Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2030 0 pikir 14 Mausym, 2009 saghat 18:50

Sәken RÝSTEM. Sayentologiya qúrbandary

Qazaqstan óz azamattarynyng qúqy men erkindigin totalitarlyq sektalardan qorghay almay otyrghan elderding sanatynda. Ásirese, elimizdegi iritki salushy diny birlestikterding ishinde «Sayentologiya shirkeuinin», sonday-aq Dianetika ortalyghy, «Narkonon», «Kriminon», «Habbard-kolledj», «Rubikon» siyaqty úiymdardyng yqpaly óte kýshti. Kóptegen qarapayym azamattardyng basyna týsken tragediyalyq jayttargha, sonday-aq memlekettik organdardyng ózi sayentologtardyng shabuylyna úshyrap jatqandyghyna qarap, osyny moyyndamasqa laj joq.
Qazir әlemning kóptegen elderinde Sayentologiyany nasihattaugha zang jýzinde tyiym salynghan. Sebebi, atalghan úiymnyng әreketi jeke túlghalargha, olardyng otbasyna, qoghamgha, aqyr sonynda memleketting tútastyghyna qauip tóndiretindigin ózge memleketter jete týsinip otyr. Sayentologtar týpki kózdegen maqsaty — týrli aila-sharghylardy qoldana otyryp, elding asa manyzdy ekonomikalyq salalaryn óz qoldaryna alu, memleketting sayasatyna yqpal etu. Ókinishke qaray, kýni býginge deyin Qazaqstanda atalghan totalitarlyq baghyttaghy sektanyng taraluyna zang jýzinde tosqauyl qoyylmay keledi.

