Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Qúiylsyn kóshing 4481 3 pikir 24 Qazan, 2018 saghat 10:43

Qújatsyz qazaqtar: olar sanda da, sanatta da joq

Ýstimizdegi jyldyng 30 nauryzynda «Núr Otan» partiyasy Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesi jәne aimaqtyq filialdarynyng qoghamdyq qabyldau bólmelerinde «Kósh kólikti bolsyn!» aksiyasy ótkizilip, Tәuelsizdik jyldary alys-jaqyn shetelderden kóship kelip, әli kýnge deyin qújatsyz jýrgen neshe myndaghan qandastarymyzdyng qújattandyru mәselesi talqyghy týsken edi.

Atalghan aksiyagha QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, Ishki ister, Syrtqy ister, Densaulyq saqtau, Ádilet ministrligi jәne Astana men Almaty qalasy, oblys, qala jәne kóshi-qon polisiyasynyng qúrylymdyq bólimshelerining jauaty ókilderimen birge «abai.kz» aqparattyq portalynyng sol kezdegi bas redakorty Dәuren Quat ta qatysyp, «Qújatsyz qazaqtar: olar sanda da, sanatta da joq» atty maqala jazyp, jariyalan bolatyn.

Ókinishke oray, qújatsyz jýrgen qandastarymyzdyng sol mәselesi әli kýnge deyin sheshilmepti. Aksiyagha qatysqan oralman aghayyndar telefon soghyp, janayqayyn jetkizumen keledi.

Estisek, býgin «Núr Otan» partiyasy Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesinde QR ishki ister ministrining orynbasary, Polisiya general-mayory Erlan Túrghymbaev qabyldau ótkizedi eken.

Osy orayda biz atalghan maqalany qayta jariyalap, qúzyrly ministrlik pen Ýkimetting nazaryna sol sanda da, sanatta da joq qazaqtardyng mәselesin taghy bir saludy jón kórdik.

 

Qújatsyz qazaqtar: olar sanda da, sanatta da joq

IYә, olar sanda da, sanatta da joq. San men sanatta qaydan bolsyn, óitkeni: shetinen qújatsyz. Qazaq, biraq, Qazaqstannyng azamaty emes. «Núr Otan» partiyasynyng pәrmenimen ótip kele jatqan «Kósh kólikti bolsyn!» Respublikalyq aksiyasynyng ýshinshi otyrysy, mine, osy mәselege arnaldy. Ayta keteyik, aksiya «Núr Otannyn» Astanadaghy qabyldau bólmesinen bastalyp, Almaty qalasynda, sonday-aq oblys ortalyqtary men audandarda tikeley baylanys jelisi arqyly jalghasyp jatty.

«Núr Otannyn» Almatydaghy filialyna biz bas súqqanda biraz adam 201-bólmede jiyn otyr eken. Tanysyp, jón súrasyp ýlgergen joqpyz, ashyq efirde aksiya bastaldy da ketti. Moderator, yaghni, «Núr Otan» partiyasy Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesi mengerushisining orynbasary Arystanghaly Sansyzbaev býgingi aksiyanyng maqsatyna az kem toqtala kelip, alghashqy sózdi Zýlfiya Jarylqanovagha berdi. Zýlfiya Almaty oblysynyng aumaghyndaghy eldi mekenderding biri Núra auylynda túrady eken. Olardyng otbasyndaghy alty adamda azamattyq joq. Búnyng sebebin Zýlfiya bylay dep týsindirdi:

- 1990 jyly anamyz Qazaqstangha kóship kelip, qaytadan Ózbekstangha kóship ketedi. Ózbekstan tarapy anama 5 jyldyq qyzyl pasport bergen edi, ony anamyz joghaltyp qoyady. Sodan ol kisi 2012 jylgha deyin qújatsyz jýredi de, azamattyghy joq degen anyqtama alyp, Qazaqstangha oralady. Búl jerge kelgen song bir aigha tirkeuge túryp, qayta tirkelmegen. Sol sebepti agham, men jәne mening ýsh balam qújatsyz jýrmiz. Esh jerde tirkeude joqpyz. Men ózim 1995 jyly qyrkýiek aiynyng 29 kýni dýniyege kelgenmin.

Búl sózden úqqanymyz: Zýlfiya anasynyng qújatqa salaqytyghy men salghyrttyghynan, turasyna kóshsek, sauatsyzdyghynan zardap shegip jýrgenge úqsaydy. Sauatsyzdyq pen salaqtyqtyng sybaghysy sol – qazir bir ýide alty birdey adam, jogharyda aitqanymyzday, sanda da, sanatta da joq.

