Sheteldegi qazaq әdebiyetining týp tórkini men qara shanyraghy – qazaq әdebiyeti desekte, salystyrmaly aitqanda olardyng ózara sabaqtastyghy da bar.

Ejelgi týrki jerining bir bólegi bolghan Altay, Tarbaghatay, Ile taularynyng bayrayyn jaylaghan qazaqtar әdebiyeti bir-birimen tamyrlasyp, taghdyrlasyp jatty.

Sonyng ishinde kýlli qazaq әdebiyetine ortaq belgili túlghalar da shoqtyqty kórindi. Aytalyq, qazan tónkerisining jәne kenestik újymdastyru kezenderining aldy-artynda qytay asqan J.Shayhyslam, Á.Naymanbayúly, A. Apashbayúly, t.b. aqyndar men Shynjang topyraghynda ósip óngen  T.Bójekúly, Sh.Kómekúly, A.Ýlimjiúly, K.Maralbayúly, T.Joldyúly, A.Tatanayúly, N.Mynjani, Q. Shabdanúly, R.Ápsheúly, Q.Qozybaev, M.Razdanúly, t.b. aqyn-jazushylar bastaghan әdeby qauym qytay elindegi qazaq әdebiyetining ortaq túlghalaryna ainaldy.

Shynjang qazaqtarynyng qily taghdyry saldarynan aumaly-tókpeli kezenderde shetel asqan qazaqtar da az bolmady. Biz jalpy qazaqtar ómirindegi qughyn-sýrgindi sóz etkende kenestik sayasattyng qúrbandaryn kóbirek tilge tiyek etemiz. Shyn mәninde Shynjang qazaqtarynyng basynda da qytaylyq qughyn-sýrginder óte kóp boldy. Býginde dýniyening týkpir-týkpirine shashylyp, әlemning qyryq neshe eline shashylghan qazaqtardyn, eng keminde otyz bes elindegi qazaqtar arghy jaghy qytay elinen qashyp barghandar sanalady.

Qytaydyng Shynjang jaghdayynan alghanda, qazaqtardyng shetelge auuyn birneshe kezendermen kórsetuge bolady.

Birinshi kezeng – Ching patshalyghy (1864-1912) dәuiri.

Býgingi Mongholiya qazaqtarynyng 60 payyzy osy jyldar ishinde qytaydyng Altay aimaghy ónirinen Mongholiya jaghyna asqandar esepteledi. Bazarqúl Kóbesh batyr Aytbayúly, sherushi Aqtay, Boztay Kóbegenúldary, Qojamjar (Ójeke) tóre, qaraqas Tileudi by bastaghan kósh, tariyhqa «Bóke aughan» degen atpen qalghan Bóke batyr Jyrghalanúlynyng Altaydan aughan jyldary osy kezende boldy. Altaydan auyp Ýrimjige jaqyn ónirge baryp, odan ary Tiybetke deyin bosty. Tiybette qytay qughynshylary ólgen Bókening basyn kesip alyp, tozghan eldi Shynjangha qaray qayta aidap kelgende, ishinara auyldar taghy da Mongholiya asty.

Osy dәuirding kórkem әdebiyettegi beynesin Shynjandyq jazushy Shәmis Qúmarúly «Bóke batyr» romanynda beyneledi.

Mongholiya jerinde tuyndaghan 1911 jylghy ózgerister, «Jalama aidaghan», «Órikti kól» oqighalary da osy dәuirding songhy jyldarynan bastau aldy.

Aqyt Ýlimjiúlynyng Qobda jerine baryp, ústazdyq jәne poshtalyq qyzmetter atqaryp, alghashqy ret qajygha baruy, «Qajybayandy» jazuy osy jyldargha tura keledi.

Ekinshi kezeng – Yang Zynshin (1912-1928), Jin Shuryn (1928-1933) dәuiri.

Búl dәuirde qytaydaghy patshalyqtyng qúlap, jana ýkimettik biylikting ornauy,  qazan tónkerisi, birinshi dýniyejýzilik soghys, kenes qyzyl ýkimetining ornauy, Mongholiya jerine T.Rysqúlov bastaghan ekinshi internasionaldyng kelui, «Jantaylaqtyng basynyng alynuy», «Zuqa batyrdyng basynyng alynuy», «Álip shabylghan» t.b. san týrli oqighalar tuyndap jatty.

Shynjandyq jazushy Batyrhan Qúsbeginning «Zuqa batyr» romany sol dәuir suretterine qúryldy.