Qazaqstan óz azamattarynyng qúqy men erkindigin totalitarlyq sektalardan qorghay almay otyrghan elderding sanatynda. Ásirese, elimizdegi iritki salushy diny birlestikterding ishinde «Sayentologiya shirkeuinin», sonday-aq Dianetika ortalyghy, «Narkonon», «Kriminon», «Habbard-kolledj», «Rubikon» siyaqty úiymdardyng yqpaly óte kýshti. Kóptegen qarapayym azamattardyng basyna týsken tragediyalyq jayttargha, sonday-aq memlekettik organdardyng ózi sayentologtardyng shabuylyna úshyrap jatqandyghyna qarap, osyny moyyndamasqa laj joq.
Qazir әlemning kóptegen elderinde Sayentologiyany nasihattaugha zang jýzinde tyiym salynghan. Sebebi, atalghan úiymnyng әreketi jeke túlghalargha, olardyng otbasyna, qoghamgha, aqyr sonynda memleketting tútastyghyna qauip tóndiretindigin ózge memleketter jete týsinip otyr. Sayentologtar týpki kózdegen maqsaty — týrli aila-sharghylardy qoldana otyryp, elding asa manyzdy ekonomikalyq salalaryn óz qoldaryna alu, memleketting sayasatyna yqpal etu. Ókinishke qaray, kýni býginge deyin Qazaqstanda atalghan totalitarlyq baghyttaghy sektanyng taraluyna zang jýzinde tosqauyl qoyylmay keledi.
Sayentologiyanyng basqa totalitarlyq sektalardan bir ereksheligi, ol óz mýshelerinen búrynghy qalypty tynys-tirshiliginen mýldem bas tartudy talap etpeydi. Yaghni, «jas» sa-yentologtar siz ben biz siyaqty búrynghysynsha meshitke nemese provoslavtyq shirkeuge baryp, qúdaygha qúlshylyq etip jýre beredi. Onyng ishki jan-dýniyesinde jýrip jatqan buyrqanystardy da eshkim bayqamauy mýmkin. Alayda, belgili bir uaqyt ótken son, «eki kemening qúiryghyn ústap jýrgen» әlgindey azamattar psihikalyq auytqushylyqtargha dushar bolyp, ózining kim ekenin, qanday dindi ústanatynyn týsinuden qalady. Sayentologtardyng aitqanyna kónip, aidaghanyna jýretin jandy oiynshyqqa ainalady.
Ludmila Berdyshevanyng otbasy – sayentologtardyng aldau-arbauynan zardap shekkenderding biri. Balasy joghary oqu ornyna týskende quanyshtan kónili tasyghan Ludmila Almatydaghy «Akademkniga» atty kitap dýkeninen «Dianetika — ruhany saulyq ilimi» atty kitapty satyp alyp, úlyna syigha tartqan. Sosyn oghan Dianetika kursyna barugha kenes berdi. Alayda, bayghús ana osy ortalyqtyng qyrsyghynan otbasynyng shyrqy búzylatynyn bilgen joq edi. Kursqa baryp jýrip sayentolog «aghaylardyn» jeteginde ketken úly keyin ózi ýzdik oqityn oqu ornyn orta joldan tastap ketti. Otbasynyng mýshelerimen aralasudan bas tartyp, óz betinshe tomagha-túiyq kýige týsti. Qazir úly ýshin ata-anasy joqqa tәn, olardy kózge ilmeydi. Úlynan mәngilikke aiyrylyp qaludan qoryqqan Ludmila Anatolievna 1997 jyldan bergi aralyqta prokuraturagha da, qarjy polisiyasyna da, sot organdaryna da shaghymdanudan sharshady. Alayda, tiyisti mekemelerding birde-birinen qoldau tappaghan son, Memleket basshysyna jýginuden ózge amaly qalmay otyr.
Nataliya Gurova esimdi sayentologiyanyng kezekti qúrbandarynyng biri qúrylys kompaniyasyna qyzmetkerlerdi irikteu jónindegi menedjer bolyp ornalasady. Atalghan kompaniya totalitarlyq sektanyng qolshoqpary ekendiginen ol beyhabar edi. Ózining aituynsha, qúrylys kompaniyasy qyzmetkerlerdi júmysqa qabyldaymyz degen jeleumen, júmys izdegen jandardy aldau-arbau arqyly, qajet bolghan jaghdayda kýsh kórsete otyryp óz qataryna qosumen ainalysqan. Kompaniyada jýrip dianetika ilimin nasihattaytyn treningterge qatysqannan keyin, Nataliyanyng sanasynda kishigirim «tónkeris» bolghangha úqsaydy. Ol az uaqyt ishinde kýieui men balasyna, tuys-tughandaryna nazar audarmaytyn kýige týsedi. Tek «ústazdardyn» aitqanyn ghana búljytpay oryndaudy biledi. Sayentologtar oghan medisinalyq em qabyldaugha, psihiatr mamandardyng kómegine jýginuge qatang tyiym salady. Alayda, erik-jigeri myqty әiel ózining psihikalyq syrqatqa shaldyqqanyn sezip, Almatydaghy Kabulov atyndaghy ortalyqtyng psihiatrlarynan kómek súrap barady. Bir qyzyghy, belgili ortalyqtyng kәsiby psihiatrlarynyng ózi zardap shegushige kómek qolyn soza almapty. Nataliya ózining sayentologtardyng qysymyna úshyraghanyn jetkizse de, psihiatr mamandar ondaydy birinshi ret estip otyrghandaryn aityp, teris ainaldy.