 

Osy kezde aksiyagha Ontýstik Qazaqstan oblysynan Gauhar Ótemúratova qosyldy. Gauhar Áshirbayqyzy 1969 jyly 9 qyrkýiekte tuypty. Qazir OQO-nyng Saryaghash audanynda túrady. Onyng da azamattyghy joq. Ol 2010 jyly Ózbekstanda túrghan túrghylyqty mekeninen tirkeuden shyqqan song Saryaghashqa kelip tirkelgen. Biraq, Ózbekstannyng tólqújatyn joghaltyp alghan. Zang boynsha Gauhar ÓR-ding tólqújatyn Ózbekstannyng Qazaqstandaghy elshiligine ne konsuldyghyna aparyp tapsyruy kerek eken. Tólqújatty joghaltqan song Gauhar Áshirbayqyzy ne anda joq, ne mynda joq, әri-sәri kýide qalghan. Sol әure sarsanmen azamattyq ala almay әli jýr.

Aksiyagha Ýkimettik emes úiymnyng ókili, әri Abai.kz aqparattyq portalynyng tilishisi retinde qatysqan biz tikeley efirde sóz súrap úmtylghan Gýljahandy әngimege tarttyq (surette). Gýljahan da Ózbekstannan kóship kelgen bauyrymyz eken. «Men – qazaqpyn, adaymyn», - deydi Gýljahan. Gýljahan osy kýnderi Almatynyng irgesindegi Ály deytin auylda (Ile audany) eki balasymen túratyn kórinedi. Áleumettik ahualy – jalghyz basty ana. Biraq, Gýljahanda әleumettik mәrtebe týgili, azamattyq  mәrtebe atymen joq. Azamattyghy bolmaghan song әleumettik mәrtebesi qaydan bolsyn?..

- Gýljahan-ou, - deymin men, - Ózbekstannan kelgen bette nege azamattyq alugha aryz bermedin?

- Berdik qoy, - deydi ol múnayyp, - biraq, aryzymyzdy esh jer qabyldamay qoydy. Bәri bedireyip otyryp aqsha súraydy. Bizderde qaydan aqsha bolady-ey,a? Joq aqsha, janymyzdy әreng baghyp kýneltip jýrmiz.

- Qazirgi qarekettering ne sonda?

- Kәristerding «polyalarynda» erteden qara keshke deyin tonqandap júmys isteymiz. Sonda kýndelikti beretinderi – 500, keyde 1000 tenge. Onyng ózin kóshi-qon polisiyasynyng adamdary kelip sypyryp alyp ketedi. Bermesek bizdi aparyp qamaydy. – Osyny aityp Gýljahan maghan kýdiktene qarady:

-Siz meni tergep otyrghangha úqsaysyz. Meni qamap tastamaysyz ba?

- Joq men qamaymyn. Men senin, senderding basyndaghy myna bir jaysyz ahualdyng sheshimi tabylsa eken dep jýrgen adammyn. Jurnalistpin.

- Agha, sonda jurnalist bәrin sheshe me? Siz mysaly, luboy mәseleni sheshesiz be?

- Baghanadan ózing kórip otyrsyn, aksiyagha óte jauapty oryndardan lauazymdy adamdar qatysuda. Biz solarmen birigip biraz mәselening týiinin tarqata alamyz. Al endi aitshy, balalaryng mektepte oqy ma?

- Oqidy. Biraq, INN degen pәle kerek eken ghoy mektepke, sol INN bolmaghandyqtan balam, әiteuir, mektepke qara tanu ýshin ghana baryp kelip jýr. Ýlken qyzym jergilikti jigitpen bas qúraghan-dy. Sәbiyli bolyp edi, perzenthanadan 200 myng tengening ýstinde aqsha berip әreng shygharyp aldyq.

- Nege aqsha berdinder?

- Óitkeni onyng da azamattyghy joq. Azamattyqtyng joqtyghy qiyn eken: biz Qazaqstandaghy barlyq әleumettik jenildikterden qaghylghan qauymbyz. Bizge jәrdemaqy berilmeydi, auruhana tegin emdemeydi, eshqanday mekeme zeynetaqy taghayyndamaydy. Qújatsyzdyqtan qúqaydy kórip-aq jýrmiz. – Kónil jabyrqatar jayttardy aityp aqtarylghan Gýljahan maghan súraq qoydy:

