Adamzattyn, qazaqtyng úldary, dulattyng kenje úly, shymyrdyn, onyng ishinde Shilmembetten taraghan ýsh júldyzy Túrar Rysqúlov, Bauyrjan Momyshúly jәne Sherhan Múrtaza edi. Endi ol da aramyzda joq. Búl qayratkerlerding qay-qaysysy bolsa da - qazaq ýshin janyn pida etken, qasqayyp kýresken nar túlghalar.

Sh.Múrtaza óz ghúmyrynda, qazaq halqy ýshin ne jazbady,  ne aitpady deysiz. Parlamentting eki ret deputaty bolghan kezenderde, әsirese, til taghdyry sheshilip jatqanda, asqan batyldyqpen «tek jylan ghana qos tildi bolady»,- degen edi. Ony da jýre tyndadyq. Jer mәselesine kelgende jer anamyzdyng mәngilik ekenin, jerdi satugha da, shetelge jalgha beruge de bolmaydy dep kesip aitqan. Sherhannyng búl sózine de qúlaq salynbady, sonynda jerge moratoriya jasalyp, әli de zanmen shegelenbey otyr?

BAQ salasyndaghy qyzmetinde qashan da últtyq mýddeni bәrinen joghary qoyyp, ótkir mәselelerdi tótesinen kótere bildi. Mәselen, Kamal Smaylovpen birge ekeuining halyqtyng múnyn – múndap, joghyn – joqtaghan ashyq әngimeleri dýiim júrtqa ayan. Filosofiyalyq iyirimderge toly «Bir kem dýniye» enbegining ózi qazaqqa qanshama oy saldy, syny oilaugha tәrbiyeledi. Búl shygharma qazirgi zaman brendi bolyp,  býkil qazaq halqynyng boyyna janalyq bolyp ene bastady. Sherhan Múrtaza - úly Abaydan keyin qazaqtyng da, biylikting de teris minin - minep, týzetuge, tura jolgha salugha atsalysty, ashyq aitty.

Biz әlemde 6 sivilizasiyanyn, onyng ishinde Rim imperiyasy siyaqty jarty әlemdi baghyndyrghan joyqyn kýshi bar Týrki imperiyasy boldyq. Qazir qayda sol tek? Sol tekting synyghy, batyrlyghy, ústanymy Sherxan aghanyng boyynda boldy. Biz sony jandandyruymyz qajet, әsirese jastargha.

Sherhannyng ómirden ozuy býgingi qazaqty oyatuy kerek dep oilaymyn. Jahandanu zamanynda erteng ne bolary belgisiz, әlem astan-kesteng týrli daghdarystardy basynan keshirude. Ásirese, ruhany daghdarys beleng aldy. Osy tústa әlemdi qútqaratyn, sonyng ishinde qazaqty jana órkeniyetterge bastaytyn, keshegi týrki órkeniyetining «synyqtary» dep men Abay men Shәkәrimdi, qala berdi Sherhan Múrtazany aitar edim. Sebebi, ol halqymyzdyng órkeniyetke últtyq tamyrymyzdy saqtay otyryp qadam basyp, elimizding jana beleske kóterilui jolynda ayanbay enbek etti, óshpes múra qaldyrdy. Abaysha synap, kemshiligimizdi kózimizge kórsetti. Býgingi úrpaq jәne biylik tútqasyndaghylar osy Abaydy jәne Sherhandy terenine ýnile oqysa deymin, sonda almaghayyp zamanda adaspaytynymyz anyq. Sebebi, Sherhan Múrtaza «Abay kitabynan erekshe sәule shashyp túrady» dese, ol ózi de halyqtyng shamshyraghy bola bildi.

Sherhan aghanyng últjandylyghynyng negizinde tereng bilim bar. Tanymy ken, óresi biyik edi. Halyq qazynasynan susyndap, tól tarihymyz ben әdebiyetimizdi jan-jaqty mengergen. Ol Mәskeu memlekettik uniyversiytetinde oqyp jýrip V.Vernadskiy, M.Lomonosov, D.Mendeleev, L.Tolstoy, A.Pushkinning enbekterin tanyp bildi. Áriyne búl әlemdik dengey. Qazir týrli diplomdarymyz kóp, alayda bilimimiz tayaz bolyp túr. Kitap oqityndardyng qatary siyrep barady, bәrimiz «internetting qúly» bolyp bara jatqan siyaqtymyz. Ýkimet pen Parlament býkil qazaqtyng betin kitap oqugha búru turaly bir keshendi qadam jasau kerek. Kerek bolsa sayasattyng eng ýlkeni osy.

Keyingi kezde qazaqtyng ar-úyaty bolghan S.Zimanov, T.Kәkishev, G.Belger siyaqty abyz-ziyalylarymyzdan aiyrylghan edik. Endi olardyng qataryna Sherhan agha da qosyldy. «Sherhannan keyin endi «qara qyldy qaq jaryp» kim aitar eken?!» degen halyqtyng kókeyinde saual túrghan siyaqty...

Orazaly Sәbden, akademiyk 

Abai.kz