Basqa adamdardy óz úiym qataryna tartudan bas tartqany ýshin, qúrylys kompaniyasy Nataliya Gurovany júmystan shygharyp tastady. Ol az degendey, treningterge qatysqany ýshin iri kólemde aqsha talap etip, sotqa shaghym týsirdi. Bir aita keterligi, sot prosesi kezinde әdilet organy zardap shegushining emes, sayentologtardyng mýddesin qorghashtaytyny bayqalady. Búl elimizdegi әdiletting tuyn ústaydy dep jýrgen instansiyanyng ózine bógde aghymnyng yqpaly jýre bastaghanyn anghartatyn synayly.
Nataliya Gurova reseylik «Perfomeriya SNG» kompaniyasynyng bizding elimizdegi filialy bolyp tabylatyn «Perfomeriya Qazaqstan Serviys» kompaniyasynyng sayentologiya ilimin nasihattaumen shúghyldanatynyn aitady. Alayda, sot organdary onyng búl sózin nazargha almay otyr. Demek, býgingi tanda qyruar qarajat biznesting atyn jamylyp bógde aghymdy uaghyzdaytyn kompaniya arqyly sayentologtardyng qaltasyna qúiylyp jatyr degen sóz.
Gýljahar Jәkenova esimdi shaghyn kәsipkerding otbasy da Habbard ilimin nasihattaushylardyng qúrghan torynan qútyla almady. 1998 jyly Gýljahardyng júbayy men qyzy osy úiym qúramyna ótip ketti. Jaqyndaryn qanday tәsilmen aldap-arbaghanynan Gýljahan beyhabar. Biletini — kýieui men jalghyz qyzynan aiyrylyp qalghany. Bastapqyda, kýieui әielining tapqan tabysyn sektagha tasudy әdetke ainaldyrghan. Aqyr sonynda, Gýljahardyng qarsylasqanyna qaramastan eki bólmeli pәter satyp alamyz dep birneshe jyl boyy manday terin tógip jýrip jighan 8 myng AQSh dollaryn sekta kósemderine beripti. Artynsha, ózi de qyzyn alyp sonda ketken. Gýljahardyng aituynsha, sayentologtardyng «tútqynyna» týskennen keyin qyzy tughan anasyn qatty jek kórip ketipti. Otbasynan, ómir boyy jighan-tergeninen aiyrylghan Gýljahar Jәkenova kimnen kómek kýterin bilmey dal bolyp otyr.
Osy orayda, qúqyq qorghandary sektanttardy tayrandatyp qoyyp, qol qusyryp otyrghany qalay degen oryndy saual tuyndaydy. Shyndyghynda, búl sayentologtardyng yqpalynyng kýshtiligine kelip tireledi. Jәne olardyng әreketin shekteuge zannamalyq negiz de qalyptaspaghan. Biliktilikti kóteru treningteri degendi betperde etken sayentologtar kez kelgen adamdy óz qataryna op-onay tartyp alyp jatyr. Treningke tútylghandardyng arasynda qarapayym azamattar ghana emes, Últtyq kompaniyalarda qyzmet atqaratyn, memlekettik jәne qúqyq qorghau organdarynda mayly jilikting basyn ústap otyrghan dýmdi sheneunikter de jeterlik. Sayentologtardyng shyrmauyna týsken sheneunikter keyin kreslosynyng «qúdiretin» paydalanyp, qaramaghyndaghy qyzmetkerlerdi de sonda sýireleudi әdetke ainaldyrady.
Elimizdegi asa iri Últtyq kompaniyanyng qyzmetkeri R.R. degen azamat osynday jolmen sayentologiya ilimine moyynsynghandardyng biri. Ózining aituynsha, «biliktilikti kóteretin» trening kezinde qatysushylardyng psihologiyalyq jay-kýiin jete zerttep alu maqsatynda arnayy anketa toltyrtady. Bolashaq «sayentologtardyn» psihikalyq auruy bar ma? Psihologiyalyq nemese narkologiyalyq dispanserde esepke alynghan ba? Otbasylyq jaghdayy qalay? Anketa toltyrtu arqyly osy tektes saualdardyng bәrin anyqtap alugha bolady.
Oqu senbi, jeksenbi kýnderi tanghy saghat toghyzdan keshki on birge deyin sozylady. Sayentolog «ústazdardyn» kýni boyy jasaghan psihikalyq shabuylyna tótep beru kim-kimge de asa qiyngha týsedi. Sol sebepti qatysushylardyng kópshiligi seminar kezinde psihikalyq depressiyagha úshyraydy. Olar ózderine qatysty barlyq mәlimetterdi, tipti jasaghan kýnәlaryna deyin aghynan jarylyp aityp beredi.
Últtyq kompaniyada júmys isteytin A.B. esimdi taghy bir azamatshanyng aituynsha, sayentologardyng «biliktilikti kóteretin» seminarlarynda seksualdy treningter de jii oryn alyp túrady. Onyng sózine sensek, Habbard ilimin uaghyzdaushylar Últtyq kompaniyalardyng birin qyruar qarajat tabudyng kózine ainaldyrypty. Mәselen, «Astana qalalyq mýgedek balalar qoghamdastyghy» qoghamdyq birlestigine demeushilik qoldau retinde iri kólemde qarajat audarylghan. Odan әri búl qarajat týrli qiytúrqylyq joldarmen «Rubikon» JShS-na tiyesili kompaniyalardyng esepshotyna jol tartady.
Sayentologtardyng salghan lany turaly elimizdegi BAQ-tar jii habar taratuda. Qazirgi tanda «Sayentologiya shirkeui» jeke adamdardyng nemese otbasanyng ghana tragediyasy emes. Ol qoghamnyng auqymdy bóligin sharpy bastaghan yqpaldy kýshke ainaldy deuge bolady.

 


Sәken RÝSTEM, ZANGER
«Núr Astana» gazeti 11 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1494
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3265
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5598