Jogharyda aitqan Bóke batyrdyng úly Rabay bastaghan kósh, jәntekey auyldary, sarbas, molqy, sherushi, t.b. rudy qamtyghan qazaq kóshteri ilgerindi-keyindi Altay ónirinen Qobda jerine ótti. Mongholiyadaghy qazaqtardyng 20 payyzy osy kezdegi kóship barghandar sanalady.

Ýshinshi kezeng – Shyng Shysay (1933-1944) dәuiri.

Qazaqtyng qandy balaq soghystarynyng kóbi osy kezende tudy. «Barkól elining Gansu-Chiynhaygha auuy», «Altaydaghy Ospan tónkerisi», «Qazaqtardyng Gimalay asyp Ýndistan-Pәkistangha ótui», Mongholiya jerindegi «Kenjebek aidaghan», t.b. san týrli oqighalar oryn alyp, býgingi Týrkiya-Europa qazaqtarynyng qalyptasuynyng alghashqy legi osy kezde payda boldy. Búl kóshting kuәgeri retinde Halifa Altay «Atajúrttan Anadolygha deyin» (Ankara,1981j), «Estelikterim» Stambul, 1980 jyl; Almaty, 2002 jyl),, «Altaydan aughan el» (Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy. 2000j) kitaptaryn jazdy.

Tórtinshi kezeng – Shyghys Týrkistan (1944-1949) jәne jana QHR qúrylghan  jana (1949) dәuiri.

«Shyghys Týrkistan Respublikasynyng qúryluy», «Ospan men Choybalsannyng kezdesui», «Sauan audanynyng әkimi Qaliybekting kóshui», «Qúsayyn, Soltanshәrip tәijilerding kóshi», «Ospan, Jәnimhandardyng atylyp, Jәnimhanúly Dәlelhandardyng shetke qashuy», t.b. kóptegen oqighalar osy kezende tuyndady.

Shynjandyq jazushy Shәisúltan Qyzyrúlynyng «Dabyl», «Búlang dýniye», «Qayqaya shapqan Qaraker», «Qayrylar ma eken qayran el» romandary sol 1938-1950 jyldardaghy oqighalardy qamtydy.

Jogharyda atalghan qazaq kóshining qayratkerlerining bastauynda Gimalaydy ekinshi retki asqan kósh aldynghy kóshting izimen Ýndistan-Pәkistangha jetip, eki kósh sonda qosylyp 1953-1954 jyldary Týrkiyagha jetti.

Búl kósh haqyndaghy әdebiyetterden – Hasan Oraltay, «Elim- ailap ótken ómir», (Almaty, Ghylym, 1997j), ««Elim-aylap ótken ómirden» son» (Týkiya Izmiyr, 2006j); Hyzyrbek Ghayretolla, «Altaydaghy qandy kýnder», (Stambúl.,1977j), Dәlelhan Janaltay «Qily zaman qiyn kýnder» (Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy. 2000j). Núrghojay batyrdyng estelikteri – «Azattyqtyng óshpes ruhy» (Almaty: Sardar, Qúrast: Ábdiuaqap Qara. 2008 jyl), Qúlanbay qajy Nәzir «Qily jyldar shejiresi» (Almaty, 2011 jyl), «Qaliybek Hakim turaly estelikter», (qúrast: Á.Iliyasúly, Almaty, «Bilim», 2009j), Ábdiuaqap Qara «Qazaqtardyng Týrkiyagha kóshi» (Qojan Uәzir aqsaqaldyng auyzsha derekteri, Almaty-2016 «Orhon» Baspa ýii), t.b. shygharmalar ómirge keldi.

Biz joghyrydaghy jylnamalar men oqighalargha baylanystyra otyryp, sheteldegi qazaq әdebiyetining tamyrlas boluynyng tarihy negizderin kórsettik.

Endi sol tamyrlastyqtyn, ortaqtyqtyng mysaldaryna ayalday keteyik.

Qytaydaghy qazaqtardyng әdebiyeti men mongholiyadaghy qazaqtardyng әdebiyetin zerttep, zerdelegende olardan kóptegen ortaq túlghalardy tauyp alamyz.

Mongholiya qazaqtarynyng әdebiyetining qalyptasuy sóz bolghanda onyng basynda Aqyt Ýlimjiúly túrady.

