandar bolatyn.

Adamzat tarihynda úly qonys audarulardyng әldeneshe týri qaytalanyp otyrushy edi. Qauymdyq, ru-taypalyq qonys audaru, tútas bir halyqtyng úly qonys audarulary barysynda, jana mekenge kelgen halyqtar ózderining bayyrghy ata-mekenderine degen saghynyshy men sýiispenshiligining esteligi retinde jer-su eldi mekenderge solardyng atyn berip otyrghanyna tarih kuә. Mәselen, Ontýstik Qazaqstan men Arqadan Týrkiyagha qonys audarghan qanlylar men arghyn-naymandar Týrkiyanyng ontýstigindegi bayyrghy vizantiyalyq toponimderdi ózgertip, Keles, Qyzyl ózen, Úly tau, Qara tau t.b. dep atady.  Sol siyaqty Manjur-Qytay otarshyldary Alty shahardaghy Sharualar kóterilisin ayausyz janyshtaghannan keyin Ontýstiktegi Aqsu, Ýshtúrpan,  Jarkenttik úighyrlardy zorlyqpen jer audaryp Ile ónirine aidap әkeldi de,  olardy jýz-jýz ýiden әr jerge qonystandyryp, qatang baqylau astynda tary, jýgeri, arpa-biday ekkizip qytay әskeri men chinovnikterin astyqpen qamtamasyz etti.

Uaqyt  óte kele shaghyn eldi mekender payda bolyp, olardy ózderi kelgen ata mekenindegi ataularmen ataudy әdetke ainaldyrdy. Ile ónirindegi Túrpan iýzi, Kepek iýzi, Yeluz, Qúdiyaruz, Moltúquz, Mәmetuz, Toqúshuz qatarly toponimder ornyghyp kýni býginge deyin qoldanylyp keledi.  Ilelik úighyr-taranshylar Jetisugha qonys audarghan tústa payda bolghan keybir eldi mekenderding tarihyna mәn bermey myndaghan, jýzdegen jyldyq toponimderden úighyrsha maghyna izdep sharshaudyng qay qisyngha jatatyny týsiniksiz. Toponimder men onomastikalyq ataular qay últqa, qay elge tәn ekenin anyqtaghysy kelgen adam, aldymen sol halyq, sol ónirge qashan kelip ornalasqan eken deytin qarapayym súraqqa jauap izdeui kerek emes pe? Sol siyaqty úighyr, dýngender  ghana emes. Mongholdar, qara qytaylar, arab, parsylar men tәjikter  (sarttar) de, keshe ghana jerimizge basa kóktep kelgen kazaktar men qara shekpendiler, aq orystar men qyzyl orystar jer-su ataularymyzdy astan-kesten etip ózgertip jibergen joq pa? Bir ghana V.IY.Lenin atynda Qazaqstanda 700 eldi meken bolghany keshe ghana emes pe edi? Qaptaghan «ovkalar men skiy, piskiyler» atyndaghy eldi meken ataulardyng maghynasyn qazbalap, jer-su, eldi mekenderdi  sol halyqtardyng jeri edi dep sandyraqtasaq onomastika men toponimika ghylymdarynda ne qasiyet, ne mәn qalar edi?

Biz sondyqtan da A.Samsaqov tizbelegen úighyrsha toponimder  degenderdi bir-birlep, týp-túqiyandata taldap jatudyng eshbir qajeti joq dep eseptedik. Eger qazbalap, tanbalay bersek Samsaq akanyng balasyna tiyesili eshnәrse qalmasyna kәmil senemiz.

Sóz sonynda, arnayy tәptishtep aitar bir qansha  mәsele jóninde toqtalghym keledi.

Otan tarihyna adal qyzmet eteyik. Ne jazsaq ta ómir sýrip otyrghan Otangha, keshe ghana Tәuelsizdikke qol jetkizip, tәi-tәy basqan Qazaqstannyng abyroy-ataghyn asqaqtatugha qyzmet etetin bolsyn. Qazaqstandy mekendegen pәlenbay últtar men etnikalyq toptardyng bayyrghy otandary bar, qajet dese kez-kelgen uaqytta, kez-kelgen elge, otanyna kete alady. Al, milliard qytay aidyng kýnning amanynda (tarihty aitpaghanda) azghantay úighyr, qazaq, dýngenderdi, bylaysha aitqanda músylmandardy ayausyz janyshtap tilinen, dininen, salt-dәstýrinen júrday etuge qútyryna kirisip jatqanyn kórip-bilip otyryp qaydaghy bir «Úighyr derjavasy, úighyr jer-su ataulary, úighyr avtonomiyasy» jóninde tyrashtanyp jer iyesi qazaqtarmen ýzengi qaghystyrghanday bolu kimge kerek edi.

Osy arada, Qytaydyng jymysqy sayasatyna sanaly, sanasyz týrde qyzmet etip kele jatqan bir shaytany top bar ma degen qauip, kýmәn oigha orala beredi eken.

Men úighyr halqyn, onyng bay mәdeniyeti men tarihyn erekshe syilaytyn qazaqtyng birimin. «Shyghys Týrkistan halyqtarynyng últ-azattyq dәuiri әdebiyeti» (1679-1949) deytin monografiyanyng jәne ondaghan kólemdi ghylymy zertteu maqalalarynyng avtorymyn. Sanaly ghúmyrym, әsirese jastyq shaghymdy Shyghys Týrkistannyng Tәuelsizdigi jolyndaghy kýreske arnaghan adammyn.

Meni eshkim de úighyr halqynyng jauy nemese olardy syilamaytyn últshyl deuge qaqysy joq. Sondyqtan keybir tarihy bilim-biligi joq, lap etpe kónil kýimen, últtyq egoistik yndynmen qoldan tarih jasaghysy keletin jenil oily aghayyndargha aitarym:

Biyikke shyghyp alysqa kóz tastaudy, әsirese adamzat ýshin asa qaterli, asa joyqyn zardapty HHI ghasyrda ómir sýrip jatqanymyzdy, azghantay músylmandardy, azghantay tuysqan týrik halyqtaryn qalay jútyp joq qyludy kóksep otyrghan, әri oghan ashyq ta, jasyryn da kirisip jatqan qytay, orys,  Amerika jәne sionistik Izrayli  bastaghan joyqyn qara kýshterdin  tónip túrghanyn tanyp-biluimiz kerek.

Ákki jaularymyzdyng «bólshekte de biyley ber» deytin aranyna úrynyp qalmayyq.

Úighyr aghayyndar, úsaq týiekpen әurelenbey qol ústasyp, újymdasyp Qazaqstannyng jarqyn bolashaghy ýshin qyzmet eteyik! Úighyrlardyng bolashaghy qazaqtyng bolashaghynan basqasha boluy mýmkin emes.

Álimghazy Dәulethan, Tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz 

26 pikir