- Qazaqstangha qazaq kerek pe osy? Gýljahan әngimesin ayaqtap ýlgergen joq: «Mening ózim qazaq, jeti atam, jetpis púshtym týgel qazaq, boyym da, soyym da qazaq», - dep kópshilik ortasyn kiyip jarghan keyuananyng sózine kónilimiz aua berdi. Búl – Kaliman әje eken. Aughannan Atajúrtyna jetken beybaq. Keudesinde Qazaqstannyng «Batyr ana» deytin medali jarqyraydy. Jasy jetpisting ekeuinde eken. Áytse de, tyn, shiraq. Eti tiri, ójet adam ekendigi birden bayqalady. Ol kisi kýieubalasyna azamattyq әperuding qamymen kelipti aksiyagha. Kýieubalanyng týbi Qyzylorda oblysy, Janaqorghan audanynan bolyp shyqty. Biraq, kýieu Aughan jerinde dýniyege kelgen. Qazaqsha til bilmeydi. Enesi kýieu jigitti: «Aynalayyn bir jaqsy bala, tynshyp aqqan sudan da tynysh. Shataqqa úrynbaydy» dep alqap otyrdy. Áriyne, Aughanstannan kelgen kýieuding «tynshyp aqqan sudan da tynysh» bolghany bir ghaniybet qoy! Kaliman әje Qazaqstangha oralghan qyzy men kýieuining ghana emes, alysta qalghan bauyrlarynyng da qamyn jep qayghyrady. «Ýibay-au, ol jerde saghat sayyn pomba jarylyp jatady ghoy. Sol pombanyng ortasynda ot keship jýr qazaqtar», - dep shyrylaydy keyuana. Baqsaq, әjemizding әreketi meyilinshe oryndy eken әri zangha da syiymdy. «Qazaqstan Respublikasy azamattarynyng shetelderde túratyn etnikalyq qazaqtardyng arasynan tuystaryn Qazaqstan Respublikasyna otbasyna biriktiru maqsatynda qonystandyru ýshin shaqyrularyn qarau jәne kuәlandyru qaghidalaryn bekitu turaly» Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrining m.a. 2016 jylghy 13 qantardaghy № 13 búiryghy bar. Búl búiryq Ádilet ministrliginde tirkelgen zandy qújat. Álgi búiryq boyynsha, Kaliman әje jergilikti әkimishilikke ótinish jazyp, tiyisti qújattaryn kórsetse boldy, Aughanda ot pen sudyng arasyndaghy arpalystan kóz ashpaghan bauyrlaryn elge aldyra alady.

Aksiyagha Aqmola oblysynan da bir aghayynymyz qatysyp, sóz sóiledi. Ol kisi Qytaydan kelipti. Ókinishtisi, Qytaydan oralghan otaghasy naqty mәseleden auytqyp, maqal-mәtel aityp otyryp aldy. Onyng basyndaghy mәsele de sol azamattyq ekenin eptep úqtyq. Qazaqstangha kelgen, túraqty tirkeude bar, biraq, QHR-dyng azamattyghynan zeynetaqy ýshin shyqpay jýrgen. Endi QHR-daghy ahual kýrdelenip túr. «Arghy betke» ótse, Qytay saqshylary ústap alyp: «Osy uaqytqa deyin qayda jýrdin?» - dep qamap tastauy әbden mýmkin. Otaghasy osyny oilap uayymdaydy.

Búl jayt Qazaqstan men Qytay arasyndaghy diplomatiyalyq qarym-qatynas jónimen, Syrtqy ister ministrligining dengeyinde sheshiledi dep toqtam jasaghan jauapty azamattar «Kósh kólikti bolsyn!» aksiyasynyng kezekti ýshinshi otyrysyn (30 nauryz) qortyndylady. Aksiyagha QR Syrtqy ister ministrligi, Konsuldyq qyzmet departamentining basqarma bastyghy Aydashev Aytjan Ydyrysúly, QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi, Enbek, әleumettik qorghau jәne kóshi-qon komiytetining tóraghasy Sarbasov Ahmady Ádilúly, QR Ishki ister ministrligi Kóshi-qon qyzmeti komiytetining azamattyq jәne immigrasiya basqarmasynyng bastyghy Seytjanov Sabyrjan Jarylqaghanúly, QR Densaulyq ministrligi, Medisinalyq kómekti úiymdastyru departamenti  diyrektorynyng orynbasary Jangharasheva

Gýlnar Hasenqyzy, Ádilet ministrligi Tirkeu qyzmeti jәne zang qyzmetin úiymdastyru departamenti Azamattyq hal aktilerin tirkeu jәne apostili qoigha әdistemelik qamtamasyz etu jәne baqylau basqarmasynyng basshysy Hamzina Janar Ghalymjanqyzy qatysyp, saualdargha jauap berdi. Ýkimettik emes úiymdardan        atalghan aksiyagha Oralmandardyng «Asar» respublikalyq birlestigining tóraghasy Bodauhan Qayrat, «Tarihi-Atajúrt» respublikalyq qoghamdyq birlestigining tóraghasy Pernebaev Ghalym Júmabayúly at salysty. Kósh-qon tónirgendigi mәselelerdi jaqsy biletin búl azamattar lauazym iyelerine is-tәjiriybe túrghysynan keleli kenes berdi.

Týiin: Tәuelsizdigimizding alghashqy jyldarynan bastap Atajúrtyna oralsa da, әli kýnge deyin Qazaqstan azamattyghyn ala almay jýrgen aghayyndarymyzdyng sany az emes. Sol ýshin, jinalys sonynda aksiyagha qatysqan bes ministrlik pen memlekttik emes úiym jetekshileri búl mәsele tolyq sheshimin tapqangha deyin әreket etu ýshin birlesken komissiya qúru  jóninde uaghdalasty.

D. Qasenúly

Abai.kz

3 pikir