Aqyttyn  «Jihansha», «Ahiyretbayan», «Sәipilmýlik - Jamal» dastandarynyng Qazan baspasynda basylghan alghashqy núsqalaroynyng kóshirmeleri, «Abaq kerey shejiresi», «Er Jәnibek», «Altay» siyaqty tolghau ólenderi Mongholiya qazaqtary arasynda qoljazba týrinde keninen taraghan. A.Ýlimjiúly  bastaghan 30-dan astam halyq aqyndarynyng shygharmalary jinastyrylyp, zerttelip, el iygiligine ainalghan. Olardyng ishinde Shynjang qazaq әdebiyetining ókilderinen  Tólebay Bójekúly(1858-1924), Meshel Qojekeúly(1858-1928), Otarbay aqyn(1882-1953), t.b.lar kezdesedi.

1955 jyly Mongholiyada qazaq qalamgerleri ýiirmesi ornap, 1957 jyly jylyna 4 mezgil jaryq kóretin «Jana talap« alimanaghy (qazirgi «Shúghyla«) shygha bastady. Osy tústaghy Kenes Odaghy men Shynjang jaghynnyng qarym-qatynastary negizinde qytay qazaqtary men Mongholiya qazaqtary arasynda da barys-kelister men azdaghan kóshi-qon oryn aldy.

Keyingi jyldary Shynjanda jaryq kórgen rulyq shejireli enbekterde Mongholiya qazaq әdebiyetining ókilderi sanalatatyn – A.Babiyúly (1897-1973), Q.Múqamadiyúly – (1923-1964), A.Júmajanúly, D.Dikeyúly, IY.Baybatyrúly, Sh.Qatshanúly,  D.Qalaubayúly, J.Bayyt, IY.Jәbenúly, Q.Kәp, M.Egeuhan, A.Qauiya, I.Yakiy, J.Kәkey, Sh.Zuqay, R.Shynay, I.Kenes, Q.Toylybay, Q.Bodauhan, O.Soldathan, J.Quanghan, M.Zýlkafiyl, B.Múrat, Á.Dәulethan, R.Zúrghanbayúly sekildi qalamgerler esimi kezdesedi.

Mongholiyadaghy qazaq qalamgerlerining kórnekti shygharmalarynan Eleusiz Múqamadiyúlynyn «Qobda qoynauynda», Shabdarbay Qatshanúly «Jyraqta qalghan jyldar», Maghauiya Súltaniyaúly «Úrpaq taghdyry», Islәm Qabyshúly «Úrpaghyng ýzilmesin», Jamliha Shalúly «Ýlken ýi», Qauiya Arysbayúly «Jiyekte», Seyithan Ábilqasymúly «Qara boran», Súltan Tәuekeyúly «Múnar taular», «Aqyr Jәnibek» romandary da Shynjang jaghyna әr týrli joldarmen jetip túrdy. Sonyng ishinde Islam Qabyshúlynyng «Kereyler kerueni» kitaby zertteu enbekterindegi әdebiyetter tizimine kirse, Súltan Tәuekeyúlynyng «Múnar taular», «Aqyr Jәnibek» romandary qytay qazaqtarynyng tóte jazuynda basylyp taratyldy.

1976 jyly sheteldegi qazaqtarmen mәdeny baylanys ornatu maqsatynda Qazaqstandaghy «Otan» qoghamynyng janynan shyqqan «Bizding Otan», keyinnen «Shalqar» gazeti de shetel qazaqtarynyng bir-birimen baylanystyratyn kópirge ainaldy.

Qazaqstan Respublikasy tәuelsizdik alghannan keyin әlemning әr shalghayynan jetken qandastar atajúrtta bas qosyp, bir-birimen súhbattas, mәjilistes bolatyn boldy. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy tónireginde ótken is-sharalar olardyng basyn qosyp qana qalmay, әdebiy-mәdeny baylanystaryna da jol ashty.

Aytalyq, osy joldardyng avtory kuә bolghanday, 2000-2008 jyldary Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy janynan qúrylghan «Atajúrt» baspa ortalyghynan – D.Janaltaydyng «Qily zaman, qiyn kýnder», H.Altaydyng «Altaydan aughan el», S.Janbolatovtyng «Eljau kýnbiy», B.Qúsbeginning «Zuqa batyr», J.Sәmiytúlynyng «Qytaydaghy qazaqtar», T.Joldyúlynyng tandamalylary, Qajyghúmar Shabdanúlynyng «Qylmys», «Pana», Su Bihaydyng «Qazaq mәdeniyeti», O.Aytanúlynyng «Tyrnalar»,  A.Ýlimjiúlynyng «Jihanshah», S.Ábilqasymúlynyng «Qughyn», J.Shәkenúlynyng «Qytaydaghy qazaqtar», Z.Qinayatúlynyng «Mongholiyadaghy qazaqtar» (II kitap), M.Razdanúlynyng «Altaydyng Aqiyqtary», A.Tatanayúlynyng «El qorghany –  Abylay», J.Sәmiytúlynyng «Atameken», Q.Júmahanúly «Qústar qaytyp barady»  kitaptary ilgerindi-keyindi jaryq kórdi.

Qazaqstan Jazushylar odaghy basqarmasynyng sәikesuimen T.Joldyúly, A.Tatanayúly, A.Ýlimjiúly syndy túlghalar men atajúrtqa oralghan T.Ryskeldiyev, S.Ábilqasymúly, J.Sәmiytúly, O.Egeubay, J.Mamanúly, Z.Sәnik, R.Tókeeva, t.b. aqyn-jazushylardyng mereytoy jәne basqa da is-sharalary da saltanatty týrde atap ótildi.

M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynyng «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha «Sheteldegi qazaq әdeby múrasyn» jinau, toptau, shygharu isteri de sәtti qadamdar jasady.

Búdan basqa da alys-jaqyn shetel qazaq әdebiyeti tónireginde Q.Júmajanovtyng «Qaraqalpaq aimaghyndaghy qazaq әdebiyeti: (HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng birinshi jartysy arasyndaghy aqyn-jyrshylar múrasy), Zúfar Seyitjanovtyng «Shynjang qazaq әdebiyeti», «Aqyt aqyn», Islam Jemeneyding «Taraz – parsy aqyndarynyng jyr shumaqtarynda», «Iran qazaqtary: tynys-tirshiligi, salt-dәstýri», «Iran jәne iran qazaqtary», Dýken Mәsimhanúlynyng «Sóz jelken», «Sarap», «Qazaq jәne qytay әdebiyetteri: últtyq dәstýr men janashyldyq», «Euraziyalyq órkeniyet: ejelgi týrki jәne qytay halyqtarynyng ruhany qarym-qatynasy», Jәdy Shәkenúlynyng «Jalghyzdyng ýni», «Qytaydaghy qazaqtar», Qayyrbek Kemengerding «Ombyda oqyghan qazaqtar», «Oljabay Núralyúly», Erbolat Ábikenúlynyng «Sheteldegi qazaq әdebiyettanuy», Ó.Əlimgereevting «Edil jaylaghan qazaqtar», Q.Baytanasovanyng «Emigrasiyalyq әdebiyet: jahandanu ýderisi men kórkemdik sabaqtastyq», Diqan Qamzabekúly qúrastyruymen jaryq kórgen «Ombynyng Alash dәpteri: Ólen-jyrlar», Túrsyn Júrtbay jetekshiligimen dayyndalghan «Qazaq últ-azattyq qozghalysy» kóp tomdyghy t.b. enbekteri sheteldegi qazaqtardyng ruhany tútastyghy men ózara әdeby sabaqtastyghy haqynda maghlúmattar beredi.

Osylardyng ishinde Z.Seytjanúly «Qytay qazaqtary әdebiyetining tuyp, damu joldary» taqyrybynda doktorlyq dissertasiya qorghady. M.Shyndaliyeva «Sheshendik pen aqyndyqtyng dәstýrli baylanysy (Omby qazaqtarynyng әdeby múrasy HYIII-HH gh.gh.)»), D.Mәsimhanúly «Qytay qazaqtary poeziyasyndaghy últ-azattyq iydeya (HH ghasyrdyng 20-50 jyldary)» (1999), E.Kәpqyzy «Mongholiya qazaqtarynyng proza janry: qalyptasuy jәne damuy», J.Shekenúly «Mongholdyng qúpiya shejiresi: foliklorlyq, әdeby negizderi», E.Aryqqaraqyzy «Mongholiya qazaqtarynyng poeziyasy jәne Kәkey Janjúnúlynyng shygharmashylyghy», S.Ysqaqúly «Tanjaryq Joldyúly jәne onyng aqyndyq ortasyn zertteuding ózektiligi» (2008), Dәuletkerey Kәpúly Aqyt shygharmashlyghy taqyryptarynda kandidattyq dissertasiyalar jazdy.

Sheteldegi qazaq әdebiyeti taghdyr-talayyna qaray ózge topyraqta órken jayyp býrlese de, ózining jemisin atajúrtyna – qazaq eline úsyndy. Tamyrlastyq taghdyrdyng bas qostyruymen atameken әdebiyeti bolyp, alyp dindi bәiterekke ainaldy. Týp tamyrynyng bir ekenin taghy bir mәrte dәleldedi.

Jәdy Shәkenúly,

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng jәne

Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi.

Halyqaralyq Shynghyshan akademiyasynyng akademiygi.

Abai.kz